Euroopa Liit

Unustad inimfaktori. Hiinas on piisavalt võimeikaid orkestraatoreid. Tehnika on vahend. Sm. Stalin näiteks, hakkas nn. Suurt Puhastust ette valmistama juba siis, kui Lenin oli veel elus. 18 aastat ENNE seda kui avalikult “lajatas”.
Jah, tegemist oli kindlasti väga julma, jõhkra, südametu psühhopaadiga. Aga samas ka absoluutselt maailma tipptasemel “orkestraatori”, “niiditõmbaja”, “manipulaatoriga”.
Ja muide, tal oli kõigest telefon ja kirjutusmasin ja hiljem natuke näpuotsaga raadiotehnikat. Ja “toimikud” olid kataloogis, mitte andmebaasis. Aga olid võimed ja tahtmine.
Kes meil EU “sardellidest” või “elektrimoleekulitest” saaks LIGILÄHEDALEGI???
Selles vaates – “süsteem kasvatab ise endale hauakaevajad” – Tsaari Venemaal oli mitu “klaaslage” (seisuste süsteem, päritolu). Isegi jõukust polnud “mehel tänavalt” just kuigi lihtne koguda – bütsantslik võimu-korruptsiooni-vara süsteem.
Seega, süsteem toimis “filtrina” kus ainult kõige karmimad, julmemad jõhkramad ennast kuidagi “marjamaale” välja nikerdasid. Isegi lausa nii “hea” filtrina, et tuli Veebruari- ja siis Oktoobrirevolutsoon.
Vaatame nüüd EU või EV peale. Partei noortekogu, Partei, Nõunik, Riigikogu, Valitsus, EU…
Sihuke hiilgav karjäär. Aga üldiselt … keskpäraste võimetega, keskpärased manipulaatorid, keskmiselt “jah-mehed” pluss natuke nepotismust tõukeks.
Seega, seal ei ole meil “STALinid” vaid pigem “SARDELinid” ja “ŠVAMinid”. Ja anna lödipüksikutele kätte KUITAHES HEA infosüsteem… tulemus selleks paremaks ei lähe.
Kui sa söödad “masinasse” s…ta, siis saad tagasi “s…ta” mainiti juba 1960ndatel.
Ehk siis pole seda õiget “itleri verd” Brüsseli Onudes. EI ole. Ja ei tule. Ja seega, vahendid võivad neil olla, aga “1984” ühiskonna kehtestamise ja selle “talituspidevuse tagamisega” nad hakkama ei saa.
NB! Vabandage mind, mul on komme teha “analüüsi” ilma emotsioonideta.

4 Likes

Tõsi küll, teise nurga alt. Meil on üles kasvamas GenZ kelle kohta tehisaru teab absoluutselt kõike. Kõike!!! Sest vanematel pole aega ja vanematele on ju “imelik” rääkida. Eelteismelised tütarlapsed kurdavad LLMile oma “esimesi armupiinasid”. Teismelised noormehed, hormoonid möllamas, räägivad LLMile ära oma kõige intiimsemad saladused. Häbenemata. Sest see on ju “masin” … aga samas ka “mõistev” ja “hooliv” ja “mittekritiseeriv” ja “mittenäägutav”.
Kasvab üles põövkond, kelle kohta on olemas 100% akuraatne, detailne psühholoogline profiil. Mida ta mõtleb, mida asjadest arvab, millised on tema seisukohad…
Ja need “niidid” jooksevad lõpuks Private Equity ja Investeerimisfondide kätte (esialgu on mõnda aega ka AI ettevõtete CEOde käes, aga rahastus… laienemine… võõrkapital).
Ja vat see on juba KAPITAL. Iseküsimus, et mingi BlackRock sellist võimu vaevalt kandikul mõnele mõttetule lödipüks-poliitikule pakkuma läheb. Milleks? Mida tal sellest võita on. SEE hoitakse ikka endale.
Mustad Pilved kogunevad… aga need ei kogune Brüsselis. Need kogunevad tasapisi Investeerimisfondide peakontorites, kuhu tasapisi koondub kontroll AI/LLM ettevõtete enamusosaluste üle.
Inimesed, olge valvsad. Homme valitseb teid mitte Eurokraat, homme valitseb teid Gordon Gekko. Ja tema juba, erinevalt pehmest ja nunnust “elektrimolekulist” EI HELLITA

4 Likes

Film " There will be blood" räägib USA naftakaevandamise algusajast ja selle võidujooksust. Seal on stseen, kus ühe kidura pinnasega talu omanik peab läbirääkimisi üksiku naftaotsijaga. Ta ei tea, et tema krundil immitseb pinnasest naftat. Poeg aga teab. Poeg muidugi tahab paremat hinda ja kaupleb tingimusi nafta otsijaga. Talukoha peremees ütleb selle peale: “Teeme nii nagu Elay ütleb” Elay on poeg…
See stseen meenutab mulle alati EL ja viimase käitumist või siis hoiakuid päris rahvaste suhtes. Ja meie omi, kes siis ongi need kuulekad talukoha omanikud - teeme nii nagu öeldakse. Samal ajal lastake pea kergelt longu…

Euroopa Keskpanga juhatuse liikme Piero Cipollone sõnul suurendab majanduslike ja tehnoloogiliste vahendite kasvav „militariseerimine” globaalset haavatavust, mistõttu peab Euroopa arendama täielikult oma kontrolli all olevaid maksesüsteeme, vahendas Reuters.
“Vajame maksesüsteemi, mis täielikult meie kontrolli all. Seda me teeme digitaalse euroga”

ja sis hakatakse sellele digi junnile külge pookima igasugu omadusi/võimalusi. Ala milleks sa võid kasutada, kus ja kuidas piirata või lubada. 99% kindel, kuna vaid üli marginaalne osa EL plaanidest on sisulisi valikuvabadusi või vaba olemist toetav. Peenelt vaja asju serveerida. Väikeste sammude kaupa ikka
:smiley:
Kõrval tulevad kohe meelde mingit äraleierdatud valed nagu: vaba maailm, liberaalsus, demos jne. Valge on ikkagi must. Aga miks nad nii teevad? Ja miks veel niivõrd paljud seda EL projekti usuvad, huu nows.

1 Like

Konnakeetmine tasasel tulel…

1 Like

Euroopa Liidu kui majandusliidu sisse on moodustumas uus E6 nimeline Euroopa suurriikide majanduslik liit, mis ei ole rahul Euroopa stagneeruba majandusega.

Osalesin hiljuti vebinaril kus räägiti kuidas on võimalik saata oma toodete andmeid ja kasutajaprofiile AI-firmadele, kes siis lisavad soovitused neid tooteid kasutada oma AI jutu sisse. Põhimõtteliselt on hetkel väljatöötamisel vastav andmevahetusstandard :slight_smile:

1 Like

See on päris vahva mõte. Ma olen ise millegi täänse peale mõelnud. Turundusest me teame sellist mõistet nagu “ankur”. Hind mille külge kliendi mõte alateadlikult “kinnitatakse” ja siis sealt hakkab kauplemine.
Ilmselt koostöös AI ja “otsimootoriga” oleks piisava massi korral võimalik genereerida hulk selliseid “ankruid”, mis paneks inimesed mõtlema, et näiteks … no liitri piima “normaalne hind” ongi 2EUR ja kui saad 1.68saga siis oled juba hästi saanud.
Eelduseks on muidugi see, et “kõik” panevad “seljad kokku” ja keegi ei “reeda”… sest kui paremate AI-de tasuta prompt ja popimate otismootorite esileht on “sinu käes”, siis võib ükskõik mille “tõeks” kuulutada.

Mis te arvate sellest uuest autode piiksumise korraldusest?

Et kui auto arvab, et sa kiirust ületad, siis hakkab piiksuma.

Suvel Eestis oli õnn saada Toyota, kus see featuur oli peal ja maha võtmise kohta ei õnnestunudki leida.

GPS järgi kontrollides valetas spidomeeter kiirusel 90 km/h ca 10 km/h. Ehk siis reaalse kiiruse 80 juures hakkas juba piiksuma - nii me Eestile piiksumise saatel (ca korra minutis) tiiru peale tegimegi.

Lisaks, suure osa muudetud piirkiirusega olukordade puhul määras see süsteem lubatud kiiruse valesti.

Absoluutselt idiootlik süsteem.

Paar nädalat tagasi kuskil saates (AK tõenäoliselt) Eesti Toyota miski asjapulk kiitis seda ja väitis, kuidas see kunagi ei valeta jne. Ehk siis Eestis tuleb Toyotast kaugele eemale hoida, kui sellised valelikud automüügimehed aka ühiskonna põhjakiht seal toimetamas on. Ei tea mille osas nad veel sind otse näkku gaslightida üritavad, rääkimata salavaletamisest.

Tänan.

3 Likes

See on kõigil uutel autodel paraku, EL nõue. Saab maha võtta, aga iga kord kui uuesti auto käivitad, on taas peal. See, et autode spidokad valetavad on kja teada tõsiasi, seepäras ongi see piuksumine väga tüütu.
St. Toyota süüdistamine antud juhul on suht asjatu, va, et ka oma kogemuse pealt nende spidokad valetavad 4-8 km.

1 Like

Amservi asjapulka ma süüdistan näkku valetamises.

Mu oma Toyota Inglismaal valetab ca 2-3 km/h ja ei piiksu.

Eesti laenutuse Toyotaga oli veel see ärritav asjaolu, et vaikimisi “heliprofiil” muusika kuulamisel läbi Android Auto oli maksimaalne bass. Selle me leidsime Tartusse jõudes õnneks üles (asja tegi keeruliseks see, et tarkvara sisaldas neil ca 3 halvasti kokkutraageldatud helisüsteemi) ja see resettis vaid korra päevas. Pmst oleks aidanud kui ma oleks guest kasutaja asemel teinud päris kasutaja, aga see nõudis telefoni täielikku sünkroniseerimist.

Ma süüdistan autofirmat selles, et ta rääkis kuidas see süsteem kunagi ei valeta. Isiklik kogemus on, et valetab, ja üle mõistuse palju valetab.

Suurenenud närvilisuse tõttu põhjustab see ka hoopis rohkem liiklusõnnetusi.

Lisaks oli veel miski adaptiivne kiirusepiiraja (mitte püsikiirusehoidja) - seni on kõik kiirusepiirajad mida ma kasutanud olen, mitte lubanud kiirusel üle numbri x tõusta, va kui teatud raskemast kohast pedaali üle vajutad. Toyota on nüüd leiutanud süsteemi, kus enam raskemat kohta pole, ja kui hoiad pedaali paigal, siis esimesed 5 km sõidab kenasti selle piirangu all, aga siis hakkab ühtlase tee puhul kiirus vaikselt üles nihkuma. Kuna ta niikuinii piiksub kogu aja, sest kiirusepiiraja on “98” peal (reaalne 88), siis ei anna märku ka.

Ma oleks kuni 5 km/h samamoodi suhtunud, aga selle rendi-Toyota süsteem pani ikka täiesti metsa.

Eesti kiirusepiirangud on maailma mastaabis niigi madalad ja kui nii palju aeglasemalt sõidad, nagu see süsteem tahtis, siis läheb asi ikka väga närviliseks.

Tenerifel sõitsime Mitsubishi Colti 2025 mudeliga (mis on pmst sama kui Renault Clio), see ka piiksus, aga sel oli kena füüsiline nupp, mida sai vajutada, mis selle piiksumise ära võttis, spidomeeter näitas ka enamvähem õigeid numbreid, seega hoidsin sees ja oli päris kasulik. Saab küll kui tahab!

1 Like

jutt on uutest autodest ja EL, pole mõtet siin autofirmat süüdistada.

Piiksujale füüsiliselt ligi ei saa?
Pigimati tükk peale.
Rendika puhul see muidugi ei toimi:(

Endal ühe teise margiga kogemus millel too meeldetuletus heli on parsjagu nii vaikne, et ei häiri, võõras kohas ja välisriigis on päris kasulikuks osutunud, on paar kaameratrahvi päästnud. Mu arust oli menüüs mahavõtmise koht ka täitsa olemas, aga kuna otseselt ei häiri, siis ei ole proovinud seda maha võtta. Teisalt pole ka loomult selline, kes peab ilmtingimata vähemalt GPS näit +3-6km/h sõitma vanust ka juba niipalju, et ei pea igale poole esimesena jõudma, siis saab täitsa sõita ka nii, et ta üldse häält ei tee, õnneks GPS-i ja auto näidu vahe on ka üsna väike.

2 Likes

See asi korjab teeäärsetelt reklaamidelt ja eessõitvatelt autodelt suvalisi numbreid ega tea midagi sellest, kuidas liiklusseaduse järgi märgi mõjupiirkonda määratletakse. Niisuguste lahenduste koht on ajaloo prügikastis. Koos autoritega.

Täpselt samamoodi nagu see sõidurajahoidmise süsteem. Just nagu oleks kriitilises olukorras vaja, et keegi su peale piiksub ja üritab roolikeeramisel vastu vaielda.
Ma tahaks teada, mis kohaga mõtleb inimene, kes arvab, et juht, kes ei suuda ilma abita oma rajas püsida, on kõlblik autot juhtima.

9 Likes

Need süsteemid üldiselt enamuses mingeid märke ei loe, vaid kiirus määratkse GPS põhiselt autotootja serverist

Uut autot valides on enamikes salongides müügimeeste põhiline näpunäide autot proovisõiduks üle andes, et kuidas selle piiksumise maha saab.
Keeruline on jah, mingi jagatud autopargi või rendiautode kasutamise puhul, kus iga mudeli kasutusjuhendit või hingeelu ei jõua selle ühe sõidu või nädalavahetuse tarbeks endale selgeks teha.

Enda praktika ütleb, et natuke ikka eksib, aga enamasti siiski mitte. Üldiselt loeb ikka üle 90% kiirusepiiranguid õigesti.

Huvitav teema siin ja huvitav et iga auto nii erinevalt käitub. Ma võin uute Skodade kohta öelda, et need piiksuvad ka jube tüütult, kui 1-2 km/h üle läheb. Aga lased 4-5 km/h üle ja ta jääb ilusti vait ja püsib vait :slight_smile:

Skoda spidokas valetab kuskil 2-3 km/h sõltuvalt mudelist.

Tootja serverist? Huumor kuubis.
Ehk seletad, millisel viisil jõuab serverisse teadmine selle kohta, et Kadaka puiesteel on lubatud kiirus mõnel päeval 100 kilomeetrit tunnis?

See server (kui seda kasutataks) on parimal juhul paar kuud (meiesuguse karupeetaguse riigi puhul ilmselt rohkem) liikluskorralduse muudatustest maas.

Ma tahaks näha, kuidas selle süsteemi pooldajad karjuvas autos istuvad, kuna autopiloodile on kusagilt laekunud info kehtiva 30 km/h piirangu kohta.

Ma saaksin aru, kui see asi päriselt TÖÖTAKS ja reageeriks kiiruseületusele 20% lubatust. Praegusel juhul on tegemist kiusuajamisega, mis turvalisuse parandamise asemel seda halvendab.

3 Likes

Piiksumist lastakse kõlaritest helitausta peale, nagu tänapäeva digitaalsüsteemide puhul tavaline. Esimene pähetulev lahendus oleks kõlarid füüsiliselt auto helisüsteemist lahti ühendada ja mingi mõnus kahetuhandete cd-mängija koos korraliku võimuga uuesti kõllide külge kruttida. Ja kui juba, siis võiks mingid korralikud kõllid tänapäevase diginahkade asemele sättida. Kuni ülevaatuse või tõsisema õnnetuseni arvatavasti toimiks, siis hakkab kindlustusfirma arvatavasti asja uurima, mis seal täpsemalt juhtus.

Kullerid avoidivad antud probleemi toekamate kõrvaklappide kandmisega. Korduvalt nähtud asi.

See abisüsteem on nendele jobudele, kes rooli taga telefoni näpivad ja seeõttu süüdimatult vastassuunavööndis laupa panevad.