Duisenbergi endine nõunik lobises paar päeva tagasi Bloombergile et tõenäoliselt on järgmine tõstmise otsus septembris.
Eilne bundide ja treasurite intressitõus on täna jätkunud. Kauaaegne "savings glut" võib olla lõpusirgel, ma arvan. Suursäästjad olid:
1) Jaapanlased
demograafia tõttu on kaua säästnud hoolimata rahapakkumise tõusust. Signaalid nüüd selged et SKP tõuseb, inflatsioon tõuseb, jooksevülejääk väheneb - kõik tähendab vähem võlakirjaoste välismaalt ja kõrgemad intressid.
2) Sakslased
samuti demograafia, aga ka halva konkurentsiolukorra, tõttu kauaaegsed suursäästjad. Nüüd saksa majandus paraneb, kinnisvarahinnad tõusevad lõpuks jälle, huvi laenata suureneb. Kõik mõjutab intressid ülespoole.
3) Naftaeksportöörid
On kätte saanud üha rohkem raha oma toodete eest (prinditud USD). Nüüd soov midagi teenitud rahaga ka teha, eelkõige suur investeerimisvajadus, aga ka investeerimishuvi teiste varade vastu. Kõik paneb müügisurve tresuries peale, ja tõstavad intresse.
4) Hiinlased
Ebakriitiliselt ostnud treasuries ja tootnud muule maailmale sisuliselt tasuta. Ka sealt vähenev huvi suurendada võlakirjamahtu.
5) Carry traders
Lihtne skeem: laenata lühikeselt keskpankadelt, osta pikad võlakirjad. Skeem ei tööta kui keskpangad tõstavad intresse, positsioonid tuleb tagasi keerata.
Protsess on loomulikult mitmeaastane, aga keskpankade pööre on ilmselt juba toimunud, ja suund peaks olema selge. Minu soovitus jääks endiselt samaks, et inimesed fikseerivad oma laene. Kui kinnisvarahinnad hakkavad langema, kasvõi Ameerikas või Eestis, võib nõudlus üürikorteritele jms tõusta, ehk hoopis inflatsioonisurve on võimalik kuigi korterihinnad langevad.
1) Jaapanlased
demograafia tõttu on kaua säästnud hoolimata rahapakkumise tõusust. Signaalid nüüd selged et SKP tõuseb, inflatsioon tõuseb, jooksevülejääk väheneb - kõik tähendab vähem võlakirjaoste välismaalt ja kõrgemad intressid.
2) Sakslased
samuti demograafia, aga ka halva konkurentsiolukorra, tõttu kauaaegsed suursäästjad. Nüüd saksa majandus paraneb, kinnisvarahinnad tõusevad lõpuks jälle, huvi laenata suureneb. Kõik mõjutab intressid ülespoole.
3) Naftaeksportöörid
On kätte saanud üha rohkem raha oma toodete eest (prinditud USD). Nüüd soov midagi teenitud rahaga ka teha, eelkõige suur investeerimisvajadus, aga ka investeerimishuvi teiste varade vastu. Kõik paneb müügisurve tresuries peale, ja tõstavad intresse.
4) Hiinlased
Ebakriitiliselt ostnud treasuries ja tootnud muule maailmale sisuliselt tasuta. Ka sealt vähenev huvi suurendada võlakirjamahtu.
5) Carry traders
Lihtne skeem: laenata lühikeselt keskpankadelt, osta pikad võlakirjad. Skeem ei tööta kui keskpangad tõstavad intresse, positsioonid tuleb tagasi keerata.
Protsess on loomulikult mitmeaastane, aga keskpankade pööre on ilmselt juba toimunud, ja suund peaks olema selge. Minu soovitus jääks endiselt samaks, et inimesed fikseerivad oma laene. Kui kinnisvarahinnad hakkavad langema, kasvõi Ameerikas või Eestis, võib nõudlus üürikorteritele jms tõusta, ehk hoopis inflatsioonisurve on võimalik kuigi korterihinnad langevad.
Mis siis vastaspoolel üle jääb ? Kaks asja pakun välja, mis on ka varem olnud , aga mis jääb ka ilmselt praegugi :
1. Endiselt pakkuda dollari eest kõrgemat intressi , seda võimaldaks ka vähemalt statistiliselt avaldatavad paremad majanduse kasvunumbrid .
2. Poliitiline ja sõjaline invasioon , mis hoiab olukorda pidevalt muutumises ja ei võimalda turul selgelt hinnata olukorda .
Siiski tundub mulle , et dolari krahhi veel vara oodata , kuigi põhjust ju oleks olnud ammu . Ja seda selletõttu , et USA-l on õnnestunud hoida vastasleeri konsolideerumast . Euroopa sisemiselt ikka ebaühtlane , Venemaa on isoleeritud ja konkureerib ilma liitlasteta , Jaapan vajab USA liitlasena ega suuda Hiinaga koostööd teha jne . Kui toimuks mingisugune strategiline ja suur muutus mõne mainitud suurjõu vahel , oleks tõenäoliselt dollari seis juba kriitiline . Vähemalt viimase 15 - 20 aasta jooksul pole minu arvates mingit arvestatavat strateegilist koostööd sõlmitud ja ei paista ka kellegil tugev vajadus olevat sellise koostöö järele . Nii et minu arvates loksume samatmoodi edasi .
1. Endiselt pakkuda dollari eest kõrgemat intressi , seda võimaldaks ka vähemalt statistiliselt avaldatavad paremad majanduse kasvunumbrid .
2. Poliitiline ja sõjaline invasioon , mis hoiab olukorda pidevalt muutumises ja ei võimalda turul selgelt hinnata olukorda .
Siiski tundub mulle , et dolari krahhi veel vara oodata , kuigi põhjust ju oleks olnud ammu . Ja seda selletõttu , et USA-l on õnnestunud hoida vastasleeri konsolideerumast . Euroopa sisemiselt ikka ebaühtlane , Venemaa on isoleeritud ja konkureerib ilma liitlasteta , Jaapan vajab USA liitlasena ega suuda Hiinaga koostööd teha jne . Kui toimuks mingisugune strategiline ja suur muutus mõne mainitud suurjõu vahel , oleks tõenäoliselt dollari seis juba kriitiline . Vähemalt viimase 15 - 20 aasta jooksul pole minu arvates mingit arvestatavat strateegilist koostööd sõlmitud ja ei paista ka kellegil tugev vajadus olevat sellise koostöö järele . Nii et minu arvates loksume samatmoodi edasi .
Inimene kes ostab näiteks Eestis bensiini, ei tunne et ta esiteks ostab dollarid, ja alles pärast seda ostab bensiini - aga tegelikult on selline dollarinõudlus võimaldanud dollari printimist, ma arvan. Mida suurem käive (hind*maht) naftaturul, seda suurem dollariprintimisvõimalus Ameerikale. Edaspidi peaks sellise nõudluse tõus vähemalt pidurduma.
Nõudlus Ameerika varade vastu koosneb suuresti nõudlusest treasuries vastu. (UAE soov osta Ameerika sadama petrodollari eest ilmselt raske.) USD rahapakkumine peab siis olema piisavalt suur et treasuryturgu toetada, aga piisavalt väike et mitte inflatsiooni tekitada. Inflatsioonimäär on samuti mõõtmise küsimus, ja Bernankie võib valida numbid mis sobivad.
Kes saab kannatada kui dollari väärtus langeb - lühiajaliselt treasuries omanikud, ehk mainitud jaapanlased, hiinlased, naftaeksportöörid jne. Ameeriklased kannatavad pikemas perspektiivis, aga arvata võib et ahvatlus lubada dollarilangus on Ameerikas suur.
Nõudlus Ameerika varade vastu koosneb suuresti nõudlusest treasuries vastu. (UAE soov osta Ameerika sadama petrodollari eest ilmselt raske.) USD rahapakkumine peab siis olema piisavalt suur et treasuryturgu toetada, aga piisavalt väike et mitte inflatsiooni tekitada. Inflatsioonimäär on samuti mõõtmise küsimus, ja Bernankie võib valida numbid mis sobivad.
Kes saab kannatada kui dollari väärtus langeb - lühiajaliselt treasuries omanikud, ehk mainitud jaapanlased, hiinlased, naftaeksportöörid jne. Ameeriklased kannatavad pikemas perspektiivis, aga arvata võib et ahvatlus lubada dollarilangus on Ameerikas suur.
arvon
Teemast(02.03. 14:58) annavad hea ülevaate Eesti Panga poolt avaldatavad pikemad kvartaalsed maksebilansi kirjeldused.Kes,kui palju,kelle käest(päritolu riik) ja millise struktuuriga finantseerimist on saanud.
Ning see kõik veel puhtas,teistelegi arusaadavas,eesti keeles.
Teemast(02.03. 14:58) annavad hea ülevaate Eesti Panga poolt avaldatavad pikemad kvartaalsed maksebilansi kirjeldused.Kes,kui palju,kelle käest(päritolu riik) ja millise struktuuriga finantseerimist on saanud.
Ning see kõik veel puhtas,teistelegi arusaadavas,eesti keeles.
ECB märtsi kuuülevaatest selgub, et inflatsiooni arvutamisel on energia osakaal tarbijahinnaindeksis 2005 ja 2006 vahel tõusnud 8,6% ->9,2%. Järelikult, kui energiahindade aastane tõus oli 10% detsembris, siis oli panus HICP-le 0,86%, kui tõusutempo jääb praegu samaks aga 0,92%.
Riikide vahel oli suurim osakaalu muutus Hispaania, mis tõusis 11,4%->12%. Hispaanial on samuti kõrgeim inflatsioon eurotsoonis. Saksamaa osa indeksis on 28,7%, Prantsusmaal 20,3%, Itaalial 19,1%.
Järelikult olid aastavahetusel mõned "base effects" mis tõstsid inflatsiooninumbrit. Jaanuaris oli eurotsooni HICP 2,4%, veebruaris esialgsetel andmetel 2,3%. ECB target on "below but close to 2%".
Riikide vahel oli suurim osakaalu muutus Hispaania, mis tõusis 11,4%->12%. Hispaanial on samuti kõrgeim inflatsioon eurotsoonis. Saksamaa osa indeksis on 28,7%, Prantsusmaal 20,3%, Itaalial 19,1%.
Järelikult olid aastavahetusel mõned "base effects" mis tõstsid inflatsiooninumbrit. Jaanuaris oli eurotsooni HICP 2,4%, veebruaris esialgsetel andmetel 2,3%. ECB target on "below but close to 2%".
Saksamaa 10y-bund on nüüd tõusnud 3,7%-ni, Ameerikas 10y-treasury 4,8% lähedale.
Nii Jaapan kui ka Hiina teatasid täna vähenematest kaubandusülejääkidest, ja kui sealne sisemaine tarbimine on tõesti tõusmas kiirem kui tootmine, siis maailmaintresside peale jääb surve ülespoole. Saksamaal on samuti natuke rohkem optimism praegu.
Euribor6kuu on täna 2,848% . Viimased kuus kuud on EURIBOR6kuu tõusnud 0,7pp mis tähendab et need kes laenavad sellistel tingimustel oma pikaajaliste investeeringute jaoks, saavad samasuure intressitõusu laenude uuendamisel.
Kodulaenude intresside fikseerimine läheb üha kallimaks, ja tuleb õnnitleda neid kes aasta tagasi, kui EURIBOR6kuu oli küll 2,2% tasandil, ometi fikseerisid oma intressid.
Nii Jaapan kui ka Hiina teatasid täna vähenematest kaubandusülejääkidest, ja kui sealne sisemaine tarbimine on tõesti tõusmas kiirem kui tootmine, siis maailmaintresside peale jääb surve ülespoole. Saksamaal on samuti natuke rohkem optimism praegu.
Euribor6kuu on täna 2,848% . Viimased kuus kuud on EURIBOR6kuu tõusnud 0,7pp mis tähendab et need kes laenavad sellistel tingimustel oma pikaajaliste investeeringute jaoks, saavad samasuure intressitõusu laenude uuendamisel.
Kodulaenude intresside fikseerimine läheb üha kallimaks, ja tuleb õnnitleda neid kes aasta tagasi, kui EURIBOR6kuu oli küll 2,2% tasandil, ometi fikseerisid oma intressid.
Ma arvan, et aasta tagasi intressi fikseerinute õnnitlemiseni on veel aega. 10-aastased euro intressimäärad olid aasta tagasi peaaegu samal tasemel mis täna ja kui võtta riskimarginaaliks 0,6%, siis on need 10 aastaks aasta tagasi fikseerinud laenuvõtjad juba aasta aega maksnud umbes 3,8%+0,6%=4,4%. Tasuvuspunktini ujuva intressimääraga võrreldes on veel mõnevõrra minna.
Pean tunnistama et ma pole jälginud Eesti pankade fiksintresside marginalid. Ent Saksamaa 10y oli alla 3% ja on tõusnud 3,70%-ni.
kui nüüd õigesti olen tähele pannud, siis on pangad aastaga vähendanud fikseeringu marginaali.
Hetkel alles hiljuti tehtud 5 aasta fikseering: 3.2% peale
Fikseeringu hetkel oli 6k euribor ca 2.7%
Hetkel alles hiljuti tehtud 5 aasta fikseering: 3.2% peale
Fikseeringu hetkel oli 6k euribor ca 2.7%
to Aatom
Kas see 3,2% oli siis baasintressimäära fikseering või lõppintressimäära (koos riskipreemiaga) fikseering?
Kui lõppintressimäära fikseering, siis tunduvad su numbrid pisut uskumatud ja midagi siin ei klapi. Eeldades, et su riskimarginaal alla 0,4% ei olnud, siis viimati oli 3,2% lõppintressimäära võimalik saada fikseerides 2005 sept. 6k euribor oli siis ca 2,18%.
Euribor oli 2,7% juures 2006 veebr alguses. Siis oli võimalik 0,4% riskipreemiaga 5 aastaks fikseerida lõppintressimäär ca 3,8% tasemel.
Parim hetk viimase aasta jooksul fikseerimiseks oli 2005 sept algus. Kuid isegi sellel ideaalsel hetkel fikseerinud pole veel "plussi" jõudnud. Kuid nende plussijõudmine on üsna lähedal. Aasta tagasi fikseerinutel läheb plussijõudmiseks veel tükk aega.
Kas see 3,2% oli siis baasintressimäära fikseering või lõppintressimäära (koos riskipreemiaga) fikseering?
Kui lõppintressimäära fikseering, siis tunduvad su numbrid pisut uskumatud ja midagi siin ei klapi. Eeldades, et su riskimarginaal alla 0,4% ei olnud, siis viimati oli 3,2% lõppintressimäära võimalik saada fikseerides 2005 sept. 6k euribor oli siis ca 2,18%.
Euribor oli 2,7% juures 2006 veebr alguses. Siis oli võimalik 0,4% riskipreemiaga 5 aastaks fikseerida lõppintressimäär ca 3,8% tasemel.
Parim hetk viimase aasta jooksul fikseerimiseks oli 2005 sept algus. Kuid isegi sellel ideaalsel hetkel fikseerinud pole veel "plussi" jõudnud. Kuid nende plussijõudmine on üsna lähedal. Aasta tagasi fikseerinutel läheb plussijõudmiseks veel tükk aega.
to enz
3.2% oli ikka baasintressimäära fikseering, millele lisandub marginaal.
3.2% oli ikka baasintressimäära fikseering, millele lisandub marginaal.
EURIBOR 6 kuu täna 2,89%. Tulevatel kuudel turg hetkel ootab et EURIBOR 6 kuu tõuseb umbes 0,07 pp iga kuu, ehk jõuab umbes 3,50% -le aasta lõpul.
Järgmine ECB-tõstmine oodatakse kas mais või juunis.
Pinnapealselt vaadates tundub mulle, et märtsi headline inflatsioon võiks olla natuke kõrgem kui veebruar kuna nafta- ja bensiinihinnad on tänavu märtsis tõusnud rohkem kui mullu. Elektrihinnad ka kõrged (pikk talv), ja uued tariifid nt Hiina vastu äkki juba mõjub.
Järgmine ECB-tõstmine oodatakse kas mais või juunis.
Pinnapealselt vaadates tundub mulle, et märtsi headline inflatsioon võiks olla natuke kõrgem kui veebruar kuna nafta- ja bensiinihinnad on tänavu märtsis tõusnud rohkem kui mullu. Elektrihinnad ka kõrged (pikk talv), ja uued tariifid nt Hiina vastu äkki juba mõjub.
Täna oodatakse märtsi inflatsiooninumbreid saksa osariikide Bayerni, Brandenburgi ja Sachsenist.
Mainitud saksa osariikide aastane inflatsioon oli märtsis võrreldes veebruariga 0,2-0,3 pp langenud. Tavaliselt oleks see juba näitajaks, et Eurotsooni number märtsis vähemalt ei tõuse, ja et ECB jääb rahulikuks järgmisel istungil.
Intressid on viiimastel päevadel kerkinud üha kõrgematele tasemetele (ehk. laenuintresside fikseerimine on üha kallimaks muutunud). Euribor6kuu täna 2,968%. Ameerikas pole veel näha inflatsiooni suurt vähenemist, ega majanduse jahenemist, kuigi fed funds on juba 4,75%.
Kuigi Saksamaa HICP-inflatsioon langes märtsis, ja äkki Eurotsooni oma ka, tundub et ECB on hakkanud rääkima sellist keelt, et praegune intressitase on "ackommodative", ehk edaspidised tõstmised ei takista majanduse kasvu. Turul on hetkel rohkem erimeelsust kui on olnud viimastel aastatel ECB poliitika suhtes, mõned ennustavad tõstmist juba järgmisel nädalal.
Pöördepunktides võib dramaatika turgudel olla päris suur. Paar protsenti tarbimishindade tõstmist pole suur asi omaette, aga sellele automaatselt järgnev paariprotsendiline intressitõus on suur sündmus.
Kuigi Saksamaa HICP-inflatsioon langes märtsis, ja äkki Eurotsooni oma ka, tundub et ECB on hakkanud rääkima sellist keelt, et praegune intressitase on "ackommodative", ehk edaspidised tõstmised ei takista majanduse kasvu. Turul on hetkel rohkem erimeelsust kui on olnud viimastel aastatel ECB poliitika suhtes, mõned ennustavad tõstmist juba järgmisel nädalal.
Pöördepunktides võib dramaatika turgudel olla päris suur. Paar protsenti tarbimishindade tõstmist pole suur asi omaette, aga sellele automaatselt järgnev paariprotsendiline intressitõus on suur sündmus.
Flash estimate: Eurotsooni inflatsioon märtsis 2,2% (veebruar 2,3%)
Eurointressid tõusevad edasi täna. Saksamaa majandusinstituut RWI prognoosib kuni 3% majanduskasvu tänavu Saksamaal.
Saksamaa majandus ei tohiks alla hinnata. Ta on olnud suure surve all, alguses Saksamaa ühinemise tõttu, ja hiljem ebasoodsa eurokursi liitumise tõttu. Struktuurprobleeme on/on olnud palju.
Ent sakslased hoiustavad palju, ja laenavad vähe. Seda mis laenatakse tihtipeale laenatakse pikaajaliste fiksintressidega. Tulemus, kui intressid tõusevad ja teised kannatavad, pigem rikastuvad sakslased. Kui seal algab vaikselt ka kinnisvarahindade tõus, tekib kiiresti suur laenunõudlus, eriti pikaajaliste laenude vastu, ma arvan.
Saksamaa majandus ei tohiks alla hinnata. Ta on olnud suure surve all, alguses Saksamaa ühinemise tõttu, ja hiljem ebasoodsa eurokursi liitumise tõttu. Struktuurprobleeme on/on olnud palju.
Ent sakslased hoiustavad palju, ja laenavad vähe. Seda mis laenatakse tihtipeale laenatakse pikaajaliste fiksintressidega. Tulemus, kui intressid tõusevad ja teised kannatavad, pigem rikastuvad sakslased. Kui seal algab vaikselt ka kinnisvarahindade tõus, tekib kiiresti suur laenunõudlus, eriti pikaajaliste laenude vastu, ma arvan.
EL pikaajaline eelarve heaks kiidetud Euroopa parlamendis, miljardite arv Eestisse peaks siis olema otsustatud.
Tundub et Trichet ei taha tõsta juba mais, teatud EURIBORi rahunemist on oodata.