Mu esivanem saab 900 pinssi ja raha jääb üle koguaeg, ei nälgi. 2k piisav vast äraelamiseks.
Kui mul oleks sama magistrikraad, mis õpetajatel, siis on ka palju paremaid ja tasuvamaid kohti kuhu kandideerida. Selles suhtes nõus muidugi, et kui õpetajad kurdavad, et väga raske on, siis võiks rohkem enda peale mõelda ja teisi ameteid kaaluda.
Olen ise asendajana tunde andnud varem ja oli võimalus ka kandideerida matemaatikaõpetajaks kodulähedases koolis, tähtajaliselt üheks õppeaastaks ja käisin ka huvi pärast maad kuulamas. Pigem selle palga ja tingimuste eest ikka ei läheks - palju parem (ja arvatavasti ka märksa tasuvam) on olla projektijuht ja “pingelise graafikuga progeja” (omades mõlemat kogemust).
Nojah, see kiputakse unustama, et funktsionaalne lugemisoskus, võime kiiresti pabertaskuräti peale esmane kalkulatsioon teha või kasvõi võime asju ise õppida ja omandada jne on see mida kool annab sulle ja need aitavad neid riske võtta ettevõtluses. Aga otse loomulikult kuulutame veel edasi, et, ega me koolist mingeid sotsiaalseid oskuseid ei saa ka, eks ole, ettevõtlusest seal keegi midagi ei räägi, õpilasfirmasid ja “äripäevi” ei ole jne.
Anecdotal Evidence? Äkki opex studeeriks veidi “formaalset loogikat”.
Mul on kass, kes ei teeni üldse mitte midagi ja saab elatud vähem kui 100 EUR eest kuus. Seega, jävelikult (JÄVELIKULT!!!) õpetajad peaks ka saama?!?
Natuke pean täpsustama seda “puhkuse asja”. Õpetajatel on puhkus 56 päeva. Topelt võrreldes “projektijuhi või progejaga”. Lisaks sellele on aga veel igal aastal kokku ~2 kuud, mil kontakttunde ei toimu. Ehk kui õpetaja tuleb mulle rääkima kuidas 35 tunnist ei piisa, et tunde ka ette valmistada, siis minu küsimus on alati: “aga mida sa teed nende kahe kuu jooksul mil kontakttunde ei ole aga eeldatud 35 tundi nädalas tuleb tööd teha?”
Õpetajaid on kindlasti väga erinevaid ja ma täitsa usun, et on ka neid kel jooksvalt 35 tunniga hakkama saada ei õnnestu. Minu lähimas tutvusringkonnas aga domineerivad pigem õpetajad kes ausalt tunnistavad - koolivaheajal panustatakse ehk üle päeva või poole päeva kaupa (või mõlemat). Millegipärast needsamad õpetajad tunnistavad ka, et 35 tundi normkoormusega neil täis ei tule. Vähemalt mitte pidevalt.
Mina olen üpris veendunud: aasta peale taandatult tegelikult panustatud töötunni tasu on õpetajatel juba ammu üle keskmise palga. Keskmiselt. Loomulikult on erandeid.
Õpetajatel pole probleem riiklikult kehtestatud miinimumpalgas. Probleem on tegelikult objektiivselt hinnatud karjäärimudeli puudumises ja selle karjäärimudeli alusel pakutavas tasustamises. Andke andeks aga “tulin ülikoolist, tahan keskmist palka, topeltpuhkust ja lisaks 2 kuud madalama töökoormusega perioodi” ei ole mõistlik pakkumine. Algajal peabki raske olema. Kui õpetaja on end tõestanud (objektiivselt hinnates), siis olgu palgatõus selline, et pingutada tasub. Raha selleks saab aga just kohatäitjate arvelt (külmutame miinimumpalga näiteks 5-7 aastaks).
Ma väga ei viitsi suga heietama siin asuda, aga palju peaks siis saama palka inimene kes töötab 10 kuud aastas. Ära palun hakka loomadest jahuma, jutt on inimestest ja palgast.
Üle 2000€ kuus neto teenib Eestis ca veerand palgasaajatest. Kui kellegi arvates kolmveerand Eestist elab praegu poolnäljas vaesusriski piiril, siis on äkki doktor valed prillid välja kirjutanud?
Ma olen juba allergiline selle “suur töökoormus” jutuga. Eesti inimene on muutunud mugavaks laiskvorstiks, kes igal pool kordab iga probleemi korral ja palgatõusu tahtes nagu katkine makilint “töökoormus suur”.
Lisaks kui õpetajatel on töökoormus suur ja õpilastel on õppemaht suur. Siis tuleb suvel väiksem paus teha. Las lähevad Augusti alguses kooli.
UK-s on heade PISA tulemustega sama teema pidevalt üleval - ka siin lähevad lapsed alles septembri alguses kooli ja on päris palju häälekaid tegelasi, kes nõuavad varasemat algust. Aga nali ongi selles, et just hilisem algus, septembris, paistab tõstvat koolihariduse tulemuslikkust.
Teine asi on see, et kui õpetaja teeb tööd tõsiselt, siis ongi ta koormus ca 2x kontakttundide aeg.
Pigem tuleks mitte “optimeerida” õpetaja kontakttundide välist aega, vaid optimeerida koolisüsteemi nii, et antav haridus maksimiseeruks õpilaste tulemustes.
Konkreetselt näiteks:
Tuleks julmalt sulgeda kõik väikesed koolid alates põhikoolist, kust on võimalik õpilasi bussiga viia suuremasse alla 30 minutiga.
Taastada jagamine klassidesse ja koolidesse vastavalt tasemele.
Kaotada ära magistrikraadi nõue. Teha nagu UK-s - peale aine tundmise peab õpetaja hoopis olema läbinud ca 1 aasta jagu pedagoogilisi aineid, mis on näiteks õpetajahariduse 1.-2. aasta sees bakalaureuse ja ka diplomiprogrammides.
Minu 2 senti iseenda kogemuse põhjal.
Pisa testidel on head tulemused sellepärast, et ka “need, kes kutsekooli kukuvad” on oluliselt targemad, kui välismaa võrdlused. Eestlased on intelligentsed.
Igatsetud 56 päevane õpetaja puhkus? Tore, aga see toimub ajal, mil enamik inimesi puhata ei tahagi. Aeg, millal õpetajad puhata saavad on fikseeritud. November, märts? Ei.
Ja lõpetuseks õnnitlused opexi vanematele, kel pinsirahast alati meeletult üle jääb.
Õpetaja puhkab tüüpiliselt Jaanipäevast poole augustini. Sõltuvalt kooli juhtkonnast võib koolivaheaegade ajal olla täiendõpe, aga võib ka olla “kodune iseseisev enesetäiendus”.
Nii. Enamik mu tutvusringkonnast puhkab siis, kui Eestis puhata ei ole mõtet.
Edasi:
sattusin täna peale:
õpetajate toas olid laiali laotud näidistöövihikud, et mida aineõpetajad võiksid tellida.
Ise olen füüsik, reaalaineid seal ei olnud, jäin lehitsema ühiskonnaõpetuse oma.
Selles oli muuhulgas 30 küsimust isiksuse profilli määratlemiseks.
Dimensioone oli kuus - üks neist, kas oled valmis vastu võtma uusi mõtteid? Nii küsiti 16-aastatelt?
Vastust määratleti 5 küsimuse põhjal, millest üks oli: “kas hääletaksid liberaalsete või konservatiivsete parteide poolt”, oli veel paar analoogilist asja - ei jäänud hetkel meelde.
Kooli tasemel eeldatakse tänapäeva Eestis, et reformierakond ja sotisaaldemokraadid on tulvil uusi ja arukaid mõtteid.
Õpetaja pidi ju peaaegu nälgima.
Lugeda probleemiks raskused puhata Eestis ajal kui sellel mõtet ei ole pole eriti loogiline
Võib olla tõesti, aga räägi meile, kuidas mees täna 2k neto juures peaks üleval naise, kasvatad üles 3 last ja toetad neid kuni kõrghariduse omandamise lõpetamiseni, sealjuures maksad eluasemelaenu ja selle kõige juures ei ole “väga range finantsdistsipliini” režiimis.
Ehk pidevas stressis, kus iga senti tuleb ülimalt täpselt lugeda ja 33 korda peos veeretada, enne välja andmist. Jah, aastakest kolm tagasi… oleks see isegi veel mõeldav olnud. Jah, võimalik on see veel täna ka. Aga ilmselt stressitase oleks laes ja “ainult hädavajalik” oleks 247/356 režiim ilma eranditeta.
opex, sa oled niikuinii “elukutseline vastanduja”… kõikides teemades ja kõikides aruteludes. Pole tõesti mõtet jahuda.
