See on selline levinud mõttekäik, mis väärib vastust.
Päästjate madal palk ja ohtlik töö vs. päästeameti kontoriinimeste palgad kütavad ikkagi aeg-ajalt kirgi. Mäletan paari aasta tagust artiklit kuidas kogenud päästjale ei mahtunud hinge, et mingi “kontoritibin” sai ameti tähtpäeval mingi aasta parima auhinna vms. Ikka selline “eesliin vs. teised” vastasseis.
Aga täpselt nagu lahingus, ei teeks see eesliin ilma korraliku tagalata suurt midagi ära. Päästevaldkonnast kirjutan just sellepärast, et see on parim näide.
20 aastat tagasi hukkus Eestis tulekahjude tõttu üle 100 inimese aastas. Viimastel aastatel umbes 30-40 kokku. Vähenemine 3x. Kas selle eesliini pärast? Võib-olla mõned, aga enamasti siis kui päästjad kohale jõuavad, on vähe päästa. Hukkunute arv on langenud ikkagi hea ennetustöö ja seadusandlike muudatuste tõttu - kohustuslik suitsuandur, päästeameti inspektori visiidid suurematesse/ohtlikematesse hoonetesse, kõrgemad nõuded uutele hoonetele (sellega tegeleb päästeametis jälle eraldi osakond, kes neid projekte kooskõlastab), koolitused ja teadlikkuse tõstmise kampaaniad ühiskonnas. Kõige sellega võib tegeleda see “kontoritibin”
Haridusvaldkond ei tee ka mingit arenguhüpet, kui sa ainult õpetajate palka tõstad. Vaja on ka õppekavasid, õpikuid kaasajastada, vaadata kuidas koolikeskkond soodustaks õppimist, et eksamid valideeriks päriselt aine omandamist jne. (ja sellega tegeleb suuresti direktor/õppealajuhataja või hoopis ministeeriumi pool.
Ühesõnaga - kui sa tahad ühiskonnas mingit probleemi lahendada, siis lisaraha ainult eesliinile valamine ei anna tingimata parimat tulemust.