Riigkogu valimistel on 5% -line valimiskünnis, seega ideekohaselt ei saa Riigikogus olla parteid kus on vähem kui 6 saadikut. (Ma võin eksida, võib-olla mõnel juhul võib olla ka 5 liiget.) Akna alla ülehüppajaid ei arvesta siinkohal.
Lehtme sai meeletu arvu hääli oma ringkonnas. Aga valimispsühholoogiat teades on ka teistes ringkondades terve rida valijaid, kes hääletasid Gruz200 poolt ainuüksi seetõttu, et populaarne Lehtme selle partei üldnimekirjas kandideeris. Kui Lehtmet poleks üldnimekirjas olnud, või oleks ta olnud mingis teises parteis, oleks need valijad kas üldse valimistel mitte osalenud või hääletanud mingi muu partei poolt.
"DEportivo"
....Võimalik, et ilma Tsahknata oleks mingi maailmavaateline teema suudetud kokku panna ja luua mingi alus tugevama tuleviku jaoks aga see jäi tegemata. Alusetu protestierakonna saatus kahjuks. ....
Ilma Tsahknata poleks sellist parteid sündinudki. Vähemalt siiamaani on jäänud mulje, et Tsahkna algatas, ajas inimesi kokku....
E200l praegusel hetkel 14 kohta Riigikogus. Kenasti toimetaks oma 10 kohaga ka. Ma ise pigem nende osas mõtleks natuke teisiti, et tema enda ringkonnas liikusid mõned E200 hääled temale, mis muidu oleks nimekirjale endale läinud või oldaks piirkonna nimekiri ümber mängitud, kuna 1. ringkond pole kõige väiksem. Lehtmele anti vist mingi 5k häält, ja E200 sai kokku mingi 80k + . Kui vaadata reitingud eelnevalt ja järgnevalt, siis künnis oleks ma arvan ikka kenasti üle saadud. Või vaadata KOVi valimiste tulemusi nt. Erakonnal endal tegelikult tauststruktuur liiga sitt ei ole ja suudeti kaasata omajagu inimesi. Tsahkna point oli see, et taustakeppijana ja niiditõmbajana on tegemist võimeka inimesena aga see esilekerkimine juhina on erakonna jaoks olnud negatiivne - eks see inimese ego ole üks võimas asi. Sama teema Refis on minu arust Michaliga - kusagil taustal toimetades väga võimekas inimene, aga nö nr 1-3 nimena lihtsalt ei toimi ning omab piisavalt ego and special interest driven arvamusi, et olla hea liider.
Michali ja Tsahkna erinevus on selles, et Michal on partei tippu tõusnud alles aastaid pärast Reformipartei loomist ning Michal on üks lüli partei võimuhierarhias; Tsahkna aga on Gruz200 partei looja ja tegelik juht (hall kardinal) olnud algusest peale. See et Tsahkna partei tegelik juht on olnud, on paistnud välja kui partei sees on olnud varasemalt mingi konflikt.
kuid E200 pole ju partei. See ei erine millegi poolest reformierakonnast ja ainus põhjus, miks see vormistati parteiks ja läks eraldi nimekirjaga valimistele, oli see, et saada kätte neid hääli, kes Kaja@Co poolt hääletada ei tahtnud .
Üsna kindel, et eurovalimistel ta kohta EP ei saa ja tõenäoselt jääb ka järgmistel Riigikogu valimistel alla künnise.
Parteil peab olema oma nägu, oma ideed, mis ei ole mõne teise partei kloonid. Kui seda pole, on ta surnud organism, tühi ballast.
Isegi purupunastel sotsidel on rohkem oma nägu kui E200-l
Üsna kindel, et eurovalimistel ta kohta EP ei saa ja tõenäoselt jääb ka järgmistel Riigikogu valimistel alla künnise.
Parteil peab olema oma nägu, oma ideed, mis ei ole mõne teise partei kloonid. Kui seda pole, on ta surnud organism, tühi ballast.
Isegi purupunastel sotsidel on rohkem oma nägu kui E200-l
"stagna"
kuid E200 pole ju partei. See ei erine millegi poolest reformierakonnast ja ainus põhjus, miks see vormistati parteiks ja läks eraldi nimekirjaga valimistele, oli see, et saada kätte neid hääli, kes Kaja@Co poolt hääletada ei tahtnud
Mulle tundub, et Parempoolsed on täpselt samasugune moodustis, mille abil korjata laualt ära iseenesest parempoolsed, aga praegustes parlamendierakondades pettunud hääled. Pealegi tundub nii mulle kui mõnele kaasamõtlejale, et Parempoolsete programmilised kirjatükid tegelikult ei väljenda parempoolset maailmataju. Ka nende soov enesega kaasnevaks promoda libertaarsuse mõistet ei jäta siirast muljet - sest prokurör ja luuraja ei ole libertaarsele mõttelaadile liiga sobivad lipukandjad.
Ehk siis - mitte partei, vaid poliittehnoloogiline moodustis niši täitmiseks sobivate inimestega.
"Marvin""stagna"
kuid E200 pole ju partei. See ei erine millegi poolest reformierakonnast ja ainus põhjus, miks see vormistati parteiks ja läks eraldi nimekirjaga valimistele, oli see, et saada kätte neid hääli, kes Kaja@Co poolt hääletada ei tahtnud
Mulle tundub, et Parempoolsed on täpselt samasugune moodustis, mille abil korjata laualt ära iseenesest parempoolsed, aga praegustes parlamendierakondades pettunud hääled. Pealegi tundub nii mulle kui mõnele kaasamõtlejale, et Parempoolsete programmilised kirjatükid tegelikult ei väljenda parempoolset maailmataju. Ka nende soov enesega kaasnevaks promoda libertaarsuse mõistet ei jäta siirast muljet - sest prokurör ja luuraja ei ole libertaarsele mõttelaadile liiga sobivad lipukandjad.
Ehk siis - mitte partei, vaid poliittehnoloogiline moodustis niši täitmiseks sobivate inimestega.
Oponeerin. Olen sõprade kaudu PP looga üsna kursis ja täna julgen küll öelda, et tegu on päris asjaga.
Prokuröri ja luuraja põhjal tekkiva visuaali osas olen küll Marviniga pigem nõus, et see ei lähe ideoloogiaga päris kokku.
Samas, Perling sattus sinna positsioonile pigem juhuslikult seoses Isamaas toimunud tõmblustega (ja on end pärast väidetavalt tõestanud hea eestvedajana) ning Saks on esiplaanil täna spetsiifiliselt EP valimistega seoses, kus tema taust oleks ju suurepärane.
"sakuska"
Oponeerin. Olen sõprade kaudu PP looga üsna kursis ja täna julgen küll öelda, et tegu on päris asjaga.
Prokuröri ja luuraja põhjal tekkiva visuaali osas olen küll Marviniga pigem nõus, et see ei lähe ideoloogiaga päris kokku.
Samas, Perling sattus sinna positsioonile pigem juhuslikult seoses Isamaas toimunud tõmblustega (ja on end pärast väidetavalt tõestanud hea eestvedajana) ning Saks on esiplaanil täna spetsiifiliselt EP valimistega seoses, kus tema taust oleks ju suurepärane.
Ausõna - mul oleks suur rõõm eksida. Faktiks jääb, et nende võime oma väidetavalt libertaarset parempoolset agendat kuuldavaks teha on väga nõrk. Ma olen väga püüdnud kuulda, sest just nemad peaksid olema mind kõnetav erakond - aga ma ei kuule. Tahan kuulda, aga ei kuule.
Tasuta nõuanne neile seega on lihtne - palun muutke oma sõnumite edastamine selgeks, järjekindlaks ja sedasi arusaadavaks. Enne järjekordse segase jutu avaldamist mõeldagu läbi, mida tegelikult öelda tahetakse ning kuidas see kõik haakub suure pildi ja maailmavaateliste loosungitega. Praegu tundub, et üks mitte liiga hea sulega ametniku taustaga tüüp kirjutab ametniku toolilt kätte ulatuva silmaringi piires midagi kokku, sest midagi peab justkui arvama. See kõik ei kõla kokku ühe tervikliku maailmapildiga erakonna seisukohtadena.
Parempoolsete suurim puudus on see, et neil on Isamaaga kana kitkuda ja Isamaaga nad koos valitsust tegema ei hakka, seega nende saatuseks on olla reffide puudel ja uus E200, muidugi kui nad üldse üle künnise pääsevad.
Minu meelest on jällegi Parempoolsete suurim puudus see, et nende põhimõtted kõlavad tänases maailmas ilusti, aga suurem osa valijatest ei toeta tegelikult õhukest riiki (et mitte öelda: on riigi õhemaks tegemisele kategooriliselt vastu).
"Õhuke riik" on meeldiv kontseptsioon, seni kuni väga pikalt ei pea mõtlema, mida see tegelikult tähendab: vähem riigiametnikke ja regulatsioone, aga samal ajal ka suuremat isiklikku vastutust ja rohkem olukordi, kus tuleb leppida sellega mis on, sest riigi ülesanne ei ole enam kodanikke igas olukorras hädast välja aidata. Õhuke riik tähendab ka seda, et toetused ja hüvitised on madalamad, rahaline omaosalus teatud teenustes nagu haridus, tervishoid jne. on suurem. Kui sellised ettepanekud päriselt lauale panna, siis saab kiirelt aru, et need ei meeldi tegelikult mitte kellelegi, kuigi pealkiri "õhuke riik" ikka mõned hääled saab.
Aga kui E200 juurde tagasi tulla, siis eks neid aitas Riigikogusse ikkagi paras ports protestihääli ja ilmselt oleks suur osa neist häältest saadud ka ilma Lehtmeta. Selle aasta jooksul, mis valitsus on koos töötanud, ma küll kuidagi ei taju, et E200 oleks näiteks RE-st sisuliselt kuidagi väga erinevate vaadetega. Erimeelsused kipuvad pigem jooksma just eelarve teemades, kus iga minister seisab reljeefselt oma ministeeriumi ja valdkonna eest, aga mille poolest E200 maailmavaateliselt koalitsioonipartneritest erineb, on pehmelt öeldes arusaamatu.
Sellest ka ilmselt toetuse pidev langus, et pole suudetud kuidagi koalitsioonipartneritest eristuda. Lehtmet ei maksa siin jällegi süüdistada - temal pole selles rohkem rolli kui E200 Riigikokku samaises.
"Õhuke riik" on meeldiv kontseptsioon, seni kuni väga pikalt ei pea mõtlema, mida see tegelikult tähendab: vähem riigiametnikke ja regulatsioone, aga samal ajal ka suuremat isiklikku vastutust ja rohkem olukordi, kus tuleb leppida sellega mis on, sest riigi ülesanne ei ole enam kodanikke igas olukorras hädast välja aidata. Õhuke riik tähendab ka seda, et toetused ja hüvitised on madalamad, rahaline omaosalus teatud teenustes nagu haridus, tervishoid jne. on suurem. Kui sellised ettepanekud päriselt lauale panna, siis saab kiirelt aru, et need ei meeldi tegelikult mitte kellelegi, kuigi pealkiri "õhuke riik" ikka mõned hääled saab.
Aga kui E200 juurde tagasi tulla, siis eks neid aitas Riigikogusse ikkagi paras ports protestihääli ja ilmselt oleks suur osa neist häältest saadud ka ilma Lehtmeta. Selle aasta jooksul, mis valitsus on koos töötanud, ma küll kuidagi ei taju, et E200 oleks näiteks RE-st sisuliselt kuidagi väga erinevate vaadetega. Erimeelsused kipuvad pigem jooksma just eelarve teemades, kus iga minister seisab reljeefselt oma ministeeriumi ja valdkonna eest, aga mille poolest E200 maailmavaateliselt koalitsioonipartneritest erineb, on pehmelt öeldes arusaamatu.
Sellest ka ilmselt toetuse pidev langus, et pole suudetud kuidagi koalitsioonipartneritest eristuda. Lehtmet ei maksa siin jällegi süüdistada - temal pole selles rohkem rolli kui E200 Riigikokku samaises.
"Õhuke riik" võib tähendada väga erinevaid asju. Esimene ja kõige loomulikum tähendus sel fraasil võiks olla see, et riik ei tegele asjadega, millega ei ole vaja tegeleda. Päris kindlasti ei pea see tähendama mingit ühtlase höövliga riigi õhukeseks hööveldamist. Visatagu ebaoluline kulupoolelt välja ning olulisele jääb ehk rohkemgi. Olulise ja ebaolulise eristamine on see, mida mina isiklikult vastutustundlikult poliitikalt ootan.
"Marvin""sakuska"
Oponeerin. Olen sõprade kaudu PP looga üsna kursis ja täna julgen küll öelda, et tegu on päris asjaga.
Prokuröri ja luuraja põhjal tekkiva visuaali osas olen küll Marviniga pigem nõus, et see ei lähe ideoloogiaga päris kokku.
Samas, Perling sattus sinna positsioonile pigem juhuslikult seoses Isamaas toimunud tõmblustega (ja on end pärast väidetavalt tõestanud hea eestvedajana) ning Saks on esiplaanil täna spetsiifiliselt EP valimistega seoses, kus tema taust oleks ju suurepärane.
Ausõna - mul oleks suur rõõm eksida. Faktiks jääb, et nende võime oma väidetavalt libertaarset parempoolset agendat kuuldavaks teha on väga nõrk. Ma olen väga püüdnud kuulda, sest just nemad peaksid olema mind kõnetav erakond - aga ma ei kuule. Tahan kuulda, aga ei kuule.
Tasuta nõuanne neile seega on lihtne - palun muutke oma sõnumite edastamine selgeks, järjekindlaks ja sedasi arusaadavaks. Enne järjekordse segase jutu avaldamist mõeldagu läbi, mida tegelikult öelda tahetakse ning kuidas see kõik haakub suure pildi ja maailmavaateliste loosungitega. Praegu tundub, et üks mitte liiga hea sulega ametniku taustaga tüüp kirjutab ametniku toolilt kätte ulatuva silmaringi piires midagi kokku, sest midagi peab justkui arvama. See kõik ei kõla kokku ühe tervikliku maailmapildiga erakonna seisukohtadena.
Aus hinnang ja saan aru, kust tuleb. Püüan sõnumi edastada kui sobiv võimalus tekib. Tänud!
Kusjuures ka Draax'i seisukohaga olen suures plaanis nõus. Ma arvan, et tänases olukorras on õhukese (või noh, õhema) riigi kontseptsioon praktikas huvitav piisavalt suurele hulgale valijatele, et PP sellega üle künnise saaks, aga mitte oluliselt enamatele.
Miks - sest hetkeolukord riigis ei ole veel üldse halb ja see ei motiveeri midagi teistmoodi tegema või reaalselt millestki loobuma tuleviku nimel. PP ostavad täna need, kelle meelest on käimasolev trend halb ja tuleks juba hakata midagi ette võtma, aga neid on veel küllaltki piiratud vähemus. Müük hüppab siis, kui see erakordselt sitt trend hakkab reaalselt täna ventilaatorisse viskama ja saab selgeks, et niimoodi edasi ei saa. Aga sinna läheb veel aega. Peab tõsiselt halvaks minema kõigepealt.
EDIT: ja ka siis võib juhtuda, et kõigepealt valitakse muutuste ootuses hoopis no näiteks... sotse, sest nende pakutavad muutused on palju mugavamad.
sakuska
Püüan sõnumi edastada kui sobiv võimalus tekib. Tänud!
Toetan nii sakuskat kui Marvinit.
"sakuska"
EDIT: ja ka siis võib juhtuda, et kõigepealt valitakse muutuste ootuses hoopis no näiteks... sotse, sest nende pakutavad muutused on palju mugavamad.
Täpselt. Ja lisaks tundub, et ka poliitikute silmis on eelarvekitsikusest pääsemise eelistatud tee maksutõusud mitte kärpimine, sest seda tundub olevat lihtsam valijale müüa kui mingi teenuse või toetuse vähendamis või ära võtmist.
Ja isegi kui minnakse mingit kärbet tegema, siis tehakse seda kuidagi tasahilju nii et see ei paistaks nagu kärbe. Täpselt nagu eelmisel nädalal meediast läbi käinud pensionide indekseerimise teema - minnakse piirama tuleviku pensionite kasvuvõimalust, aga keegi ei julge puutuda tänaseid pensione.
Valimisteni on veel ligi 3 aastat aega, küll jõuab sitt ventikasse seni.
Dissonants avaliku sektori väljaminekute ja sissetulekute vahel on inimtekkeline ehk poliitikute endi töö tulemus. Mõned aastad tagasi ei olnud defitsiit märkimisväärne. Sellises olukorras peab olema täissots, et loota tasakaalu taastumisele läbi defitsiidi katmise maksutõusudega. See tooks kaasa järjekordsed geniaalsed välgatused stiilis "me oleme valitsusest ja meil on võimalus teid aidata" ning lõpptulem oleks sealsamas kus praegugi, ainult et kõrgemal maksukoormuse tasemel.
Positiivne on see, et riigi kulud jooksevad tulude eest ära ligikaudu ühe aasta võrra ehk pensione ei ole vajagi vähendada, piisab kui kulude kasv aastaks nullida. Teisisõnu, nagu eespool mainitud, olukord ei ole hetkel väga sitt.
PP esimene probleem on selles, et üle erakonna räägitakse suht sama juttu. Palju suuremat toetust saab Refi näitel koguda siis, kui lasta erakonna eri inimestel rääkida risti vastukäivat juttu. Sõerd ja Ligi räägivad midagi vastutustundlikust eelarvest ning ülejäänud saavad rahumeeli lubada 1000 eurost pensioni. Või teatavad partei esimees Kallas ja RK fraktsiooni esimees Võrklaev avalikult, et nemad on põhimõtteliselt ja läbi aegade katuserahade vastased, mispeale saavad ülejäänud 30+ RK liiget rahumeeli valimiste eel raha jagada kuhu vaja. Sest no ega partei juhid ei saa ju siin midagi teha..
PP teine probleem on selles, et nad ei suuda oma poliitikasse integreerida risti vastupidiseid seisukohti, nagu nt Isamaa. Viimasel ei ole mingit probleemi pressida välja rahalise katteta maksimaalsed peretoetused kõigile ning seejärel süüdistada järgmist valitsust saamatus eelarvepoliitikas ning kutsuda valijaid üles "õigele teele". Või siis reklaamida end.korruptsioonitõrje erakonnana ning panna mõni aasta hiljem Europarlamendi valimistel üheksa kandidaadi sekka korruptsioonis süüdimõistetud erakonna pikaajaline esimees, kes pealegi juhtis aastaid (abi)linnapeana Tallinna linna, millega seotud korruptiivsest tegevusest tuleb siiamaani teateid pea igapaevaselt.
Mõtlevale inimesele on ammu selge, et rahvas eelistab jõukat riiki JA madalaid makse. Võidab see, kes suudab seda kõige veenvamalt lubada. Boonuspunktid saad reitingusse siis, kui lisad, et mõistad samaaegselt rangelt hukka ka vastutustundetu riigivõla suurendamise ning raha tuleb puudujäägi katteks leida "majanduskasvust".
Positiivne on see, et riigi kulud jooksevad tulude eest ära ligikaudu ühe aasta võrra ehk pensione ei ole vajagi vähendada, piisab kui kulude kasv aastaks nullida. Teisisõnu, nagu eespool mainitud, olukord ei ole hetkel väga sitt.
PP esimene probleem on selles, et üle erakonna räägitakse suht sama juttu. Palju suuremat toetust saab Refi näitel koguda siis, kui lasta erakonna eri inimestel rääkida risti vastukäivat juttu. Sõerd ja Ligi räägivad midagi vastutustundlikust eelarvest ning ülejäänud saavad rahumeeli lubada 1000 eurost pensioni. Või teatavad partei esimees Kallas ja RK fraktsiooni esimees Võrklaev avalikult, et nemad on põhimõtteliselt ja läbi aegade katuserahade vastased, mispeale saavad ülejäänud 30+ RK liiget rahumeeli valimiste eel raha jagada kuhu vaja. Sest no ega partei juhid ei saa ju siin midagi teha..
PP teine probleem on selles, et nad ei suuda oma poliitikasse integreerida risti vastupidiseid seisukohti, nagu nt Isamaa. Viimasel ei ole mingit probleemi pressida välja rahalise katteta maksimaalsed peretoetused kõigile ning seejärel süüdistada järgmist valitsust saamatus eelarvepoliitikas ning kutsuda valijaid üles "õigele teele". Või siis reklaamida end.korruptsioonitõrje erakonnana ning panna mõni aasta hiljem Europarlamendi valimistel üheksa kandidaadi sekka korruptsioonis süüdimõistetud erakonna pikaajaline esimees, kes pealegi juhtis aastaid (abi)linnapeana Tallinna linna, millega seotud korruptiivsest tegevusest tuleb siiamaani teateid pea igapaevaselt.
Mõtlevale inimesele on ammu selge, et rahvas eelistab jõukat riiki JA madalaid makse. Võidab see, kes suudab seda kõige veenvamalt lubada. Boonuspunktid saad reitingusse siis, kui lisad, et mõistad samaaegselt rangelt hukka ka vastutustundetu riigivõla suurendamise ning raha tuleb puudujäägi katteks leida "majanduskasvust".
"aurora"
Mõtlevale inimesele on ammu selge, et rahvas eelistab jõukat riiki JA madalaid makse. Võidab see, kes suudab seda kõige veenvamalt lubada. Boonuspunktid saad reitingusse siis, kui lisad, et mõistad samaaegselt rangelt hukka ka vastutustundetu riigivõla suurendamise ning raha tuleb puudujäägi katteks leida "majanduskasvust".
Mul oli just pisike deja-vu moment - siit leiad kogu selle demagoogiakomplekti: Perling: on vale uskuda, et maksutõus parandab riigieelarve probleemi
jõukas riik + raha leidmine "majanduskasvust" - Perling rääkis saates, et riigieelarve olukorra parandamiseks peab valitsus /.../ leidma viise majanduskasvu soodustamiseks - check
madalad maksud - Maksude tõstmine ja uute maksude kehtestamine Perlingu hinnangul riigieelarvet korda ei tee - check
"PeaLiK""aurora"
Mõtlevale inimesele on ammu selge, et rahvas eelistab jõukat riiki JA madalaid makse. Võidab see, kes suudab seda kõige veenvamalt lubada. Boonuspunktid saad reitingusse siis, kui lisad, et mõistad samaaegselt rangelt hukka ka vastutustundetu riigivõla suurendamise ning raha tuleb puudujäägi katteks leida "majanduskasvust".
Mul oli just pisike deja-vu moment - siit leiad kogu selle demagoogiakomplekti: Perling: on vale uskuda, et maksutõus parandab riigieelarve probleemi
jõukas riik + raha leidmine "majanduskasvust" - Perling rääkis saates, et riigieelarve olukorra parandamiseks peab valitsus /.../ leidma viise majanduskasvu soodustamiseks - check
madalad maksud - Maksude tõstmine ja uute maksude kehtestamine Perlingu hinnangul riigieelarvet korda ei tee - check
Uute maksude kehtestamine ei teegi. Perling räägib konkreetselt, et eelarvedefka vähendamine võiks tulla läbi riigi (mõttetute või lihtsalt vähesihitud) kulutuste vähendamise, vastandudes seeläbi sotsidele, kes leiavad, et väiksegi laiapõhjalise kärpega kaasneks veeuputus ja riik kukuks kummuli, samas kui kõrgem tulumaksuaste tooks õnne õuele. PP ja sotsid torkavad selles mõttes silma, et neil on Refi ja IRL laveerimise asemel eelarveprobleemi osas mingi visioon, mida nad julgevad ka välja öelda.
See majanduskasvu pool - no ma arvan, et majanduskasvu soodustamine on ok eesmärk - aga tõesti, ei maksa loota, et sellega nüüd eelarvepositsioon paraneb. Koalitsioonid oskavad ka headel aegadel maksutulu laiaks lüüa.
"sakuska"
Aus hinnang ja saan aru, kust tuleb. Püüan sõnumi edastada kui sobiv võimalus tekib. Tänud!
Võetagu heaks. Mul tekkis just 10 minutit tagasi sõnumi edastamiseks meeldiv võimalus. Kasutasin seda :).
Eesti maksustamise probleem on suuremas pildis see, et enamik sots toetusi ja üsna palju avaliku sektori kulusid on seotud inflatsiooniga.
Tõstes maksusid, tõuseb ka inflatsioon, millega omakorda suurenevad ka riigi kulud. Teistesõnadega idee, et meil on kuidagi võimalik sellise taustsüsteemi puhul end eelarvedefitsiidist välja maksustada on jabur. Eriti kui arvestada, et niigi SKP ja riigieelarve suhe on jõudnud sinna 50% kanti, ehk siis midagi juurde kraapida on üsna keeruline.
Tõstes maksusid, tõuseb ka inflatsioon, millega omakorda suurenevad ka riigi kulud. Teistesõnadega idee, et meil on kuidagi võimalik sellise taustsüsteemi puhul end eelarvedefitsiidist välja maksustada on jabur. Eriti kui arvestada, et niigi SKP ja riigieelarve suhe on jõudnud sinna 50% kanti, ehk siis midagi juurde kraapida on üsna keeruline.