seega stefan,
nüüd kus Euribori nn kiire tõus on rahunenud võib vaikselt kokku võtta, et kodulaenu fixeerimiselega ei ole tegelikult praegu vaja oma pead vaja vaevata - kuna tasuvuspunktini see euribor tundub, et ei uju?
mystique
minu tasakaalupunkt viie aasta fikseerimiseks koos pangamarginaliga oleks kuskil 4,5%, ma ei tea mis pangad pakuvad. Tegelik tasuvuspunkt polegi teada enne kui fikseerimisperiood on lõppenud.
minu tasakaalupunkt viie aasta fikseerimiseks koos pangamarginaliga oleks kuskil 4,5%, ma ei tea mis pangad pakuvad. Tegelik tasuvuspunkt polegi teada enne kui fikseerimisperiood on lõppenud.
mystique,
arvesta et peale maikuud läheb elu edasi ning sügise poole hakatakse uuesti numbreid vaatama. Mõned keskpanga nõukokku kuuluvad kodanikud on selles osas ajakirjandusele üsna julgeid prognoose teinud.
arvesta et peale maikuud läheb elu edasi ning sügise poole hakatakse uuesti numbreid vaatama. Mõned keskpanga nõukokku kuuluvad kodanikud on selles osas ajakirjandusele üsna julgeid prognoose teinud.
Tänane eurointresside tõus on natuke müstiline. Eriti pikad paberid on tõusnud, ja seda hoolimata sellest et nii Saksamaa kui Prantsusmaa raporteritud märtsi inflatsiooninumbrid langesid, ja ECB hiljuti lükkas tagasi mai tõstmise spekulatsioonid.
Ühelt poolt võib leida seletust selles, et Ameerika intressid tõusevad, aga teisalt äkki teatud usaldusprobleeme Euroopas. Itaalia valimised on tõstnud Saksa-Italia riikide võlakirjade spread. Need Euroopa riikid mis kõige rohkem laenavad, ilmselt soovivad et ECB ajab leebet rahapoliitikat, ja äkki turg kardab, et sisuliselt sunnitakse ECB määrata intresse mis sobivad eelkõige Euroopa nõrgemaitele riikidele. Samuti on paar ECB esindajad viimastel päevadel rääkinud "hawkish" keelt.
Ühelt poolt võib leida seletust selles, et Ameerika intressid tõusevad, aga teisalt äkki teatud usaldusprobleeme Euroopas. Itaalia valimised on tõstnud Saksa-Italia riikide võlakirjade spread. Need Euroopa riikid mis kõige rohkem laenavad, ilmselt soovivad et ECB ajab leebet rahapoliitikat, ja äkki turg kardab, et sisuliselt sunnitakse ECB määrata intresse mis sobivad eelkõige Euroopa nõrgemaitele riikidele. Samuti on paar ECB esindajad viimastel päevadel rääkinud "hawkish" keelt.
Ega USA võlakirjaturg alla jää - 10 aastase võlakirja tulusus on hüpanud üle 5 protsendi taseme, täpsemalt kaubeldakse 5,02 protsendi juures, kehv on see majade ehitajatele, kuid tervikuna kogu aktsiaturule tervikuna - ühelt poolt kasvab intressikulu, teiselt poolt arvutatakse aktsiate hindasid tihti dividendide diskonteerimise meetodil ning mida kõrgem intressimäär seda madalam aktsia hinnasiht.
See on tegelikult uskumatu, kuidas tänane põlvkond räägib tänasest intressitasemest kui ajalooliselt keskmisest või isegi pigem kõrgest tasemest. Näiteks euro lühiajaliste intressimäärade puhul räägitakse ajaloolisest keskmisest 6-kuu euriborist veidi üle 3%. Muidugi võetakse aluseks viimased 7 aastat (ehk siis alates euro algusest). Minu arvates on see täiesti mõttetu võrdlus, sest me võrdleme tänast intressitaset ülimalt lühikese osaga ajaloost, kus on viimase 50 aasta madalaimad intressimäärad.
Näiteks USA 10-aastane võlakirja yield viimase 40-45 aasta jooksul olnud tänasest yieldist madalam ca 10 aasta jooksul ehk siis meil on siis ajaloolises võrdluses äärmiselt madalad intressimäärad, kusjuures ma ei räägin praegu USA võlakirja 5%-lisest yieldist, mitte Euroopa võlakirjadest.
Näiteks USA 10-aastane võlakirja yield viimase 40-45 aasta jooksul olnud tänasest yieldist madalam ca 10 aasta jooksul ehk siis meil on siis ajaloolises võrdluses äärmiselt madalad intressimäärad, kusjuures ma ei räägin praegu USA võlakirja 5%-lisest yieldist, mitte Euroopa võlakirjadest.
US jutule illustratsiooniks juurde ka 40 aastane graafik US 10 aastase võlakirja intressimäära liikumisest:
Et olukorra erakorralisust veelgi rõhutada tooks ka 13 nädalase billi tulususe (laias laastus lühiajaline intressimäär), selle järgi võiks öelda, et madalas intressimääras süüdi araabia terroristid, kes 9/11 sundisid USA-s ülilikviidsuse pumpamisega majandust tohterdama:
US, näita palun kus räägitakse praegustest USA intressimääradest kui väga kõrgetest. Ise olen ikka pigem kuulnud heietusi sellest, et kui uskumatu on viimase kahekümne aasta võlakirjaralli.
Ma vist väljendasin valesti. Eestis räägitakse sellest, kuidas euribori juba toimunud suur tõus vähendab laenuvõtmist. Kui rääkida, et 6kuu euribor võib liikuda 5% tasemest kõrgemale, siis see näib võimatu sündmusena. Mystique'i varasem kommentaar pärast euribori 10bps langust on hea näide. Kuidas selle mõne päeva jooksul toimunud muudatuse põhjal saab üldse mingit järeldust teha 20-30-aastase laenu intressiriski maandamise suhtes?! Mul endal laenu ei ole, aga kui oleks, siis ma kardaks euribori tõusu 7 või 8%-ni, mitte ei muretseks, kas on mõtet intressi fikseerida, kuna lõppintressiks võib ühel juhul jääda 3,9% ja teisel juhul 4,1%. Minu jaoks näitavad ajalooliselt keskmised intressimäärad, et suurima tõenäosusega jääb 6k euribori baasil võetud 20-30-aastase laenu lõppintressimääraks pigem minimaalselt 5-6%. See 70-80 baaspunkti suurune tõus ei olegi mingi tõus.
US,
1. millist seost näed laenu pikkuse ja perioodi 'lõppintressi' vahel (peale selle, et pikema perioodi peale on ennustus ilmselt ebatäpsem)?
2. miks on eriti oluline 'lõppintress', olukorras kus enamik laenu on juba tagastatud ja intressisummad on väikesed?
1. millist seost näed laenu pikkuse ja perioodi 'lõppintressi' vahel (peale selle, et pikema perioodi peale on ennustus ilmselt ebatäpsem)?
2. miks on eriti oluline 'lõppintress', olukorras kus enamik laenu on juba tagastatud ja intressisummad on väikesed?
See on vaidlus, kus arutust annab aeg (mõõdetuna aastakümnetes), aga minu meelest on näiteks 1970 aastaga praegust hetke võrrelda lihtsalt kohatu. Ehk siis ajaloolased võivad seda teha, aga investorile annab lihtsalt vale signaali. Maailm ei ole enam endine.
5% ületamist Euribori poolt prognoosisid hansapankurid juba 2002. Ikka ei ole. Mis jama on?
5% ületamist Euribori poolt prognoosisid hansapankurid juba 2002. Ikka ei ole. Mis jama on?
Euribor ajalooline keskmine 3,16 peaks olema.
Euribori ajaloolist keskmist pole olemas.
7 aastat pole ajalugu vaid ajaühik, mis ei anna mingit alust mingiteks teooriateks, see on liiga väike kogum andmeid, et neid üldistada.
7 aastat pole ajalugu vaid ajaühik, mis ei anna mingit alust mingiteks teooriateks, see on liiga väike kogum andmeid, et neid üldistada.
Liikumine ülesse Prantsusmaa break-even inflatsioonis (riigi võlakirjade intressid miinus, riigi inflatsiooni-kaitstud intressid) mis, tundub mulle, Trichet vaatab:
http://www.aft.gouv.fr/article_778.html?id_article=778&id_rubrique=257
http://www.aft.gouv.fr/article_778.html?id_article=778&id_rubrique=257
Ka keskmise koguintressi tõus 7%-ni kõigutab 1 mln laenu keskmist kuumakset 2000 kr. Tuntav, ent tõenäoliselt mitte dramaatiline vahe neile, kel võimalik suuremaid laene teenindada. Arvestades fikseeringu riskipreemiat jääb vahe 1000 kr suurusjärku. Kui perioodi keskmine nt 30 aasta jooksul jääb 5-6%, räägime väga küsitavast tasuvusest, mille suure tõenäosusega söövad suuremad lepingu ja selle muudatuste kulud. Arvestades, et tõusud-langused ei toimu üleöö ning sissetulekud Ida-Euroopas ja Baltikumis pigem kasvavad kiiremini, on küll mõistetav teatav manitsemine, ent mitte tondimaalimine. Pikaajalisemate laenuklientide jaoks olid veel mõned aastad tagasi intressikulud tänu kõrgetele pangamarginaalidele märksa suuremad. Eurotsooni majanduse jaoks muutub konkurentsisituatsioon pigem keerulisemaks kui lihtsamaks, seetõttu ei tahaks kaasa minna ka kõige kõrgemate Euribori tõusu prognoosidega. Keegi võiks ära seletada visiooni, miks jõukas kesk-Euroopa peaks märkimisväärselt säästmist vähendama ja veel tarbimist suurendama, kuhu kanaliseerub ettevõtluse homme hüppeliselt kasvav laenuhuvi. Lühiajaliselt võib suundumust paraneva majanduskasvu (millele tõenäoselt andnud tõuke ka uute EL liikmetega seonduvad investeeringud) foonil märgata, ent pikem ajahorisont vajaks siis vähemasti Venemaad ja Türgit liitu (mis võimatu muidugi ei ole).
Pigem soovitaks pangale antava täiendava riskipreemia arvelt sama summa suunata igakuiselt kasvõi... võlakirjafondi. Esimeste aastate (eksole, intressi osakaal on suurim ja kui Euribor just jänesehüppeid ei tee, tuleb netos maksta ujuva intressiga võrreldes märgatavalt rohkem) arvelt koguneb täiesti korralik laenukulu kasvamise kindlustus. Ei tasu ka unustada, et enam-vähem mõistliku hinnaga pakutakse intressi fikseerimist vaid 5 aastaks, pikemad perioodid tunduvad valusalt kallid.
kui pangad pole viimasel ajal just sotsiaalhoolekandeasutusteks muutunud, paneb pankurite iganädalane soe soovitus oma laenuintress fikseerida mind muigama.
aga eks kuidagi tuleb pankadel see 0% ju tagasi teenida.
aga eks kuidagi tuleb pankadel see 0% ju tagasi teenida.
Hm, mulle küll anti pangast risti vastupidine soovitus. Et 5 aastaks võib ju fikseerida, aga üle selle läheb väga kalliks pluss igasugused panga varjatud kulud, mis siis kraesse lükatakse.
Ei saa mina ka aru jah sellest fikseerimise soovitusest.
Ei saa mina ka aru jah sellest fikseerimise soovitusest.
Euroopa ja Jaapani "Baby-boomers" on pensionile minemas. Rootsis on pensioniaeg 65 aastat. Rootslaste arv mõnede vanuste järgi:
57 aastat: 127 923 inimest
58: 128 872
59: 130 166
60: 128 547
61: 125 972
62: 117 392
63: 107 031
64: 94 340
65: 89 319
Suured babyboomers-põlvkonnad on kõvasti hoiustanud (=läbi pensionifondide võlakirju jms ostnud). Tulevatel viiel aastal nad lähevad pensionile, ehk nende tootmine läheb nullini, nende tarbimine jääb enam-vähem samaks. Võlakirju müüakse, intressid tõusevad, rahaväärtus langeb jne jne kuna vähem inimesi ühiskonnas peavad rohkem inimestele tootma. (Jaapanis veel dramaatilisemad numbrid). Kui Hiina sisemaine tarbimine tõuseb ka, siis võib just järgmiseks viieks aastaks olla hea periood oma laenuintresse fikseerida.
57 aastat: 127 923 inimest
58: 128 872
59: 130 166
60: 128 547
61: 125 972
62: 117 392
63: 107 031
64: 94 340
65: 89 319
Suured babyboomers-põlvkonnad on kõvasti hoiustanud (=läbi pensionifondide võlakirju jms ostnud). Tulevatel viiel aastal nad lähevad pensionile, ehk nende tootmine läheb nullini, nende tarbimine jääb enam-vähem samaks. Võlakirju müüakse, intressid tõusevad, rahaväärtus langeb jne jne kuna vähem inimesi ühiskonnas peavad rohkem inimestele tootma. (Jaapanis veel dramaatilisemad numbrid). Kui Hiina sisemaine tarbimine tõuseb ka, siis võib just järgmiseks viieks aastaks olla hea periood oma laenuintresse fikseerida.