pigem vist 0,05
(vabandan monologi eest)
Mida tähendab intresside tõus?
Tasub vaadata kasvõi GM aktsiat, mille langus hakkas vahetult pärast Fedi poliitika muutust.
Kuna mudel on keeruline, võib GM aktsia kukkumist õigustada ka nafta ja terase hinna tõusuga ja tont teab veel millega.
Tasub vaadata kasvõi GM aktsiat, mille langus hakkas vahetult pärast Fedi poliitika muutust.
Kuna mudel on keeruline, võib GM aktsia kukkumist õigustada ka nafta ja terase hinna tõusuga ja tont teab veel millega.
Intressid on täna hakkanud allapoole sõitma. Hesseni inflatsioon küll tõusis novembris 2,0=>2,1 samas aga saksa suurima osariigi (Nordrhein-Westfaleni) oma langes 2,3=>2,2. Rohkem numbreid on oodata.
Baden Württembergi, Sachseni ja Bayerni tänaste detsembriinflatsiooninumbrite alusel võib arvata et Saksamaa inflatsioonitempo langeb detsembris 2,3=>2,2. Edasi, et ECB ei tõsta intressi jaanuaris. Veebruaris peaks ikka veel tõenäosus olema pisut üle 50% et tõus tuleb, ma arvan.
Saksamaa inflatsioon langes detsembris aasta baasil võrreldes novembriga 2,3=>2,1
Belgia oma tõusis 2,57=>2,89
Belgia oma tõusis 2,57=>2,89
Hispaania HCPI tõusis detsembris võrreldes novembriga 3,4%->3,8%
Eurotsooni "flash-estimate" väljas alles kolmapäeval.
Eurotsooni "flash-estimate" väljas alles kolmapäeval.
Hispaania esialgne detsembriinflatsioon (3,8) oli tõepoolest üllatavalt kõrge, kuigi pole selge mis on selle numbri taga. Hispaanias ilmselt varahindade kauaaegne buum on hakkanud edasi tilkuma kauba- ja teenusehindadele.
Saksamaal oli küll detsembris inflatsioonitempo langemine (2,3->2,1), ent juba jaanuaris on oodata otsus IG Metalli poolt, et sealt nõutakse 5% palgakasvust 2006. Saksamaa metallitööstusele ennustab IG Metall 13% käibekasvu 2006. Samuti saksa teenindusfirmade ametiühingult on oodata võitlus miinimumpalga eest. Teadupärast töötavad Saksamaal idaeuroopalasi väga madalate palkadega.
Suurim, kuigi kaudne, mõju inflatsioonile tuleb jätkuvalt Hiinast, ma arvan. Ilmselt tööstuste outsourcing sinna on vaibumas, ja Hiina pingutab oma sisemaist tarbimist suurendada. Koos toorainete hindade tõus (näiteks vase 60% tõus viimased kuus kuud) ei ole sealt oodata nii suurt deflatsioonisurvet edaspidi, ma arvan. Võib-olla pigem inflatsiooni.
Kuigi Eurotsooni M3-kasv on kaks kuud järjest langenud, on ta kaugelt üle ECB target ja jätkub krediidikasv. ECB võiks jätkuvalt rääkima hawkish keelt. Järgmine koosolek on neil 12 jaanuaril.
Nii, on võimalik et inflatsioon hakkab tõsiselt liikuma 2006 aastal, hoolimata naftatoodete inflatsiooni langus. (Ameerikas läks CPI peaaegu 5%-ni paar kuud tagasi.) Sel juhul on tulemas mitu intresside tõstmist lähiaastal. Aeg kui laenude amortatsiooniajad on pikenenud, ja palju on laenanud, on võib-olla hea mõte oma eluasemelaenu intressi fikseerida. Kümneaastased euro-intressid on veel madalad.
Saksamaal oli küll detsembris inflatsioonitempo langemine (2,3->2,1), ent juba jaanuaris on oodata otsus IG Metalli poolt, et sealt nõutakse 5% palgakasvust 2006. Saksamaa metallitööstusele ennustab IG Metall 13% käibekasvu 2006. Samuti saksa teenindusfirmade ametiühingult on oodata võitlus miinimumpalga eest. Teadupärast töötavad Saksamaal idaeuroopalasi väga madalate palkadega.
Suurim, kuigi kaudne, mõju inflatsioonile tuleb jätkuvalt Hiinast, ma arvan. Ilmselt tööstuste outsourcing sinna on vaibumas, ja Hiina pingutab oma sisemaist tarbimist suurendada. Koos toorainete hindade tõus (näiteks vase 60% tõus viimased kuus kuud) ei ole sealt oodata nii suurt deflatsioonisurvet edaspidi, ma arvan. Võib-olla pigem inflatsiooni.
Kuigi Eurotsooni M3-kasv on kaks kuud järjest langenud, on ta kaugelt üle ECB target ja jätkub krediidikasv. ECB võiks jätkuvalt rääkima hawkish keelt. Järgmine koosolek on neil 12 jaanuaril.
Nii, on võimalik et inflatsioon hakkab tõsiselt liikuma 2006 aastal, hoolimata naftatoodete inflatsiooni langus. (Ameerikas läks CPI peaaegu 5%-ni paar kuud tagasi.) Sel juhul on tulemas mitu intresside tõstmist lähiaastal. Aeg kui laenude amortatsiooniajad on pikenenud, ja palju on laenanud, on võib-olla hea mõte oma eluasemelaenu intressi fikseerida. Kümneaastased euro-intressid on veel madalad.
Hetkel peaks parim saadav 6kuu-EURIBORilaen koos marginaliga maksma eesti pankades umbes 3,25%, ja viieaastane fiksintressilaen umbes 4%. Arvan et on väga hea otsus valida viimast alternatiivi praegu.
Eurotsooni CPI flash-estimate oli detsembris 2,2% (nov 2,3%). Kindlasti mitte ECB-tõstmine jaanuaris, äkki aga mingi kümnendik inflatsioonitõus jaanuaris ja intressitõus veebruari algul.
Turud reageerisid CPI-numbrile lühiintresside langetamisega täna.
Turud reageerisid CPI-numbrile lühiintresside langetamisega täna.
Mitu Euroopa majandusnumbrit avaldatud täna, üldpilt et Euroopa majandus tugevneb, osaliselt väga tublisti. Arvan et naftaeksportijad + Hiina hakkavad teenitud raha eest ostma üha rohkem Euroopa tooteid, samuti Hiina majandus absorbeerib üha rohkem osakaalu oma enda toodangust. Euroopa varaturgudel ka palju raha teenitud viimastel aastatel mis tasapisi voolab edasi tööjõu- kauba- ja teenuseturgudele.
- Viimasel kuul on tulnud palju häid signaale Euroopa majanduse kohta.
- Viimasel kuul on lühiintressid olnud kõrgemad kui eelnevatel kaks ja pool aastat.
Ma arvan et on päris selge, et ECB intressitõusude lühiajalise mõju inflatsioonile on nullilähedased, või isegi negatiivsed. Vahel on näiteks korteriüürid seotud intressitasemega, ehk tõusvad intressid hoopis => tõusvad hinnad. Samasugune lühiajaline mõju võiks esineda ka teistel turgudel kus kapitalikulude osakaal kogukuludest on suur.
Ühesõnaga ECB näeb täna 2,2% headline inflatsiooni, samal ajal on ees majanduslik paranemine, ja nende intressitõstmiste mõju võiks olla väike. Järelikult oleks minu meelest loogiline et ECB liigub päris tõsiselt käesoleval aastal (eeldusel et Euroopa majandus jätkuvalt paraneb).
Tundub näiteks et Saksamaa tööturul on trend pöördunud. Kuidas nii? Ilmselt ei tule enam idast ainult deflatsioonisurve ja konkurentsioht vaid ka uued turud ja tõusvad hinnad. Kui selline trendipööre on tõesti tulnud Euroopasse, siis võiks intresside maailm muutuda päris korralikult.
Homme siis ECB-koosolek, väiksed sõnad võivad suurt mõju avaldada erinevatele turgudele, ma arvan.
- Viimasel kuul on lühiintressid olnud kõrgemad kui eelnevatel kaks ja pool aastat.
Ma arvan et on päris selge, et ECB intressitõusude lühiajalise mõju inflatsioonile on nullilähedased, või isegi negatiivsed. Vahel on näiteks korteriüürid seotud intressitasemega, ehk tõusvad intressid hoopis => tõusvad hinnad. Samasugune lühiajaline mõju võiks esineda ka teistel turgudel kus kapitalikulude osakaal kogukuludest on suur.
Ühesõnaga ECB näeb täna 2,2% headline inflatsiooni, samal ajal on ees majanduslik paranemine, ja nende intressitõstmiste mõju võiks olla väike. Järelikult oleks minu meelest loogiline et ECB liigub päris tõsiselt käesoleval aastal (eeldusel et Euroopa majandus jätkuvalt paraneb).
Tundub näiteks et Saksamaa tööturul on trend pöördunud. Kuidas nii? Ilmselt ei tule enam idast ainult deflatsioonisurve ja konkurentsioht vaid ka uued turud ja tõusvad hinnad. Kui selline trendipööre on tõesti tulnud Euroopasse, siis võiks intresside maailm muutuda päris korralikult.
Homme siis ECB-koosolek, väiksed sõnad võivad suurt mõju avaldada erinevatele turgudele, ma arvan.
Nõukogu istungid toimuvad kaks korda kuus, kahenädalaste intervallidega. Intressiotsuseid tehakse reeglina kuu alguses toimuvatel istungitel, kuu keskel toimub 'tagasiside' arutamine.
Selle aasta jaanuar on erand - ainult üks nõukogu istung - ja pressikas on pärast tänast nõukogu istungit. See ei tähenda aga et täna oleks intressitõusu teema arutamisel.
Selle aasta jaanuar on erand - ainult üks nõukogu istung - ja pressikas on pärast tänast nõukogu istungit. See ei tähenda aga et täna oleks intressitõusu teema arutamisel.
Nagu oodatud, intressimuutust täna ei tulnud. Tundub et turg ootas rohkem hawkishness, ehk intressid pisut langesid pärast pressikonverentsi. Tundub siiski, et Trichet ootab teatud inflatsioonitõusu lähiajal (naftahinnad, kaudsed tulumaksud, one-off effects), nii et võimalik et juba jaanuaris tõuseb headline mõne kümnendiku võrra, ja sel juhul peaks küsimus vaid olema kas järgmine ECB-tõus tuleb veebruaris või märtsis.
Saksa osariikide jaanuari inflatsiooninumbrid on oodata eeloleval nädalal. Võmalik et jaanuari inflatsiooninumber Euroopas võib üllatada ülespoole. Energia osakaal (weighting) HICP ineksites peaks tõusma, aga tundub mulle, et seadustik ei määra väga rangelt millal selliseid muutusi tuleb teha.
"In Germany, the index weights are generally updated at five-year intervals (see also information about the CPI), with the HICP weighting elements being updated annually in line with the December prices of the previous year."
"In Germany, the index weights are generally updated at five-year intervals (see also information about the CPI), with the HICP weighting elements being updated annually in line with the December prices of the previous year."
ECB-liige Issing olevat täna öelnud et inflatsioon võib tõusta jaanuaris. Varem on mulle tundnud, et tal on hea info juba enne Saksamaa numbreid avaldatakse.
Saksamaa jaanuari HICP esialgsetel andmetel +2,2% (detsember +2,1%). Natuke vähem kui oodatud. Samas aga avaldati Saksamaal tugevam majandusindikator (IFO) kui oodatud täna.
Suured treasury-emissioonid Ameerikas lähikuudel (188 BUSD). Kuigi mitte otsene mõju euriborile, on see ilmselt kõik osa loost, kas Jaapan/Hiina/naftaeksportijad finantseerivad jätkuvalt Ameerika defitsiite. Vähemalt Jaapani ja Hiina kohta, on põhjust arvata et huvi on vähenemas. (Jaapan on viimastel aastatel, Morgan Stanley järgi, ostnud välismaa võlakirjad 135-180 BUSD aastas. Nüüd neil suurenev huvi kodumaa aktsia- ja kinnisvaraturgude vastu)
http://www.treasury.gov/press/releases/js3091.htm
http://www.morganstanley.com/GEFdata/digests/20060130-mon.html#anchor7
http://www.treasury.gov/press/releases/js3091.htm
http://www.morganstanley.com/GEFdata/digests/20060130-mon.html#anchor7
Eurotsooni inflatsioon jaanuaris (flash-estimate) 2,4% (detsembris 2,2%)
Kõik viitab jätkuvalt sellele et ECB tõstab 2,50%-ni märtsi algul.
Kõik viitab jätkuvalt sellele et ECB tõstab 2,50%-ni märtsi algul.
fakt, et tõstetakse ja siis hakkab see juba mõjuma ka meie laenutarbijale, näiteks minu laenu intress koos hansa marginaliga momendil on 2,64%, aga euribor juba 2,7%, seega hansa kannab kahjumit minu laenult! kevadel saab see kuskil 3,2% olema!