Kuidas me võrdleme neid ameteid ? On neid mõistlik nii võrrelda ? Ma arvan, et on okei, kui näiteks keskmist palka saava “projektijuhiga” võrreldes on õpetajal 56 puhkusepäeva (vs. 28 päeva). Ühiskondlikust seisukohast on õpetaja roll ja vastutus palju suurem. Las tal siis olla pikem puhkus, milles probleem ? Pealekauba, kui tahad vastavalt oma soovile kuskil aprillis 2 nädalat puhata, seda sa ju teha ei saa, sul on kindel periood ainult, kus sa puhkust võtta saad.
Mis puudutab töökoormust, siis see on kooliti erinev, sõltub üsna suures osas kooli õpilastest ja õpetajatest ning kooli võimalustest õppetööd läbi viia. Kui kooli juhtkond haridusministeeriumi soovitustele kohaselt tahab personaalselt iga õpilase arengu dokumenteeritud jälgimist (kuhu kuuluvad ka arenguvestlused, ja ‘personaalne’ suhtlemine lapsevanematega), siis olukorras, kus sul on klassides koos võimekad õpilased, keda olümpiaadidele saata ja hariduslike erivajadustega õpilased ilma piisava hulga tugiisikuteta, eesti keelt emakeelena mitte kõnelevad lapsed jne. siis läheb vabalt iga nädal sul üle nende normtundide. Ei maksa võrrelda ka kontaktundide välist aega mingi 10-20 aasta taguse perioodiga, kus vanemad õpetajad lasid rasva pealt seda ettevalmistamist ja kontrolltööde parandamist. Täitsa usutav, et lähebki sinna 40 kanti iga nädal, aktiivse kooliperioodi ajal. Kui muidugi tasustatakse see kõik, siis ei ole nii suur probleem.
Ehk täpsustad, mida silmas pead mõistega “kodune iseseisev enesetäiendus” ?. Muidu jah , sõltub koolist “kui lebo” see koolivaheaeg on. Päris aja saad maha võtta kuskil jõulude ajal ja suvel, need lühemad nädalased koolivaheajad, pakun, et pigem ikkagi tegeled tööasjadega. Aga, kui ongi vähe kergem nädal sul iga paari kuu tagant, kus saad rahulikumalt uueks perioodiks ette valmistada, mõelda, on see jälle probleem ?
Õpetaja palk jah kedagi nälga ei jäta ja ma ka ei poolda streikimisega selle üle läbirääkimist. Küll aga pole probleem kui nende palgatõusu üle üldse arutletakse - ühtse tervikuna koos teiste probleemidega. Erasektoris lähed ja küsid palgatõusu, kui leiad et rohkem väärt oled. Õpetajana on need võimalused rohkem piiratud ja siis tähendabki, et kui palk ei rahulda, võibki ainuke väljapääs olla erasektorisse minek. Aga me ju tahaks hoida neid kogemusega õpetajaid. Ühiskonnana tahaksime siiski, et oleks stabiilne arv õpetajaid, kes jõuavad algajana oma ameti tippu välja ja see voog ei katkeks. Palk on - küll mitte ainuke, aga siiski - üks oluline tegur. Sellest peabki rääkima, nagu ka koolivõrgu kokkutõmbamisest. Palga üle läbirääkimine muidugi võiks toimuda kusagil rahulikult ja konstruktiivselt. Kui asjad on taas ummikus, siis äkki peaks nii Kallas kui Voltri ja nende lähimad käsilased ennast taandama ja uute esindajatega otsast alustama ?
Haridus on karm teema ja sinna saada head õpetajat, kes on loodud selleks ongi keeruline. Neid lihtsalt pole võtta, neid ongi vähem kui vaja oleks ja see kui kohatäiteks on sinna mitte sobivad inimesed võetud nii nagu igalpool mujalgi siis see ei tähenda, et probleemi pole sest fishil on head statistilised argumendid nagu mingi 42% või kolm kuud suvepuhkust…