See on hea näide siinse ametniku tublidusest FB rindel. Meenutab agaruse poolest karsonkompuutritl:
1 Like
See on ka praegu olemas,
Näiteks: buyEU
Ju neil hakkab äri nüüd hoogsamalt käima.
2 Likes
Eip, ega ikka ei lähe küll. Konks pole saatmises, konks on selles, et kui ettevõte müüb kauba teise EU liikmesriigi eraisikule või ettevõttele kes pole vahendaja, siis on ta sihtriigis pakendiaruandluskohuslane. Vahet pole kas sa saadad paki sinna otse või läbi transpordivahendusettevõtte.
Ideeliselt võiks kauba osta kohalikult müüjalt vahendusettevõte kes on siis oleks PPWR mõistes edasimüüja ja on igas sihtriigis siis ajanud pakendibürokraatia korda, aga praktikas on see vististi võimatu, sest sa pead kõik saadetud pakendid liigiti ja kaaluliselt deklareerima ja!!! sul peab igale saadetud pakendile olema ka küsimise peale ettenäidata PPWR vastavusdeklaratsioon.
Niiet ei mingit EU müüjalt ostmist ja euroopa ettevõtluse toetamist. Osta Temust või Amazonist hiina nodi ja ole õnnelik et sedagi veel lubatakse.
2 Likes
See ei saa nii olla.
Näiteks kui Soome kodanik (ja resident) tuleb Eestisse suvitama, siis kui ta e-poest midagi tellib, siis peab sellel e-poel olema esindaja Soomes?
Asi käib ikka tellimuse aadressi järgi, mitte et mis riigi resident ostja on.
St transpordivahendusettevõtte kaudu ostmine peaks toimima ikka.
Kui tundmatu reaalse aadressiga klient tellib kauba Eesti tarneaadressile siis on see tavaline Eesti sisene müük. Lisaks rakendub sihtriigi KM asemel Eesti KM*. Aga see vahendusettevõtte kaudu ostmine saaks toimida nii nagu ma eelpool kirjeldasin - kogu pakendibürokraatia on selpuhul transpordivahendaja kanda. Kuidas see aga korrektselt vastavalt seadusele ära hallatakse sellele ma vastata ei oska.
Võimalik, et turule tulevad sellised transpordivahendajad kes tegutsevad ainult ühe aruandlusperioodi, seejärel panevad uksed kinni ja lasevad kogu aruandluskohustuse labaselt üle.
Aga see soome eraisiku näide kes tellib eestis olles omale paki eestisse ei päde, sa võid reisilt pudeli viina ka osta ilma et sa peaks seda koju viies tollis deklareerima ja alkoaktsiisi maksma.
Kaubareisid välismaale pole ju midagi muud kui äraunustatud vana.
- (kõrvalepõikena, kas teadsid, et kui teed kaugmüüki üle 10K€aastas, siis pead arvestama kauba müügil sihtriigi käibemaksuga ja tasuma selle OSS erikorra alusel. Et ehk siis kui müüd EU piires on sul e-poes ja raamatupidamises 27 erinevat käibemaksu
)
2 Likes
Kuidas sellise vahendaja kasutamisel müüja teada saab, et ostja asub Eestis?
Ma just vastasin eelmises postituses su küsimuse ära
Ai sinuga ei nõustu. Väidab, et tehing on samalaadne nagu sa eestlasena viibiksid Saksamaal ja peale seal kauba ostu telliksid transpordifirmalt Eestisse saatmise. Ehk kaubale rakendub Saksamaa KM ja pakendikohustus.
Eeldame, et transpordifirma ei lisa oma pakendit ja ostja on füüsiline isik.
1 Like
Ma arutasin seda asja samuti AI-ga.
Kaugmüügil pole ostja isikusamasuse tuvastamine kohustuslik ja kui mu e-poes shoppab keegi kes kirjutab oma nimeks “marker” ja tellib kauba Eesti tarneaadressile, siis mul pole õrnematki aimdust kes ta reaalselt on ja kuhu tellitud aadressilt kaup edasi liigub. Et ehk siis jään oma seisukoha juurde, et müün sulle kauba Eesti KM-iga ja deklareerin pakendiaruandluses selle müügi Eestis.
1 Like
Mul on tunne, et iffkilla on siin midagi natuke maha maganud. OLI üks aluspõhimõtetest sõnades s.t. paberil.
Mitte, et ma seda inimesena heaks kiidaksin, aga teisest vaatepunktist geniaalne lüke. Juriidiliselt On Kõik Korrektne, aga samas tõmmatakse väikestel tüütutel putikatel kõri kinni. Bingo!
Sama karm nagu eelmine EUsse sisse voolav puitmaterjal… et peab olema meeletu paberipatakas, kust ja millal raiutud ja kuidas töödeldud. Ja et oleks ikka “koššer”.
Ühele Neli-meest-ja-koer firmale soovitati “aga te võtke selleks eraldi inimene tööle”.
Konsolideerimine-monopoliseerimine-oligopoliseerumine … ja sealjuures “täielik ettevõtlusvabadus ja kaupade vaba liikumine”.
4 Likes
Siis rääkisime teineteisest veidi mööda ja transafirmad “lahendavad probleemi”.
Kohaliku tarneaadressi kasutamisel pakendi deklareerimise kohustust välisriiki ei teki.
Vabandan iffkilla ees, järgmistes postides on ta asja suurepäraselt ära tabanud.
Tegelikult saaks minna VEEL üks nõks kaugemale. Nimelt mitte lajatada räige regulatsiooniga vaid “reguleerimata jätmisega”. A la “pead registreerima sihtriigis” aga see registratsioon ise on võimatult aeglane, võimatult keeruline ja sisuliselt teostamatu.
Oleks veel natuke makjavellistlikum ja võimatum kusagil vaidlustada.
1 Like
Mitte päris väikstel, aga sellistel natuke-rohkem-mehi-ja-koer kontoritel ON üks võimalus küll…
Võtad oma epoekese ja kloonid AI abil 99saks veebipoeks
Regid igas eu riigis domeeni ja pistad kloonid selle taha
back end on üks (MAKSE tulb läbi sama vahendaja)
Kui vaja backid iga “klooni” kohaliku postkastiaadressi või a la “wework” stiilis renditud kontorilauaga (USAs muide paljud ettevõtjad sedasi “paljundavad” “kohalikke” aadresse)
Ja kui väga vaja siis kohalik riiuli-OÜ ja / või tankist sinna taha.
Ma tean vähemalt ühte äri Eestis, mis sellise “kloonimise” ja “postkastiaadresside” süsteemiga on “rahvusvaheline suurettevõte üle Euroopa”.
Kõike saab, natuke nutikust ja natuke pädevale IT spetsialistilie maksta, kes ehitab “virtuaalse impeeriumi” … “epoodide megaketi”.
Lihtsam on ju leida sobiv transafirma ja juba oma epoes saata “vale riigi” tellijad selle abi kasutama.
1 Like
Off, sry aga sa peksad olles dunning-krugeri graafiku esimeses otsas segast.
Me räägime juhtumitest kus kaugmüük EU liikmesriiki X on piisavalt väikese mahuga selleks, et sinna riiki tehtud kaugmüügist tekkinud tulud kataks ära kulud pakendibürokraatiale (kohaliku volitatud esindaja + regulaarsed deklaratsioonid+ regulaarsed arved liikmesriigi taaskasutusorganisatsioonilt.
Kui äri on sellise mahuga, et kannataks rahaliselt juba tankistikontoreid-ooüüsi pidada - X korda odavam on lihtsalt tegeleda vajaliku pakendibürokraatiaga.
Kusjuures, ei peksa… jah, Sinu kontekstis on Sul 100% õigus ja mees-koer kontekstis ka… aga see ei tähenda, et “virtuaalse impeeriumi” mudel rahaliselt ÄRA ei tasuks. Sest kui ei tasuks, siis seda ei tehtaks. Ma olen ise oma väikeste valgete kätega ühe sellise “lahti harutanud” (tehniliste vahenditega), et kindlaks teha “kelle kõrvad sealt tagant tegelikult paistavad” .
Aga üldiselt, konkreetses kontekstis… öeldakse “väikestele pole siin kohta”. Ülaltoodud stsenaariumi annab küll kohandada ka väiksemas mastaabis, eeldusel, et sul on mingi üks EU riik, kust tuleb massiivselt kliente. Siis oleks võib-olla mõistlikum teha “kohalik” epood koos “kohaliku” postkastiaadressiga kui möllata selle bürokraatiaga.
Mina teeksin “kohaliku” poe juba paljalt selleks, et bürokraatiale ninanipsu anda ja ta üle mängida. Aga mina olen kõigest ka väike rumal opossum, kes karjub omaenda saba peale.
Täpsusta millist ninanipsu sa selle bürokraatiale tegemas oled?
Kui sul on mingi teise riigi kohaliku doomeniga e-pood millel on kohalik postkastiaadress, aga poe taga olev juriidiline isik on Eestis- sel pole pakendiseaduse mõttes mingit tähtsust, kohalikku volitatud esindajat koos muu bürokraatliku jamaga on sul ikka vaja.
Kui sa teed sinna riiki kohaliku OÜ kes e-poodi haldab, siis tegeleb sihtriigi pakendibürokraatiaga see kohalik OÜ, mitte et sul pole vaja sellega tegeleda.
Teadmiseks sulle, et ka Eestis e-poodi pidades ja ainult Eestisse kaupa saates on sul vaja pidada pakendiaruandlust ja korra kvartalis müüdud kaupadega kaasa läinud pakendid deklareerida. Miinimumkoguseid pole, niiet deklareerid kasvõi ühe mulliümbriku ja 20cm teipi.
Head tähelepanekud, iffkilla. Ma epoodestamisega ei tegele, seega sai niisama natuke unistatud. Inimesed on nutikad. Iga sellise jama vastu leitakse vasturohi. Küllap mõtleks välja ka viisaka skeemi, kuidas sellest jamast kõrvale hiilida, kui see oleks eesmärk omaette. Aga mul pole vaja vaeva nähagi, eks epoodnikud mõtlevad selle ise välja.
See on huvitav teema, kuna kui sa lihtsalt paned selle transafirma “delivery” variandiks, siis sa nagu müüks ikkagi sinna teise riiki.
Pmst oleks vaja miskit vaheastet, mis oleks nagu selle transafirma värvides leht, kus see pakub siis nagu “postkasti” teenust.
Kusjuures ma ei saa aru, mis “segast” iffkilla “peksab”, soomlane virtuaalselt Eestis puhkamas on täpselt see näide, mida need transafirmad pakuvad. Me räägime hetkel eraisikutele müügist.
1 Like
Raulir, sa peaks vist kah korra selle PPWR värgi läbi lugema, seal dunning-krugeri esimeses otsas on see enesekindlus kerge tulema.
Siin on sellest väheke juttu ja tsitaati ka:
PPWR eesmärk on määrata iga pakendi kohta üks tootja. Tootjaks loetakse ettevõtja, kes teeb pakendi või pakendatud toote esimest korda kättesaadavaks selles riigis, kus pakend tõenäoliselt muutub jäätmeks. Tootja võib olla valmistaja, importija või turustaja ning see kehtib sõltumata müügiviisist, sh e-kaubanduse ja kaugmüügi puhul.
Kui ettevõte müüb pakendatud toote e-poe kaudu otse teise liikmesriigi tarbijale või ettevõtjale, kes toodet samal kujul edasi ei müü, on tootja e-poe müüja ning tootjavastutuse kohustused tuleb täita riigis, kuhu toode müüakse.
Mis seal vahet kas checkout-is on arveaadress ja transpordi aadress kas ühel või mitmel erineval lehel. Kui sinu e-poest ostab kaupa sakslane ja tellib läbi e-poe transa saksamaale oled sa saksamaal pakendiaruandluskohuslane.
Sel postkast-transporditrikk on ainult siis JOKK kui kaup tellitakse sinu e-poest sinna vahelattu, aga sinu e-poes klient ei sisesta oma lõplikku tarneaadressi, vaid ainult selle vahenduspostkasti asukoha. Ning seda tarneaadressi kust kaup postkastist edasi liigub - seda teab ainult postkast-lao pidaja. Nii on sinu kui e-poodniku vaates kauba tellinud eraisik Eestisse ja sa saad piirduda ainult Eesti pakendiaruandlusega.