Meil on valida totallse kontrolli ja kõigi õpetajate regulaarse atesteerimise ning variandi vahel, kus mõni “veidrik” vahel õpetajaks saab. Odavam on vist leppida üksikute “juhtumitega”
Aga lahendus on ju mega lihtne? Koolidel on võimalus palgata tööle kutseta õpetajaid (no ok võib seada tingimuseks nt läbitud kõrghariduse), aga õpetaja palk jms laienevad kutsega õpetajatele. Ja kutsega õpetajad peaksid ka olema tasemete järgi (palk jne).
Iseenesest hea küsimus, kas täisnurkse kolmnurga pindala arvutamise kunsti edasiandmine vajab päriselt 3 aastat akadeemilist ettevalmistust? Karismaatiline paberiteta elukunstnik võib selles edukamgi olla. Ikkagi kogemuspõhised näited teemal “Elu on siinus”, mitte kuiv õpikutarkus : )
Teate, omamoodi võib Teil ju ka õigus olla. Lihtlabases “täisnurkses kolmnurgas” on ju peidus Pi, sin, cos, arctan jne. Terve maailm, kust on juba sammuke arvudeni e ja i.
ja kõik algab lihtlabasest kolmnurgast. Muide, olen nõus, et matemaaika rakendusliku osaga on meie üldhariduskoolides si-tas-ti.
Samas, kujutleme nüüd ette, et astute tauslisse eraülikooli, maksate krõbedat õppemaksu ja aditooriumi ette ilmub kalev Jaiki vaimne jünger ja asub õpetama, et “rahaejolevara”. Ilmselt oleksite mõnevõrra segaduses. Ei?
Matemaatiliselt on pigem korretne öelda, et “elu on sinusoid” mitte “elu on siinus”. Sellest tulenevalt päris igaüks ikkagi ei sobi matemaatikat õpetama 
2 Likes
Ei kujuta, aga ma oleksin olnud omal ajal tunduvalt teadlikum kuidas mu lihased areneda suudaksid, kui minu kekaõpetaja asemel oleks olnud suvaline jõusaali personaaltreener. Paraku on mul mälusopis ainult “krossijooks”, kitsehüpe ja “jalgpall”. Miks see kuidagi mulle kasulik pidi olema ei vaevunud õpetaja kunagi selgitamast. Isegi kergejõustiku trennis ei õpetatud, milline lihas mingi soorituse ajal tööd peab tegema. Siblisid lihtsalt tõkkejooksu teha jne…Kooli lõpetamiseks tuli teha eksam, kus pidi palli põrgatades tegema kolm sammu ja siis hüppelt selle palli läbi lauapõrke korvi saama. Väga palju oli kasu küll sellest, kui kuus kuud hiljem teisel päeval ajateenistuses hommikuvõimlemise ajal riviplatsil vingerdades oma kätekõverdusi üritasid teha…
2 Likes
See meenutab töötlust vanast anekdoodist:
Kingo näitas, et iga loll võib ministeeriumi juhtida.
Reps näitas, et ka pisisuli võib ministeeriumi juhtida.
Vakra näitas, et ka akadeemiline pettur võib juhtida.
Ligi näitas, et ropu suuga mats võib juhtida.
Kallas näitas, et ka lapsesuu võib mitte ainult juhtida, vaid suisa karjääri teha.
Vana Kallas näitas, et kahtlaselt haisev must pesu ja luukered kapis ei sega juhtimist.
KE näitas, et kilokotiga sularaha ainult soodustab juhtimist.
Ratas näitas, et mittemidagiütlemine võimaldab edukalt juhtida.
Puukell-sinisukk näitas, et maitse puudumine ei takista juhtimist.
Ansip näitas, et mineviku patud ei sega juhtimist.
Sama nimekirja võiks pikalt-pikalt jätkata. Loodetavasti need, kes meie lapsi õpetavad, on pisut pädevamad.
P.S. Reaalses Maailmas on “absoluutselt kõik “asjad”” võnkumised ja lained. Sirgjooned, pinnad, tahke aine, ühtlane liikumine, diskreetsed impulsid on abstraktsioon – lähend. Ligiukaudne mudel.
1 Like
Ei mitte. Eksponendid on. Kompleksmuutujate omad. Õigemini, nende nähtav osa.
Eh… Tegelikult pole mitte midagi tegelikult olemas.
Schrödingeri lainefunktsioonid on vaatleja olemasolu tagajärg?
Selle aine õpetajaid ole samuti seinast seina. Minul ei jäänud omal ajal ükski küsimus vastuseta, kõik õpilased said personaalseid soovitusi konkreetsete aladega tegeledes. Ma sain suusatunnis muuhulgas ka uisusammu õpetust 84-l, kui valdav osa maailma karika sõitjatest veel klassikat panid.
Schrödingeri lainefunktsioon ei väljenda mateeria diskreetset olekut vaid kõigest tõenäosuste spektrit, milles see saaks eksisteerida, kui tekiks vaatleja.
Siit oleks loogiline järeldus, et eksisteerib ainult üks vaatleja - mina ise - ja kõik muu, kaasaarvatud see foorum ja minu kaasvestlejad, on ainult mu ettekujutuse vili.
2 Likes
Välise vaatleja jaoks kindlasti.
Selline epistemoloogiline hüpotees on kerkinud juba aegu tagasi ja kannab nime solipsism. Ega seda ümber lükata vist ei saagi. Isegi kui su ego nüüd raevukalt hakkab vastu protesteerima, et mida pekki - ma eksisteerin küll, siis ma kannan selle lihtsalt oma elava ettekujutlusvõime arvele. 
1 Like
Eks see ettekujutusvõime ongi väga loominguline - loob tühjalt kohalt kujutluse arvutist, foorumist, ja tagatippu kaasvestlejast, kes väidab enda ainsana päriselt olemas olevat.
1 Like
Lisaks annab solipsistlik maailmavaade moraalse õiguse not to give a shit selle üle, mida sa arvad või tegelikult üldse kõigi su õiguste kohta (sh õigus elule) … sest - daa - sind tegelikult ju ei eksisteeri.
Tundub, et Haridusministeeriumis tegeletakse kõige muuga peale hariduse edendamise:
Ministeerium kaotab uuest aastast põhikooli järeleksamite kohustuse
Lõik artiklist: “Minister Kristina Kallas rõhutas muudatuste olulisust: „Iga noor peab saama võimaluse liikuda edasi järgmisele haridustasemele. Me ei tohi jätta noori haridusteelt kõrvale ainult ühe eksami ebaõnnestumise või kehva hinde pärast. Oluline on, et koolid pakuvad neile lisatuge ja aitavad vajalikke teadmisi järele omandada. Nii tagame, et haridussüsteem ei tõrju, vaid toetab igat õpilast.“”
Kui tõenäoline on, et õpilane saab normaalselt hakkama gümnaasiumi programmi omandamisega, kui see õpilane ei suuda isegi põhikooli programmi minimaalsel tasemel omandada? MIks peaksid gümnaasiumid tahtma endale vastu võtta sellised õpilasi, kui juba ette on teada, et nende õppimises edasijõudmine saab olema õpetajatele üks suur probleem?
6 Likes
Varem jäeti õpilasi istuma - klassi kordama, et kasvatada neis distsipliini ning tagada, et nad ette antud hariduse omandavad. Või siis mingi komisjon tunnistas, et nad peavad minema õppima erikooli.
Nüüd siis lõpetavad põhikooli, kas seejärel ka keskkooli, gümnaasiumi, kutsekooli ja tehnikumi rida õpilasi, kes sisuliselt nõutaval tasemel teadmisi ja oskuseid ei oma, mida õppekava ette näeb?
Ülikooli ka.
Kõik loteriiga.