Suvaline kodustatud Hans annab sulle oma aadressi, kuhu sa saksamaalt oma nänni tellid. Tema saadab eraisikuna su nänni eestisse.
Küll ja küll kunagi kaugetel aegadel endale ja tuttavatele saksamaalt nii tellinud. Sarnane asi oli USAga. Saatsid usas elavale eestlasele(heiki) lingi soovitud kaubaga, ta ütles palju see lõbu maksma lähe ja tegid ülekande. Mingi aeg oli kaup eestis…
Mina tegelikult mõtlesin ka umbes selles suunas ja mulle tundub, et raulir mõtleb ka selles suunas. Kohaliku aadressiga “vaheladu” (mis ei pea isegi mitte füüsiline olema) ja nn. “transporditeenus”. Mulle tundub, et me räägime siin samast asjast. step 1 on epoes tarneaadress virtuaalsele transpordifirmale ja step 2 on “transporditeenus” kliendile.
Mida see PPWR näiteks “lunatasuga pakkide” kohta ütleb?
Ma kirjutasingi ju, et:
Pmst oleks vaja miskit vaheastet, mis oleks nagu selle transafirma värvides leht, kus see pakub siis nagu “postkasti” teenust.
E poes valib klient “delivery” Transpordifirma OÜ a la Suur-Sõjamäe tn 123c.
Kui klient selle valib, siis näidatakse “Postikapi number AB1234”, “kliki siia et korraldada kättesaamine”
Klient klikib.
Leht transpordifirma värvides ja muul domeenil jne:
“Palun sisestage postikapi nr AB1234 sisu kättesaamise aadress”
“123 miskitänav, … Portugal”
“OK, 5.50 EUR, kaup on 5 tööpäeva jooksul kohal.”
Samas on võimalik valida, et “tulen ise järele” jms.
Hmm, seda võiks pakkuda isegi praeguste pakiautomaatide operaatorid - a la “postikapi tühjendamise teenus EL piires … eee … kolijatele”.
Kahtlen et see skeem niiviisi kodulehelt edasisuunates vettpidav on, pigem on see miskit mille mõiste on juriidikas teeseldud tehing.
Tehniliselt sa pead ju saama selpuhul müües kaks tehingukinnitust. Kõigepealt kauba müümiseks - klient teeb ostu, maksab ja e-poe süsteem saab teate, makse + eestisisene transport laekus. Seejärel transaga sama lugu, sa pead saama kinnituse, et ostja maksis ära transpordi eesti-kliendi asukohariik Transportfirma OÜ-le, sest ilma rahata ei tiku keegi pakki kohale viima. Transpordimakse laekumise kinnitus sulle aga on otsene tõestus sellest, et su pood saadab kaupa EL piires.
Transporditehing toimubki kliendi ja transpordifirma vahel.
Eraldi makse ja puha.
Transpordifirma pakub kapi EL piiresse (+ näiteks veel mõned sõbralikud riigid) tühjendamise teenust.
Nad isegi ei tea, mis seal kapis on.
Teesklemises saab süüdistada vaid ostjat, aga füüsilise isiku paki transpordi puhul ju see pakendijama ei kehti.
Aga kust sa tagasisidet saad, et klient topelttranspordi vajalikkusest aru sai ja selle eest korrektselt tasus, ning mis kõige olulisem - ka korrektse aadressi ja telefoninumbri andis? Või paned paki “pimedalt” teele, võõras mure mis edasi?
Kus on juhend kliendile sellise topelttranspordiga ostuks su e-poest? Ega mitte sealsamas e-poes FAQ sektsioonis?
Kui klient ütleb, et tahab sinna postkasti, siis nii ongi.
Sama süsteem kui pakiautomaadiga.
Juhendi puudumine on teatav probleem, aga samas võib transpordifirma ennast reklaamida.
Ma ju ei küsinud seda. Ma küsisin et kuidas sina e-poodnikuna tead, et ka teisese transpordiga on kõik ok ja makstud? Tagasiside saamine teeb ju sinu e-poe kohe tehinguosaliseks.
Mis see minu asi on e-poe omanikuna?
Kui soome turist ostab mu poest ja tellib hotelli, siis pole minu mure, et kas ta laev kolme päeva pärast õigel ajal väljub.
Ka selliseks suhtumiseks on võimalus, kahjuks aga pole meil kuldne Nliidu aeg kus müüja oli kunn ja ostja pidi vingerdama, et kaupa saada.
Täna peab siiski poodnik võimlema, et müüki teha ja konkurentsis püsida. Paar halba review-i googles või sotsiaalmeedias ja võid oma buduaari lõplikult kokku ära pakkida.
Aga miks klient peab üldse midagi nägema. Klient läheb veebipood OÜ lehele. Seal on “kaup” mis maksab 10 rubla koos transaga. Klient vajutab OSTA … raha laekub.
arve selgitus on “kauba transport 10 rubla”.
Klient saab “tasuta kingituse” ja ostab 10 rublase transpordi.
Ilmselt on ka muid võimalusi kuidas kahe juriidilise keha vahel arvete ja makse selgituste ja viitenumbritega “žongleerida” nii, et “paberi peal” klient mitte mingit kaupa ei ostagi, ostab ainult transporditeenuse oma koduriiki.
Olen selle pakijama aruteluga silmadega kaasas käinud, kuigi ajutegevus pole suutnud veel kõigile nüanssidele järgi jõuda.
Kui muud aspektid kõrvale jätta, siis see küsimus tekkis küll, et miks usa suurim autovaruosapood ei saa või taha enam siia poolkerale kaupa saata, sest mõttetu bürokraatia=kulud, aga suvaline aliexpressi sogamüüja, kes pole ilmselt käesolevast lollusest kuulnudki, saab harjumuspärase tegevusega südametunistuse piinadeta jätkata?
Puusalt ja fakte teadmata pakun et asjalood on umbes samad nagu patentidegagi. Lääne õigusruum kehtib ka usas, aga ta ei kehti aasias ja seetõttu hiinlastel on lihtsalt poogen. Ning et usa suurim autovaruosapood ei soovi võimalike tagajärgedega tegemist teha (meenutagem, näiteks ainuüksi saksas on võimalik saada pakendiseaduse rikkumise eest max 100000€ trahvi koos kauba konfiskeerimisega, 27 liikmesriigi pealt kokku annab päris kobeda summa kokku), aga hiinlastel on lihtsalt suva ja kui keegi riik väänabki mõnele hiina müüjale trahvi, siis tüübid kehitavad õlgu lasevad trahvid üle ja tegutsevad teise nime alt edasi. Mine püüa seal aasias tuult väljalt, usas on aga kellegil konkreetselt natist võtta ja sakutada.
Euroopa väiketootjal ongi nüüd äkki kõige mõistlikum möllida ennast Aliexpressi kaupmeheks, teha sinna oma anonüümne Shop1103310927 ja turustada kaupa teistesse liikmesriikidesse selle kanali kaudu. Peale paarinädalast tegutsemist kaob Shop1103310927 ära, asemele tekib Shop1103310928 jne.
Ma ei tea kas postitatud, aga siin saab anda tagasisidet PPWR: Packaging and packaging waste – rules on national registers of producers
Niisiis EU hoolitseb Lääne ettevõtete elujõulisuse eest niivõrd palju, et lämmatab neid padjaga ja annab Hiina ettevõtetele konkurentsieelise, et tulge möllake ![]()
Island jääb esialgu Euroopa Liidu lämmatavast embusest välja .
Rahvahääletusel on ei hääletajad saavutanud enamuse, mis valimisspetsialistide arvates on ümberpööramatu, sest lugemata hääled tulevad piirkonnast, mis on tuntud oma eurovastasuse poolest
Island on Euroopa riikide hulgas alati olnud isepäine ja vastumeelne igasugustele suurjõududele alluma. Eesti taasisesesvumise tunnustamine maailmas esimesena oli üks märk sellest, kui suured vingus näoga jaurasid, et ärge ometi kõigutage Gorba paati, püüdke ikka tasa ja targu muidu kogu kupatus võib järsku kradile käia suure pauguga …
Käiski krdile kogu see soveti impeerium, kuid mitte suure paugu vaid tasase visinaga
„EU Inc.“ raamistiku ettepanek
Et kas siis Eestis peab ka olema võimalik asutada ettevõte 100€ eest või panevad meie uber-menschid jälle üle võlli ja euroopast paremini? ![]()
