üks õpetaja 32 õpilast v 15 õpilast 
Minuarust on statistiliselt õpetajaid ikka sitaks palju. 100 õpilast ruumi ja üks abiõpetaja. Tundub hea
2 Likes
Ma saan aru, et kõik õpetajaks minejad on meil siis eesti riigis kehvad õpetajad. Kusjuures neid on meil rekordarve hetkel!
Kas see on su väide!?!?
Su loogika on nii kehv.
Õpetajate poolt puhutud ebaloogiline kräpp! Istu 2!
1 Like
Minuarust on igal elualal see nii. Mõne keha ja vaimne võimekus soosib nt sportlase teed ja spetsiifiliselt ujumist, mõnel on kõrgemalt arenenud vaimsed võimed, võime kasvatada õpetada, kuulata ja mõista. Madalalaubaline atleet ei sobi kasvatama, õpetama ja vastupidi. On sellest siis nii raske aru saada? Fakt on ka see, et mõlemas vallas on ebasobivaid inimesi. Aga sinu stiil on nagu lõuga, lõuga, lõuga, trasa siin üldse midagi arvad kuradiliberast.
Igaljuhul saan ma selgelt aru kuhu sinu vaimne võimekus mahub.
Jään oma arvamuse juurde, et igasugune sotsiaalne töö on vaimselt väga keeruline ja inimesi kes sinna sobituvad on vähe. Ja see ongi probleem ei miskit muud. Ülejäänut saab mudida.
Liberast alustas vestlust tülinorimisega ja sai paika pandud oma äärmiselt kehva faktiteadmiste ja loogikaga. Nüüd kiljub nagu naine, et talle on “lõuga antud”
1 Like
Ot millised need kehvad faktid nüüd olidki? Ja milline see kehv lloogika. Minu loogika pidas sajaga paika ja ma tean täpselt kui rumal inimene sa oled. Tood seda korduvalt ise kandikul ette.
Viitan Mihkli-teemast siia, see on pigem “hariduspoliitika” kui “oravate sekeldamine”
Esiteks, ei ole ju 3 kuud neil puhkusepäevi, vähem on. Lihtne on jah tituleerida - laiskvorstid! Kohe nii suured et neil on aega suvepuhkuse ajal laagrites, pulmades ja põllumajanduses lisaraha teenida, nagu väitsid eespool.
Ja kindlasti need osakoormusega õpetajad, kes väikestes maakoolides ei ole, need on laiskvorstid ja kehvad, eksole. Tallinnas on neid koguni 32 % . Ometi on õpetajate töökuulutused portaalides olemas. Milles seal probleem on ?
Ennem kui hakata neid õpetajaid laia laastuga laiskvorstideks nimetama, võiks selgeks teha, kui suur see osakoormus on ja mida see tegelikult tähendab. Osakoormus on ka see, kui töölepingus on 35h asemel lepitud kokku, et tehakse näiteks 33h.
Jah, üks suur osa sellest on väikeste maakoolide õpetajad, kus lapsi vähe. Seal ei saagi 1.0 koormust tagada. Ja neid koole pannaksegi tasapisi kinni või taandatakse põhikoolideks.
Aga siis - üks osa nendest on need, kellel on ka teine ametikoht - kas siis haridussüsteemis endas või ka erasektoris. Käivad lisa teenimas või aitavad mõnda kooli, kus mingit aineõpetajat pole õnnestunud palgata. Arvan, et neil on üldiselt kõige väiksem koormus, pakun ,et 0.5 või alla selle.
Siis üks osa on neid, kes vanast ametist loobumise järel õpetajaks on hakanud. “Karjääripöörajad.” Nende koormus on tihtipeale 0.75 kandis, kuna nad peavad lõpuks õpetajakoolituse oma töö kõrvalt läbima. Siis nende kõrval on ka need, kes programmist “Noored Kooli” värvatakse. Kool lubab töö kõrval õppida ja motivatsiooniks tagab neile 1.0 palga, et nad kunagi kvalifikatsiooni kätte saaksid. Eriti suured laiskvorstid, käivad töö tegemise asemel koolis.
Siis on üks osa nendest äsja ülikooli lõpetanud noored magistrid - neile antakse ka pisut väiksem koormus (võrreldes 10+ aastase kogemusega õpetajatega) juba seetõttu et neil kulub tundide planeerimisele rohkem aega ja võimalusel ka mentor, et nad sisse elaksid. Nemad näiteks kooli olmeliste probleemidega väga tegelema ei pea. Noorte õpetajate koormuse ongi väiksem - lastega töö pole lihtne, arvestades eriti mida tegelikult tähendab “kaasav haridus” Eestis. Kogemus tuleb aja jooksul. Me pigem peaks neid toetama, mitte laiskvorstideks tituleerima.
Siis on osa nendest, kes tegelikult on juba pensionil õpetajad, aga teevad endiselt lisa, kuna uut aineõpetajat pole võtta. Seda ka linnakoolides.
Noh ja tõepoolest, siis on ka olemas kuskil laiskvorstid. Kuna sa tead nii hästi kõiki fakte, siis äkki pakud nende osakaalu ?
Selle all pean silmas aega, mis läheb tööajana kirja ja mille eest makstakse palka, kuid kooli juhtkonna poolt pole nõuet koolis või kuskil täiendkoolitusel viibida.
Sõltuvalt õpetaja ainest ja kooli juhtkonna suhtumisest võib kesta juuni algusest kuni pea augusti lõpuni + vaheajad.
Kogu selles mahus on muidugi harvaesinev.
Maksumaalse suuruse jaoks tuleks olla näiteks kehalise või käsitöö õpetaja, ehk ainetes, kus pole tüüpiliselt eksameid ega suvetööd ja samuti mitte klassiõpetaja.
Õpetajd ise nõuavad endale keskmist palka (õigupoolest nõutakse vist 120% keskmist). Sellisel juhul on igati aus võrrelda ka töötingimusi õpetajatele kehtivatega.
Taandame kõik panustatud tunnile.
Nagu juba viidatud, on õpetajal aasta jooksul 56 puhkusepäeva + jämedalt 2 kuud kontaktivaba perioodi. Ma pakun selle kontaktivaba perioodi tegelikuks töökoormuseks 50% ettenähtust. Minu isikliku (statistiliselt ebaolulise - kahe käe sõrmedest piisab) tutvusringkonna põhjal on seegi pigem üle pakutud. Sugulasest koolidirektor mainis - koolivaheajad mööduvad tihtipeale nii, et ta ei näe koolis ühtegi õpetajat. Tunnistab küll, et aegajalt saadab mõni meiliga mõne aruande/küsimuse vms.
Seega võtan endale vabaduse öelda - reaalselt õpetaja ei tee tööd 3 kuud aastas. Ülejäänud ajal on normtunnid 35 tundi nädalas ehk 7 tundi päevas. Normtööpäevi kuus 21. Seega panustab õpetaja aastas ~7x21x9= 1323 tundi, 2026 on alustava õpetaja töötasu alammäär 1970EUR ja seda makstakse 12 korda aasta peale=23640. Siit saame töötunni tasu: 23640/1323=17,87EUR.
Kui õpetaja kontaktivabal ajal panustaks ka koguaeg 35 tundi, siis oleks tulemuseks ~16EUR.
Kui õpetaja kogu ettenähtud tööaja panustaks 40h nädalas (ja saaks seejuures ikka riigi garanteeritud miinimumi - teate mõnd sellist?) oleks tulemuseks ~14EUR
Taas - tutvusringkonnas on vaid 1 pealinna emakeele ja kirjanduse õpetaja, kel kontakttundide perioodidel(!) 40 tundi ära kulub. Tema puutumus riikliku miinimumiga aga puudub - saab juba aastaid (oluliselt) kõrgemat palka.
Nüüd võtame “keskmise palga teenija”. Puhkab 4 nädalat aastas, järgi jääb 48 nädalat normkoormusega 40h = 1920tundi. Keskmine palk 2026Q2=2243x12 = 26916 (jätame aastase muutuse ja inflatsioni väja, keeruliseks läheb) . Siit tunnitasu: 26916/1920=14,02 EUR.
NB! Me võrdleme keskmise palga teenijat ALUSTAVALE õpetajale GARANTEERITUD miinimumiga!
See võib tulla üllatusena aga ka erasektoris (valdavalt) ei ole nii, et lihtsalt valid aja ja lähed. Anekdootlik vastuväide: tuttav kagu-eesti ajalooõpetaja käib koolivaheaegadel oma perega puhkusereisidel, regulaarselt.
Poleks absoluutselt probleem kui oma palganõudmisi ei seataks nende järgi, kel selliseid võimalusi pigem pole.
Veelkord - õpetajatele garanteeritud miinimumtasu on juba ammu täiesti piisav. Pigem on selle suurus just probleeme süvendav - võimalikult suurt osa rahast garanteeritud miinimumiks kirjutades ei jää eriti võimalusi päriselt tugevatele tegijatele vääriliselt maksta.
6 Likes
Jah, selliselt võrreldes pole su väide vale. See on üks viis kuidas võrrelda.
Minu postituses oli pigem teine küsimus - kas peaks üldse ainult nii võrdlema. Õpetajate roll ja vastutus on ju ühiskonnas hoopis teine, nende toodetud väärtus avaldub teisel moel. Ütleme nii - tubli erasektori töötaja on ühiskonnale “kasulik funktsionaalne featuur” - ta toodab otsest väärtust nii endale kui ka riigile, kus ta elab ja makse maksab. Õpetaja ja kool on aga osa süsteemierahitektuurist, mille “featuuride” ülesanne on tagada ka süsteemi kvaliteet - et seal “bugide” asemele oleks võimalikult palju “kasulikke featuure.” Kool ju ka kasvatab meil lapsi, et nendest tublid riigikodanikud saavad, hea õpetaja võib olla kaalukeeleks, kas laps läheb pätiks kätte ära või mitte, kui kodune olukord nii kehv on et seal kasvatamisega hakkama ei saada. Või suudab hea õpetaja keskpärase lapse viia kõrgemale tasemele, et too tulevikus edukam on. Selle kulu/tulu riigieelarvele me hetkel jätame ju võrdlusest välja. Muidugi on see kõik retooriline umbmäärane, aga minu point oli - kui võtame edasijõudnud õpetaja, kes saab mingit palka tänase õpetajate palgamudeli piires, ja kõrvutame sama täpselt sama palgaga erasektori töötaja, siis võiks õpetajaameti väärtus ühiskonnas olla ikkagi nii suur, et tema pikem puhkus selles konkreetses võrdluses on OK. See on muidugi minu vaade, ma ei ütle et see on õigem, ja kuna sa viitsid vähemalt mõistlikult argumenteerida, saan aksepteerida ka sinu arvamust.
Jah, ma ka tegelikult ei hakka vaidlema, milline õpetajate õiglane palk peaks olema, eks see sõltub ka ju sellest, kui suurt õpetajate palka me lubada saame. Ma saan aru ka sellest kui öeldakse, et see 120 % alamäära nõue keskmisest on liiga palju, aga siin on ka osa ministril ja valitsuskoalitsioonil, kes sellise lubaduse välja käis. Lubadustest võiks kinni pidada või siis mitte neid välja käia. Tegelt arvan, nagu ma ka ennem väitsin, et mõlemate poolte esindajad võiks end taandada ja uute esindajatega otsast alata, kui asi järjekordselt ummikus on.
1 Like
Õpetaja töötasu alammäär tõuseb 1970 eurolt 2030 euroni kuus.
Sellele lisandub 22% riigipoolne toetus koolipidajale õpetajate töötasu maksmiseks. Seega on arvestuslik brutotasu 2477 eurot kuus.
Diferentseerimise määr on 22%. See tähendab, et iga arvestusliku õpetaja ametikoha kohta ei eralda riik toetust ainult töötasu alammäära ulatuses, vaid lisab sellele veel 22%.
Hetkel kehtiv õpetaja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on 1970 eurot kuus. Tänu diferentseerimisfondile ulatub arvestuslik keskmine palk 2403 euroni.
Ühe õpetaja ametikoha arvestuslikuks suuruseks on üks ametikoht 15 õpilase kohta.
Probleem tekib ka sellest, et mõnes koolis on klassid väiksed ning lisaks riiklikus õppekavas ettenähtule pakutakse õpilastele ka valikaineid. Selleks palgatakse täiendavaid õpetajaid, et muuta õppetöö mitmekesisemaks ja pakkuda õpilastele rohkem võimalusi.
Samas ei suurene sellega arvestuslike õpetaja ametikohtade arv ega palgafond. Seetõttu tuleb täiendava õpetaja palk sisuliselt katta olemasoleva palgafondi arvelt, mis tähendab, et teiste õpetajate palk võib selle võrra jääda väiksemaks.
Õige oleks kui töötasu määrab turg, mitte mingi määrus või protsent keskmisest vms.
Huvitav on kaugemalt jälgida, kuidas Eesti pöördub plaanimajanduslikku kommunismi tagasi.
1 Like
Aga ole nii kena ja jälgi sealt kaugelt, mitte ära targuta ja õpeta, mida ja kuidas me siin elama peame. Sult küsiti aastaid tagasi, kas tuleksid Eestit kaitsma vajadusel, siis siiani on vastus 0.
1 Like
Defineeri “Eesti kaitsmine”.
Kus sa viimased aastad elanud oled?
Millisel planeedil pigem?
Kui norida, siis regionaalseid erinevusi sa oma analüüsis ei puudutanud.
Pealinnas võib õpetaja palk tunduda väike, sest tööturg aktiivne ja kogu aeg otsitakse kusagile inimesi. Tallinna/Harjumaa keskmine palk on ka Eesti keskmisest omajagu kõrgem.
Samal ajal Lõuna-Eestis või saartel on mediaanpalk praegu vist ~1500 euro ringis. Kohalikul tööturul ei ole sellel 2200 eurot teenival õpetajal mitte ühtegi sama head pakkumist sarnaste töötingimuste ja puhkusepäevadega.
5 Likes
Huvitav, kuidas üldse ei tule teemaks see, et keegi ei saa kohustada õpetajat omast ajast tasuta töötama. Kui mingil muul erialal ülemus ütleks, et enne koju ei lähe, kui su päevanorm on tehtud, naabri-Jüril, kes on natuke saamatu, aidatud ka norm täita, kogu osakond koristatud ja päevatööst ka 5 A4 pikkune kokkuvõte tehtud. Mitu töötajat seal paari nädala pärast oleks?
Kui õpetajad (ja kooli juhtkond) poleks sellised tuhvlialused, siis oleks neil vähemalt väiksem koormus, kui mitte parem palk.
6 Likes
Allikas: avalik FB postitus, Redirecting...
Nii palju küsimusi 
- miks 21kt = 35t? see ei kehti enam päris ammu, tööaeg peab ära mahtuma 35h sisse ja see on juhtkonna vastutus, mitte töötaja.
- miks on vaja teha laupäeval koosolekuid? miks neid koosolekuid üldse peab nii palju olema?
- miks on vaja kulutada 7h materjalide ettevalmistamiseks? (FB-s kirjutab nimetatud õpetaja, et ta on 16a koolis töötanud)
- miks peab keegi tänapäeval tööaja arvestust ruudulisel paberil?
- miks tööinspektsioon ei kontrolli koole? töötundide arv ületab lubatud piirmäära ja kohustuslikud puhkeajad puuduvad.
jne
3 Likes
Kuidas peaks kooli juhtkond käituma, kui üks õpetaja saab tunnimaterjalid ette valmistatud 7 tunniga, aga teine väidab, et tal kulub selleks 14 tundi?
Antud õpetaja on tõenäoliselt esitanud õppeaasta alguse nädala. Selge, et erakorralist tôôd in rohkem. Juurde võiks panna sarnase pildi ka vaheaja nädalast.
2 Likes