Hariduspoliitika Eestis - head ja vead

Vaba teema
241

Mul on tunne, et see juhtus siis kui klassid ümber nummerdati.

Kusjuures, nagu ma ütlesin, natukene oli seda sees, pöörddiferentseerimine, määramata integraal, määratud integraal ja polünoomide integreerimine differentseerimise näitel. Kõik see lihtsalt mõistetena.

Lisaks ma olen teinud riigieksamit 20+ aastat tagasi, 1990. alguses koolieksamit, TTÜ sisseastumiseksamit jne, ja sellel tasemel pole minult kunagi integraale küsitud.

Too õpetaja ütles, et mõnedes koolides minnakse rohkem süviti, aga ta eelistab, et me saaks (tol hetkel siis) kohustuslikud osad korralikult selgeks.

Kusjuures ma isiklikult arvan, et sellisel tasemel integreerimine ongi paras keskkoolis ära õppida ja rohkem süvitsi pole tõepoolest mõtet kohustuslikult minna :slight_smile:

242

Lükatiga arvutasin kogu TPI aja, 1976-1981.

243

TIK, integraale sai keskkoolis ikka väga korralikult…

244

Mina lõpetasin keskkooli 1993. Ja 80-ndate lõpus, 90-ndate alguse kooliprogrammis olid need integraalid ja integreerimine täiesti sees, integreerimine vist juba 9. klassis, st. põhikooli lõpus. Käisin tavalises (maa)koolis, ei mingis matemaatika-füüsika erikoolis ega eriklassis. Ja toona olid kõik koolid Eestis riiklikud.
Kui nüüd kasutaja raulir siin väidab, et tema mat-füs eriklassis ainut veidi puudutati integraale ja integreerimist, siis oli see ikka üks väga kummaline mat-füs eriklass.

1 Like
245

Mis pagana kool see oli. Ma lõpetasin samal ajal keska ja imho oli “matanalüüs” pigem 11. klassi teema ja 12. klass valdavalt korrati kõike s.h. integreerimist “eksami jaoks”.

246

To: Murzilka
Ma kirjutasin, et kas 1980-date lõpus või 1990-date päris alguses visati integraalid õppekavast välja. Raulir seetõttu ei puutunudki nendega kokku, sest ta lõpetas omal sõnul keskkooli 1993.
Minul need õppekavas olid ja need olid alguses päris arusaamatud, pidi päris palju ise raamatutes tuhlama, sest minu õpetaja ei saanud ise ka integraalidest aru. Vähemalt ei osanud ta neid seletada, integraalide-alase ohoo-efekti tekitasid minus näiteks raamatud.

247

Kui nüüd püüda Kallase, Arro & co viimaste aastate algatusi rahulikult analüüsida (mis, ma tunnistan, on mulle emotsionaalselt keeruline), siis nende põhiprobleem on minu jaoks selles, et nad on enda jaoks loonud mingi suure koletise (ebavõrdsus) ja siis asunud seda lahendama meetoditega, mis seda ei leevenda või süvendavad.

Üldiselt on nii, et ebavõrdsus algab kodust, sünnikohast, pere ressurssidest jne. Hea näide olekski GAG, kes “praktiseerib õiglast, katseteta vastuvõttu” või kuidas Arro ja Kallas seletasidki, muidugi jättes märkimata, et GAGi naaberkorterid maksavad 1,5m. GAGi poolt üsna turvaline valik :slight_smile:

Kui on soov reaalselt hariduslikku ebavõrdsust leevendada, siis selleks on kaks peamist vektorit: 1) ligipääs ja 2) tasandus. Kallas ja co eksisteerivad kuskil Rousseau ja Marxi maailmas, kus lapsi kasvatab riik (ja riigi käepikendus kool), aga tegelikult kasvatab lapsi nende päritolupere ja ligipääs ressurssidele. Selleks ressursiks on vanemate tähelepanu ja aeg, mitte raha. Raha on aga võimestav tegur.

Nii saaksime me aidata lapsi, kellel on väiksemad võimalused või kelle pered ei saa või veel hullem ei taha lastesse panustada:

  • väga hea transpordivõrk väiksematest kohtadest keskustesse (nt taksod nõudmisel, väikesed külabussid, normaalne rongiliiklus, kergliiklusteed, kommunaalsed cargorattad jnejnejne).
  • väga vähe takistusi huviharidusel, huvihariduse rahakott, huvihariduse planeerimine ja julgustamine üldhariduses (nt midagi karjäärinõustamise sarnast, aga lastele), rändhuviringid maakohtadesse jne)
  • raamatukogude rolli ümbermõtestus kohalikeks teadmus-, tegevus-, ja teenuskeskusteks ja HTMi programmid selle toetuseks
  • paindlikud tööformaadid väikelaste vanematele
  • jnejnejne, ega mul ideedest puudust pole.

Oluline on märgata inimese eelistusi, eelduseid, tugevusi ja huvisid juba väga varakult ning asuma neid arendama, looma loomulikku uudishimu toetav keskkond ning andma väikesele inimesele ligipääs võimalikult laiale kogemuste diapasoonile, et need võimalikud huvid ja eeldused üldse saaksid avalduda ja neid oleks võimalik märgata.

Aga muidugi see kõik vajab sügavat ja sisulist tööd ja hariduse läbimõtestamist, mis on oluliselt keerulisem, kui "paneme Hiiumaa ametikooli kinni, keelame lastel muuseumis käimise ja kahtede panemise asemel kirjutame päevikusse “kukkusid läbi”.

9 Likes
248

siretch, see oli Väga Väga Hea kirjatükk. Ma teeksin selle teksti eest komplimendi: “Kui ma poleks juba abielus, siis selle jutu peale ma pea-aegu kaaluksin kas mitte mõtelda “Marry me” ütlemise peale”.
Paneks siia ühe “haakuva artikli” ka… miks on “isetegemine” aju arenguks vajalik:

1 Like
249

Aitäh kena komplimendi eest! Lingitud artikkel on väga hea, kusjuures meil kodus kehtib ka reegel, et kui midagi katki läheb, siis parandame ära (mille käigus võib alati selguda, et seda ei saagi parandada – noh siis õpime et miks ei saa).

Sellega seoses meenub ammune Princetoni katse, kus pandi hunnik tudengeid lahendama matemaatikatesti; küll ei öeldud neile, et tegelikult mõõdeti mitte tulemust, vaid püsivust – siin olid muuhulgas ka kultuurilised erisused, nt aasia päritolu tudengid suurema tõenäosusega vähemalt püüdsid kõiki ülesandeid lahendada (või kasvõi panid kirja eeldused, valemid jne).

2 Likes
251

Huvitav, mulle on see ise parandamine kuidagi vanemaks saades sümpaatseks saanud. Osalt mingist huvist, et kas saan korda ja osalt just sellepärast, et nii õpib sageli midagi uut.

Natuke peab olema mõistust valida, mida ise parandada, aga eks ohutum ongi lammutada asjade kallal mille asendamine ei maksa liiga palju (just seesama kategooria, millest artiklis juttu, et asendamine on kõige lihtsam tee).
Kui kogemata midagi pekki keeran, siis vähemalt ei ole liiga kallis õppetund.

1 Like
252

Kohe tuleb siia foorumi ametlik tõusik muurek ja siis te alles saate: “rotid”, “kulibinid”, “jaantatikad”, “standardsbitchesdoyouhavethem” :slight_smile:

2 Likes
253

Vabandan oma postitusega sügavalt ette.
Asjade parandatusest filosoofilises-tarkvaralises mõttes… Mitteteemakohast arvutijuttu ka siia vahele:
Asjade iseparandamine eriti sellises valguses, et esimest korda minule nähtavas ajaloos ei saa sa vanale riistvarale uut windowsit installida, ehk siis parandada enam ei saa. Peab uue riistvara ostma. Sest vana windowsi tugi ametlikult juba kadus ammu ja Euroopas kehtiv extendend periood lõpeb selle aasta oktoobris kusagil. Ja uus windows tahab ainult “uut” riistvara, mis vastaks teatavatele kriteeriumitele.

Varem oli ikka nii, et vahetasid riistvara välja seetõttu, et see kas andis otsad või osutus liiga aeglaseks, aga üldiselt windowsi versioon ja riistvara polnud nii jäigalt omavahel seotud.

P.S. Linuxit siia mitte vahele segada, ei tahaks kultuurisõtta astuda.

1 Like
254

Mitte, et ma Windowsi hinge-elust väga palju mäletaks, või TAHAKS mäletada, aga:

  1. Linuxit “vahele segamata” on ju veel variante OpenVMS, OpenSolaris, Kolibri, Qnx ja veel müriaad OSe, mis x64 riistvara peal töötavad.
  2. Alati on võimalus üle minna “long term embedded devices” litsentsi peale ja Win10 edasi kasutada. See nõuab küll teatavat “musta maagiat”, aga suvakas “keskkooliäkker” teeb selle 35 rutsi eest ära.
  3. Win11 vägistamiseks on olemas mingid tööriistad, mis sunnivad teda mitte “kontrollima” ja on võimalik paigaldada ka “downto” 3rd gen i-seeria masinatele.
  4. TPM plugable module, kui see on ainus takistus, maksab 15 rubla
  5. Ka “kohalik konto” on WIn11 peale VEEL vägistatav
  6. Alati töötab “osta mäkk”

Seega, vägistamisega on ilmselt võimalik veel nii Win10 kui Win11 maailmas (kui keegi VÄGA tahab seal olla) nii aastakest 5 veel edasi elada.

Hoopis põnevam tera on Win12 plaanid MS poolt:
Tsiteerin FBs liikuvat teksti:
" Nett on täis sahinaid, et 2026 veebruaris lekkis Microsoftist ~350 lehekülge sisemiseks kasutamiseks mõeldud dokumentatsiooni Windows 12 arendusplaanide, omaduste ja hinnastuspoliitikaga. Lekkinud dokud pärinevat ajavahemikust 2025 märts kuni 2026 jaanuar. Microsoft olevat kinnitanud leket, kuid nimetanud seda intellektuaalse omandi varguseks.
Pidepunktid:

  • Kohustuslik kernelitasemel Copilot AI integratsioon, mida ei saa välja lülitada. Copilot indekseerib kõike, mida sa teed ning soovitab sulle kontekstipõhiseid tegevusi, teeb kokkuvõtteid, genereerib sisu, katalogiseerib sinu andmeid ja teostab otsinguid.
  • Kohustuslik Microsofti kontoga sisselogimine kõikidele Windows 12 versioonidele (Home, Pro). Lokaalseid kasutajakontosid enam luua ei saa;
  • Vajab tööks pidevat netiühendust, selle puudumisel piiratud funktsionaalsus;
  • AI täisväärtuslikuks tööks vajab >40 TOPS võimekusega NPU-d (Neural Processing Unit);
  • Subscription-based ehk rendipõhine litsentseerimine. Win 12 Home $6,99 kuus või $69 aastas. Win 12 Pro $11,99 kuus või $119 aastas. Ühekordset väljaostmise võimalust ei ole;
  • Uuendatud disain ja hõljuv taskbar. Läbipaistvad UI elemendid. Ekraani ülaserva väljatoodud otsinguriba AI integratsiooniga;
  • Windows 11 jääb (esialgu!) paralleelselt alles ja saab uuendusi.
  • Võimalik väljatulek 2026 a sügisel, kui Win 10 on lõplikult pensionile saadetud."

SELLE jutu (kui see tõeks peaks osutuma) valguses jääb küll arusaamatuks, miks PEAKS keegi Win kasutama. 99% “lõppkasutajat” nii kui nii reaalselt EI kasutada “SEDA ÜHTE PRODUKTIIVSUS TARKVARA” mis “ainult WIndõusile on”.

Üldiselt peaks nii Microsoftile kui RITile andma Medali: “Alternatiivsete andmetöötlusvõimaluste populariseerimise eest”

1 Like
255

Leitud FBst

Anna-Liisa Blaubrük

"Kaks viimast aastat hariduses… kummaline on see, et targa inimese ja tarkuse ministeeriumi poolt tulevad kõike muud kui targa sisu ja kaaluga otsused…

HTM andis teada, et eesti keeles rääkivad õpetajad tuleb tööle võtta, sest toimus üleminek eestikeelsele õppele. Ja kui neid direktorid ei leia, on oma probleem, sest need tuleb leida. Tegelikult ei uuritud isegi, kas need, kes vastavad nõuetele ka räägivad eesti keelt, rääkimata neist teistest… Aga noooo koolid leidku lahendus!

HTM andis teada, et gümna sisseastumiskatsete ühiseks läbiviimiseks polnud valmis koolid, kuigi tegelikult ei saadud valmis süsteemi HTM-i poolt. Aga tehke siis nii nagu varem, on segadust vähem, väitis minister, tegelikult on segadust enam, aga uued määrused kaotasid eelmiste skandaalide kajastuse. Aga koolidel on vaja leida lahendus!

HTM andis teada, et edaspidi algab kool kell 9.00 ja see teeb lapsed õnnelikuks, kuigi tegelikult ei küsi lastelt keegi. Ministeeriumi soovitus oli muuta direktoritel bussivõrku ja leida lahendused, et muudatus toimuks. Koolid leidku lahendus, et muudatus ka toimiks ja lapsed muutuksidki õnnelikuks.

HTM teatas, et koolides hakatakse nüüd tegema e-eksameid. See et süsteemid tegelikutl ei tööta ja koolidel puudub arvuti- ja elektrivõrk, mis lubaks korraga 200-300 abituriendil teha eksamit, on kooli probleem. See, et lapsed seni pole õppinud arvutitel eksameid tegema, on kelle probleem? Koolid, leidke lahendus!

HTM andis teada, et nüüd on kesk- ja kutseharidus kohustuslik, tegelikult on kohustuslik 18-eluaastani süsteemis oma nime hoida. Kui küsitakse kuidas, vastab HTM, et tehke IÕK. Tegelikult üritati leevendada keskealiste vene keelt kõnelevate kodanike tööhõive probleeme. Aga iga kool leidku lahendus!

HTM andis teada, et nüüd saab põhikooli lõpetada ka 1% koolieksamiga. Et siis hakkavad lapsed pingutama, et saada kohe eksamid tehtuks ja ei ole järeleksameid. Tegelikult teavad kooliinimesed, kuidas üks 14-15-aastane mõtleb 1% piirist. Lapsed jagunevad kaheks, kaotavad seejuures mõlemad pooled õpetaja aega. Aga kool leidku lahendus, kuidas motiveerida nõrgemaid ja rahustada tugevamaid.

HTM andis teada, et õpetajate palk tõuseb ja karjäärivõimalused suurenevad tänu karjäärimudelile. Kool ja koolipidajad leidku lihtsalt lahendused, kuidas selleks finantse ja motivatsiooni leida, sest see on hea asi, tegelik õpetajate kurnatuse ja palgaprobleem ülekoormuse läbi, on uppuja päästmise metafoor…Kuid koolid leidku taas lahendus ja rakendagu oma äranägemise järgi süsteemi!

HTM andis teada, et eksameid korraldab iga gümnaasium ise, sest välisvaatlejate jaoks pole raha. Kuidas koolid tagavad ühtlase eksamikorralduse omavahel, on koolide probleem. Sest nemad korraldavad eksami ja leiavad ka lahenduse.

HTM andis teada, et koolid peavad kirjeldama oma kodukorras, kuidas vähendatakse mobiilsete seadmete kasutamist kuni täieliku keelamiseni koolis. Tegelikkuses on koolil väljakutseid selles osas nii juba sõltlastest laste kui ka õppetöö vahenditega, kuid kui pannakse kirja, siis ministeerium usub, et leitakse ka lahendus!

!!! HTM (kaks tippjuhti prokuratuuri ja prefektuuri taustaga) soovitab koolidele koguda muuhulgas sularahas annetusi. Tegelikult püütakse leevendada olukorda, kus vanem maksab kinni lapse õppekavalist tegevust, sest lapsed saavad ka teatrite ja muude kultuuriasutuste külastamise analüüside eest hindeid, ja lahendada seda musta kassa kaudu. 90´s are back!

Kindlasti on midagi juba uutmiste tuules ka meelest läinud, aga tunne on nagu lappama läinud vurril, kellega üks 3-aastane väike despoot möllab, lootes et see hakkab veel kiiremini ja ilusamini tööle."

6 Likes
256

Eks meil ongi see probleem, et matsid on viimased 150 aastat liiga head haridust saanud ja kipuvad oma peaga mõtlema. Midagi peaks ette võtma…

4 Likes