“Ülikoole” juba lõpetatakse, 1990-datel nimetati paljusid selliseid “ülikoole” kassikoolideks.
Nüüd toimib ülikoolides veel lisaks hindamine normaaljaotuse kõvera järgi, ehk siis olgu õppegrupis tippude aine omandamise tase kuitahes halb, alati neist saavad neist mõned kõrgeima hinde ja teises madalamas otsas mõned saavad halvima hinde.
Omal ajal oli koolis see täiesti tavaline, kuigi küll väga harv nähtus, kui füüsika veerandihinde “2” said klassi õpilastest üle poole.
Tegelt võiks ju isikukoode väljastada selliselt, et viimased numbrid on EMTAK koodid, mis määravad, millisel elualal sa tööle hakkad. Haridusmin saadab otse vastavasse piirkonda, kohe õigesse kooli, lõpuks määratakse töökoht. Palgad on riiklikult määratud: kõigile on tagatud keskmine palk, riigitöötajatele 2x keskmine, koalitsioonitöötajatele 3x keskmine. Kui tahad minna välismaale et midagi muud õppida, taotled luba.
(Kristina: tegemist on satiiri, mitte juhendiga).
Mida te sellest teemast arvate, et koolid ja koolitöötajad ei tohi organiseerida väljaspool kooliaega enam tasulisi huvitegevusi?
Järgmisena keelatakse alaealistel üldse teatriskäimine ära, kuna kõigil peredel pole selleks raha?
oled valesti aru saanud, jutt on ju koolile pandud kohustustest, mitte huvitegevustest. Kehaline kasvatus:suusatamine ja ujumine jne. on kooliprogrammis. Huvitegevuse eest ei keela sul keegi raha küsida.
Kui sa selle klipi ära vaatad, siis seal on öeldud, et kohustusliku ujumise eest mis on programmis vaid ühes klassis maksabki riik. Nagu kõigi ainetega, siis osad saavad asja kehvemini selgeks.
Lisaujumisringi eest, väljaspool kooliaega, ei lubata aga enam raha küsida.
ikka võib igaüks selle eest maksta kui soovi on, mitte nii, et kõik maksavad ja osa raha läheb ei tea kuhu. Sellised huvitegevused peaksidki olema huvikooli või mingi muu MTÜ alt, mitte nii, et nõuame kõigilt raha, ära ole vaene.
Sa ikka saad aru, et nende nn. “eliitkoolide” poliitika ongi koguaeg raha küsida, et vaesed peaksid lahkuma kui maksta ei jõua. Ei tundu õiglane mingi kandi pealt.
Ma ei hakka siin sotsiga vaidlema.
Õpilased väitsid, et kooliga tuleb piletite hulgi ostmine odavam. Keegi ei väitnud seal ka, et raha oleks kõrvale läinud.
Mina isiklikult arvan, et kooli/klassiga tegevuste organiseerimine on üks neist Eesti traditsioonidest, mida E200 lammutada üritab.
jajah, mina olen sots@irw. Mida veel? Niipalju kui laste koolidest on raha küsitud, on seda küsinud klassijuhataja just nende teatrite ja kinode jaoks ja osalemine ei ole KOHUSTUSLIK.
Ei saa olla nii, et mitme tonnine kultuuriekskursioon Barcelonasse on kohustuslik või siis x teatritüki külastus.
Sellest seal ju räägitaksegi.
Ja osalemine pole kohustuslik.
Kusjuures ma käisin vene ajal kooliga mitmel ekskursioonil, millel osalemise eest maksis mu pere. Barcelonasse kahjuks ei jõudnud, aga Leningradis käisin 2 see eest korda 
Ei olnud kohustuslik ja enamus ei käinud, aga ma olen rõõmus, et ma käisin.
Sots tuli su jutust, et kool ei tohiks sellist asja organiseerida, kuna “osa raha läheb ei tea kuhu. Sellised huvitegevused peaksidki olema huvikooli või mingi muu MTÜ alt, mitte nii, et nõuame kõigilt raha, ära ole vaene”.
Mis seal eliitkoolis siis juhtub, kui üks õpilane ei lähe Barcelonasse? Saab halva hinde selle eest?
oot, too nüüd välja kus on juttu sellest, et klassiekskursioone ei tohi kool organiseerida, mina raadios kuulsin ikka suusatamisest ja ujumisest, mis on kooliproggammis, st ei tohi küsida raha asjade eest, mis peaks tasuta olema.
Näiteks see jutt:
“Ujumis- ja liikumistunnid on kohustuslik õppekava osa. Kui koolipidaja ei ole taganud ruume nende tegemiseks koolis, siis peab ta tagama rahastuse, et need toimuksid mujal. Ei saa eeldada, et need maksab kinni lapsevanem. — Isegi kui kool tahab pakkuda rohkem kui õppekavas ette nähtud miinimum, siis ka sel juhul ei saa kool eeldada, et see toimub ainult vanema rahakoti peal, sest kõikidel lastel peab olema kohustuslikust haridusest osasaamine võrdne,” rääkis Kallas.
Esimene pool on ju tagatud - tasuta riigi rahastatud 3. klassi ujumistunnid kohustusliku õppekava mahus toimuvad.
Teine pool on jura. Kui kool tahab pakkuda rohkem kui õppekavas ette nähtud, siis see pole ju osa kohustuslikust haridusest.
Kui aga tegemist on tegevusega, mis pole kohustusliku õppetegevuse osa, näiteks õhtune teatriskäik, siis võib küsida lapsevanemalt panust, aga siis peab kool tagama, et kõikidel lastel, kes selles koolis õpivad, oleks võrdne võimalus tegevusest osa saada.
“Kui on lapsevanemaid, kes ei suuda osalemist garanteerida, peaks kool leidma võimaluse, et ka nende lapsed saaksid tegevuses osaleda,” sõnas minister.
Eelnev lõik oli juba puhas sotsimine. St varsti keelatakse üldse alaealiste teatriskäigud ja muuseumitesse sisenemine Eestis ära, kuna kõik vanemad ei vii oma lapsi neisse kohtadesse.
IGASUGUSED klassijuhataja poolsed rahakogumised ja teatriskäigud on nüüd keelatud.
ei ole, klassijuhataja ei ole kool. Lapsevanem, kes ürituse jaoks raha kogub, ei ole kool, MTÜ ei ole kool jne. Puhtalt eliitkoolide teema, mujal ei ole sellega mingeid probleeme.
Klassijuhataja on kool.
Puhtalt eliitkoolide teema - loe tähelepanelikult.
“Ega nad minu järele ei tule …”
lapsevanem on ka kool, MTÜ on kool, sina oled kool, jeah…
Kristina Kallas on ikka täiemahuline katastroof, pole midagi öelda.
Aga taaskord pimestatuna oma klassivihast unustab ta, et inimene pole “tubli nõukogude seltsimees” ja tüüpiliselt inimesed ikkagi tahavad oma lastele parimat jne. Mida see keelustamine justkui saavutab? Ega siis see kildkond, kus on au sees kultuuri tarbimine jne teeb seda ikka edasi, lihtsalt teistel läheb keerulisemaks.
Olles ise ühe G5 kooli lõpetanud, võin öelda, et kui sul on 100+ aastase ajalooga asutus, siis mingid ajutised ministrid ja muud sulelised palju kõigutada ei suuda. Kui mina kooli läksin, siis samuti olid 1.klassi katsed keelatud, seega alustati siis 2.klassist. Koolile lisaraha leidmine oli keelatud, niisiis sündis SA. jnejne… aga hakata väitma, et need Kristina algatused on kuidagi võrdsusest juhitud? Cmon.
Selle asemel, et probleemseid koole ja piirkondi aidata ja toetada, keskendub ministeerium sellele, et tegeleda käputäie koolide tümitamise ja doktorantide vähendamisega. Tahaks öelda, et näeb välja nagu vandenõu eesti kultuuri ja hariduse murendamiseks, aga lugedes Kristina intervjuusid siis tegelikult pole vist vandenõu vaid tema tööprogramm.
Kes võtab hiti enda peale meie kõigi hüvanguks ja pakub talle mõnd head universumi direktori kohta?
Kuskilt jäi Gustav Adolfi gümnaasiumi puhul kõrva, et varasemalt, kui õpilase perel polnud võimalik rahastada mittekohustusliku huvireisi jms. siis õpilase suure soovi korral korraldati see rahastus asutuse sees ära.
Nüüd on olukord, kus ühe kaebuse tõttu on haridusministeerium tulnud asja “korraldama” ja kool omakorda ise esimese asjana keelab kogu vanemate poolt rahastatud huvitegevuse. Suured inimesed kaklevad omavahel - lapsed, kes peaksid olema meie riigi prioriteet, jäävad senikaua kuhugile tahaplaanile ja selles olukorras kaotajateks.
Nojah, kuidas võtta, mõne keskerakondliku ministri puhul poleks isegi sellist ideed tekkinudki, et lapsed võiksid kooli lõpetada nii, et nad eesti keelt mingil määral oskavad, rääkimata eesti keelsele koolile üle minekust.
Veel, et lõpuks ometigi tõmmatakse koolivõrku seal koomale, kus on lapsi väheks jäänud ja üldse vähemalt on hakatud rääkima koolivõrgu majandusliku efektiivsuse üle, k.a. kutseõppes.
Seega, mina loen Kristina Kallast ikkagi õnnestumiseks, kui ebaõnnestumiseks. Isegi IRL pole suutnud nii jõudsalt edasi minna, kui nende ministrid on omal ajal haridust juhtinud.
Väga vastuoluline minister paistab olevat. Kord tuleb sealt väga häid ideid ja siis pannakse jälle totaalselt puusse.
Mis eesti keele oskusesse puutub, siis mõned aastad tagasi kirjutasin siia, et olen kohanud noori tööle läinud inimesi, kes on sündinud taasiseseisvunud Eesti Vabariigis, elanud kogu elu Tallinnas ja ei oska sõnagi eesti keelt.
Ma nüüd ei saa siiralt aru, kas sa iroonitsed, aga kui eeldan, et ei, siis — vabandust mis need Kristina “väga head” ideed olid?
Eestikeelse hariduse osas ainus asi mida tema tegi oli selle edasilükkamine ja õpetajate eesti keele oskuse nõude alandamine.
Koolivõrgu “efektiivistamine” kõlab nagu Aaviksoo “tasuta” kõrgharidus, mis on lõppenud sellega, et kõrgharidus on tasuline ning paljud akadeemilised erialad on üldse kinni pandud (nt ei saa enam Eesti Vabariigis läbida eestikeelset filosoofiamagistrantuuri jne).
Asja sisu oli vist ikka see et eliitkoolid sirutasid käpa lapsevanema rahakotti selleks et kohustuslikku õppekava õpetada. See aga peaks olema õpilasele tasuta - kohalikul omavalitsusel kui kooli pidajal pole aga mingeid piiranguid selliste kulude katmisel.
Ma olen ka kuulnud, just haridust juhtivalt inimeselt, et suures plaanis on riigi tasandil hariduse suund pigem parem kui mitme eelneva ministri korral. Ka on olnud kuulda, et on koole kus pidevalt mingisuguseid rahasid vanematelt küsitakse ning maksmisest keeldumine ei ole hea toon. Et noh on küll vabatahtlik aga… Sellise tegevuse piiramine on minu hinnangul positiivne ja kui kooli reaktsioon on, et “me nüüd kohe mitte midagi enam ei tee” siis see on puhas manipulatsioon. Mingi kesktee võiks olla võimalik leida.