Hispaanias inflatsioon juba üle 4%. Arvan et ECB tõstab mitu korda tänavu.
upser,
ära muretse. Vaevalt, et HP sinu tõttu kannatab. Nad peaksid raha ikka natuke odavalt kätte saama kui Euribor ning lisaks arvan, nende sissetuleva raha refinantseerimise sagedus on ikka üle 6 kuu.
Väikese tähtaja erinevusest tuleneva intressikasumi nimel oleks väga mõttetu olla avatud intressiriskile (arvestades, et kliendi intressimäära saadakse muuta kord 6 kuu tagant)
ära muretse. Vaevalt, et HP sinu tõttu kannatab. Nad peaksid raha ikka natuke odavalt kätte saama kui Euribor ning lisaks arvan, nende sissetuleva raha refinantseerimise sagedus on ikka üle 6 kuu.
Väikese tähtaja erinevusest tuleneva intressikasumi nimel oleks väga mõttetu olla avatud intressiriskile (arvestades, et kliendi intressimäära saadakse muuta kord 6 kuu tagant)
Ma arvan,et Eesti(Rootsi) pangad finantseerivad ennast viimasel ajal rohkem Rootsi keskpanga peamise intressimäära lähedalt.Praegusel hetkel on vastav number kergitatud 1,75-ni,eelmise aasta teisel poolel paisutati rahabaasi ja sellega seotut aga tasemel 1,5.Erinevad spetsialistid prognoosivad siiski H2 2006-ks Riksbank-i poolt kiiremat(75-100bp) intressimäära tõstmist võrreldes ECB-ga.
popmart, kas usud tõesti et pangad laenavad välja eurot ja finantseerivat endid SEKi baasil omades nii üüratu suurt avatud valuutapositsiooni või on sul äkki mõni tuttav kes on Eestis omale eluasemelaenu SEKis võtnud?
Ma ei näe siin mingit probleemi kuna Rootsi majandus on väga tihedalt seotud eurotsooniga ja valuutarisk pankadele lühiajaliselt(loe:ajaks mil turg on jaotatud) sisuliselt puudub.Ja nagu Sa panid tähele ei räägi ma mitte krooniajast vaid viimasest ajast,ütleme siis et aasta-poolteist.
Soovitaksin ka tutvuda pankade usaldusnormatiividega. Pankade maksimaalne avatud valuutapositsioon on seotud panga omakapitali suurusega nii et kui ka pank ka tahaksSEKiga spekata (mida kommertspangad reeglina ei taha) siis oleksid tema võimalused piiratud. Kui mind ei usu siis võid ju näiteks mõne suurema panga aastaaruande lisadest valuutapositsioonide kohta ise lugeda.
Sakslased, kelle konservatiivsus pani neid ammu oma intresse pikaajaliselt fikseerida, võivad samm-sammult odavamalt laenata. Oodata on kinnisvarahinnatõus Saksamaal, ja suurenenud krediidinõudlus sealt. Konkurents krediidiraha ümber Euroopas suureneb -> intressid tõusevad.
Handelsblatt
Der Blick auf die niedrigen Zinsen macht ihn fast verrückt. Reinhard Luthar* muss sein Baudarlehen verlängern. Aber erst im Mai - und das ist sein Problem. Halten die billigen Zinsen noch? Bis zum Wonnemonat muss der 40-jährige Leverkusener 7,5 Prozent Zinsen berappen, wie er es in den Neunzigerjahren vereinbart hatte. Könnte er jetzt schon umschulden, müsste er fast vier Prozent weniger Kreditzins an seine Bank überweisen. Bei der Restschuld auf sein Haus von 115 000 Euro würde Luthar pro Jahr 4 600 Euro sparen. Die nächsten beiden Urlaube des zweifachen Vaters wären finanziert.
Handelsblatt
Der Blick auf die niedrigen Zinsen macht ihn fast verrückt. Reinhard Luthar* muss sein Baudarlehen verlängern. Aber erst im Mai - und das ist sein Problem. Halten die billigen Zinsen noch? Bis zum Wonnemonat muss der 40-jährige Leverkusener 7,5 Prozent Zinsen berappen, wie er es in den Neunzigerjahren vereinbart hatte. Könnte er jetzt schon umschulden, müsste er fast vier Prozent weniger Kreditzins an seine Bank überweisen. Bei der Restschuld auf sein Haus von 115 000 Euro würde Luthar pro Jahr 4 600 Euro sparen. Die nächsten beiden Urlaube des zweifachen Vaters wären finanziert.
Cynic
Spekuleerimisest on siin asi kaugel.Tegemist on ikka pikemaajaliste tõsiste majandus-poliitiliste sündmustega.Pean tunnistama,et ma tõesti ei ole kursis mõnes kõrgkoolis õpetatavate,ajale jalgu jäävate,tehniliste nüanssidega pankade tegevuses.Mida ma tean on see,et selle valdkonna areng toimub reaalajas(yieldi jääb ju järjest vähemaks) ja et igapäevane elu on siiski lihtsam,ratsionaalsem ja kasumil põhinev.
Rootsi(Eesti) pankadel puudub igasugune põhjus laenata kallimast eurotsoonist ajal mil kodumaised s.t. Rootsi intressimäärad on madalamad.Eesti on de facto Soome ja Rootsi majandustsoon ja viimased omakorda sisuliselt eurotsoon,mis tähendab jätkuvat konvergeerumist intressimäärade osas,eriti SEK-EUR.SEK on olnud viimase 6-9 kuu jooksul vastavate institutsioonide lemmik finantseerimise valuuta.Seda kinnitab ilmekalt ka sealne maksebilanss.Kohalikud pangad on sellise positiivse arbitraazi tingimustes samal ajal oluliselt suurendanud laenude andmist välismaale.Mul on raske uskuda,et Eesti osa sellest statistikast puudub.
Ma ei tea kuidas see cover up või teisisõnu regulatsioonidega vastavusse viimine toimub,kuid pankade nutikust selles osas ma ei alahindaks ja lõpuks on küsimus siin lihtsalt tehnikas.
Spekuleerimisest on siin asi kaugel.Tegemist on ikka pikemaajaliste tõsiste majandus-poliitiliste sündmustega.Pean tunnistama,et ma tõesti ei ole kursis mõnes kõrgkoolis õpetatavate,ajale jalgu jäävate,tehniliste nüanssidega pankade tegevuses.Mida ma tean on see,et selle valdkonna areng toimub reaalajas(yieldi jääb ju järjest vähemaks) ja et igapäevane elu on siiski lihtsam,ratsionaalsem ja kasumil põhinev.
Rootsi(Eesti) pankadel puudub igasugune põhjus laenata kallimast eurotsoonist ajal mil kodumaised s.t. Rootsi intressimäärad on madalamad.Eesti on de facto Soome ja Rootsi majandustsoon ja viimased omakorda sisuliselt eurotsoon,mis tähendab jätkuvat konvergeerumist intressimäärade osas,eriti SEK-EUR.SEK on olnud viimase 6-9 kuu jooksul vastavate institutsioonide lemmik finantseerimise valuuta.Seda kinnitab ilmekalt ka sealne maksebilanss.Kohalikud pangad on sellise positiivse arbitraazi tingimustes samal ajal oluliselt suurendanud laenude andmist välismaale.Mul on raske uskuda,et Eesti osa sellest statistikast puudub.
Ma ei tea kuidas see cover up või teisisõnu regulatsioonidega vastavusse viimine toimub,kuid pankade nutikust selles osas ma ei alahindaks ja lõpuks on küsimus siin lihtsalt tehnikas.
Kui see nii oleks siis tuleks kohe kõikidest rootsi pankadest raha välja võtta, sest juba mõneprotsendine SEKi nõrgenemine Euro suhtes hävitaks kogu panga omakapitali. Taas kord kutsun ülesse heitma pilku pankade aastaaruannete lisadele kus räägitakse varade ja kohustuste jaotusest valuutade lõikes.
Kas ma saan siis õieti aru Su väitest,et kohalikud finantseerimisasutused ei saa põhimõtteliselt Rootsist laenata kuna enamus laene on välja antud eurodes?
Pangad saavad ikka Rootsist laenata (või näiteks Londonist, kus samuti ei kehti euro), aga laenuvaluutaks on paraku EUR.
Saab laenata ka SEKis või kasvõi jeenides (intress veelgi madalam!) aga samas tuleb kursirisk mõne tuletisinstrumendiga kohe maandada. Pärast viimast operatsiooni ei ole paraku enam vahet mis valuutas laenata.
Cynic
Kuna Sa hiilisid vastusest natuke kõrvale siis ma sõnastan oma küsimuse ringi.Kas Sa väidad,et Eesti finantseerimisasutused ei saa põhimõtteliselt Rootsist laenata EUR-i.
Ma pole ülevalpool rääkinud laenamisest SEK-is vaid laenamisest SEK-i intressimäära lähedalt.Ja kui jutuks on SEK kui populaarne finantseerimisvaluuta siis ei tähenda see samuti seda,et Londoni hedge fondid peaksid pärast Rootsist laenamist Ukraina aktsiaid ostma Rootsi kroonide eest.
Ka varade ja kohustuste jaotust ei ole väga keeruline Eesti panga kodulehelt vaadata.Mida ma aga mujal näen on see,et pankade kohustused laenude näol mitteresidendist krediidiasutuste ees on 12 kuuga suurenenud ca 19 miljardi krooni võrra.Kas tõesti on see kõik pärit Soome,Saksa või mõne kolmanda eurotsooni riigi pangast.No ei osta seda.
Näeme veel,et bilansiväliste tehingute koondaruandes on eelmise aasta teisel poolel muidu suhteliselt stabiilsed valuutaga seotud tuletistehingud kordades kasvanud Miks peaks pank,kes valuutaga ju ei spekuleeri,sellist positsiooni järsult trendist erinevalt suurendama?
popmart, mida sa tahad tõestada?
Cynic ütles ju sulle kuidas asjad on,
Kas soovitad laenata SEK intressimääraga EURis? :)
Kui just pangad kursimuutusele spekuleerida ei taha, siis hoiavad nad valuutanetopositsioonid nullis. Vastasel juhul:
"sest juba mõneprotsendine SEKi nõrgenemine Euro suhtes hävitaks kogu panga omakapitali. "
Cynic ütles ju sulle kuidas asjad on,
Kas soovitad laenata SEK intressimääraga EURis? :)
Kui just pangad kursimuutusele spekuleerida ei taha, siis hoiavad nad valuutanetopositsioonid nullis. Vastasel juhul:
"sest juba mõneprotsendine SEKi nõrgenemine Euro suhtes hävitaks kogu panga omakapitali. "
Aatom
Ma arvan,et mul ei ole vaja siin midagi kellelegi tõestada,pigem vastupidi.Küsimus mille ma esitasin peaks olema ju suhteliselt arusaadav.Mis põhjusel ei saa Eesti suuremad kommertspangad võtta laenu Rootsist?Lihtsuse mõttes lisame,et nad soovivad seda teha EUR-is.Sellega elimineeriksime ühtlasi Eesti poolse valuutariski katmise teema,mis teile nii palju muret tegi.
Ning kui te juhuslikult töötate sellel alal siis võiksite siin amatööridega vaieldes,aja kokkuhoiu huvides,teemat pikemalt kommenteerida ja oma seisukohti faktide-numbritega põhjendada mitte kahte lauset kolm korda kopeerida.Võib-olla on tõesti mets puude taga märkamatuks jäänud.Ja millise riigi ja millise panga omakapitali pead Sa oma kommentaaris SEK-i paariprotsendise languse järel ohustatud olevaks?Rootsi keskpangal on õnnestunud sellise likviidsuse tekitamisega,viimase 9 kuu jooksul,„uputada“ krooni euro suhtes kohati üle viie protsendi.
Loomulikult saavad eesti pangad laenata rootsist eurot nii nagu nad võivad eurot laenata ka Londonist, jaapanist või udmurtijast. Point lihtsalt selles, et sõltumata raha päritolust on laenatava euro intress täpselt sama ja pole mingit vahet kust seda laenata. Teisisõnu on eesti pankadel poogen kui hea/halb on rootsis likviidsus ja mida teeb sealne keskpank. Eesti pankasid kotib vaid ECB.
Saksamaa HICP veebruaris jäi samale tasemele kui jaanuaris, ehk 2,1%. ECB-intressitõus neljapäeval enam-vähem kindel. Järgmine samm ootavad mõned juunis, mõned septembris. Prantsusmaa näitas päris suurt inflatsioontõusu jaanuaris (sisemaise indeksi järgi).
Euriboritõus (2->2,75) vähendab minu kalkulatsioonide järgi, 40 annuiteedilaenu ja 0,6% pangamarginali puhul, teatud kuumaksega ostetava objekti võimalik hind umbes 11% võrra. Arvestades kinnisvarahindade tõus ja viimaste aastate suurt käivet peaks (hoolimata palgatõusudest) "uute" ostjate ostujõud kinnisvaraturul olema vähenemas. Ostujõud koosneb üha rohkem olemasolevast korteri väärtusest, ja üha vähem palgast.
Euriboritõus (2->2,75) vähendab minu kalkulatsioonide järgi, 40 annuiteedilaenu ja 0,6% pangamarginali puhul, teatud kuumaksega ostetava objekti võimalik hind umbes 11% võrra. Arvestades kinnisvarahindade tõus ja viimaste aastate suurt käivet peaks (hoolimata palgatõusudest) "uute" ostjate ostujõud kinnisvaraturul olema vähenemas. Ostujõud koosneb üha rohkem olemasolevast korteri väärtusest, ja üha vähem palgast.
Täna tuleb siis ECB intressitõus 2,25%=>2,50%
Vaadates EURIBOR6kuu on määr viimasel poolaastal tõusnud umbes 0,6pp. Inimeste laenukulud on järk-järgult vastavalt tõusnud.
Kui aga vaadata pankade 6kuu deposiitintressid, siis on tõus olnud tunduvalt väiksem, äkki 0,2pp. Arvatavasti tõstavad pangad pärast ECB tõstmist teatud määral, aga üldpilt jääb samaks, et nende intressi-marginaalid on jälle tõusmas. See pole aga pankadele tasuta, üha väiksem osa nendest uutest laenudest on finantseeritud hoiustega, ja üha rohkem on pidanud sisse pumpama emapangad. Rootsi keskpanga määr 2% ja ECB 2,5% aga võivad tõsta pankade soov saada hoiuseraha. Samas võrreldes emapankadega on eesti pangad ikka veel hästi hoiustega rahastatud.
Eurotsooni esialgne inflatsiooniumber (headline) oli veebruaris 2,3% ja M3-tõus jätkuvalt üle 7%. Tariifide tõus Hiina ja Vietnami kingaimportidele, ja Lõuna-Korea külmikute/pesumasinate jne importidele mõjutavad inflatsiooni lähiajal ülespoole. Naftahinnad allapoole.
Vaadates EURIBOR6kuu on määr viimasel poolaastal tõusnud umbes 0,6pp. Inimeste laenukulud on järk-järgult vastavalt tõusnud.
Kui aga vaadata pankade 6kuu deposiitintressid, siis on tõus olnud tunduvalt väiksem, äkki 0,2pp. Arvatavasti tõstavad pangad pärast ECB tõstmist teatud määral, aga üldpilt jääb samaks, et nende intressi-marginaalid on jälle tõusmas. See pole aga pankadele tasuta, üha väiksem osa nendest uutest laenudest on finantseeritud hoiustega, ja üha rohkem on pidanud sisse pumpama emapangad. Rootsi keskpanga määr 2% ja ECB 2,5% aga võivad tõsta pankade soov saada hoiuseraha. Samas võrreldes emapankadega on eesti pangad ikka veel hästi hoiustega rahastatud.
Eurotsooni esialgne inflatsiooniumber (headline) oli veebruaris 2,3% ja M3-tõus jätkuvalt üle 7%. Tariifide tõus Hiina ja Vietnami kingaimportidele, ja Lõuna-Korea külmikute/pesumasinate jne importidele mõjutavad inflatsiooni lähiajal ülespoole. Naftahinnad allapoole.
Huvitav vestlus , popmart ja cynic , ise olen näed pidur , alles nüüd loen , eestlane noh ...
Aga mul siiski sama küsimus , ma arvan , mis popmardil - kui Rootsi pank , kellel on üüratu hulk SEK-is nomineeritud varasid , mis ei ole kindlasti (mina arvan) EUR-i suhtes maandatud (ei jõua ju ) , siis miks ei või ta anda oma maja siseselt (Förens-Hansa , SEB-Ühis) samuti mõnesed tühised kogused krediiti SEK-is ? Selge on see , et kui tuleb näiteks Saksa pank valuutariski maandama , siis temale on selle teenuse hind SEKmiinusEUR vaheline intress , aga teenuse omahind on ju ometigi madalam ? Või pole see nii ?
Aga mul siiski sama küsimus , ma arvan , mis popmardil - kui Rootsi pank , kellel on üüratu hulk SEK-is nomineeritud varasid , mis ei ole kindlasti (mina arvan) EUR-i suhtes maandatud (ei jõua ju ) , siis miks ei või ta anda oma maja siseselt (Förens-Hansa , SEB-Ühis) samuti mõnesed tühised kogused krediiti SEK-is ? Selge on see , et kui tuleb näiteks Saksa pank valuutariski maandama , siis temale on selle teenuse hind SEKmiinusEUR vaheline intress , aga teenuse omahind on ju ometigi madalam ? Või pole see nii ?
ECBi tänasel pressikonverentsil hoidus Trichet hoolikalt tulevaste intressimuutuste ennustamisest. Ikkagi oli selge et järgmine samm on tõenäoliselt tõstmine, turuintressid vist implitseerivad juunis. Ka pikad intressid tõusid täna 6-7 punkti.