Korruptsiooniga on selline lugu, et kui mingi tehing või kokkulepe ei tohi olla korruptiivne, ei tohi see ka näida korruptiivsena.
Nortali puhul on viimaste uudiste valguses võimalik tajuda, et nad nüüd kavatsevad mitmekümnekordselt sisse kasseerida selle raha, mida nad panustasid Gruz200-le, et viimane võimule ligi saaks. Sobiva valdkonna ministri ametisse on nüüd saanud "omamees" pärast võimule saamist jne.
Personaalse riigi häda on vist suuresti selles, et erinevalt 90ndatest ei ole (ja ei peakski) olema e-riigi otsused enam niivõrd tehnoloogiapõhised, kuivõrd protsessipõhised ja kohati ka lihtsalt filosoofilised (noh, näiteks lahutamise või abiellumise lubamine ei ole kuidagi tehnoloogia taga, aga samas pole ka puhtalt juriidilistehniline küsimus).
Aga närvi ajab peamiselt see, et käib kõrgetasemeline jaur sündmusteenustest ja efektiivsusest ja "eeldusest, et riigi e-teenused on digitaalsed" ja siis samal ajal on meil näiteks olemas selline koletis nagu rasedapass...
Aga närvi ajab peamiselt see, et käib kõrgetasemeline jaur sündmusteenustest ja efektiivsusest ja "eeldusest, et riigi e-teenused on digitaalsed" ja siis samal ajal on meil näiteks olemas selline koletis nagu rasedapass...
"ziff""Marvin"
On nagu iga äriettevõttega - kui klient ei oska nõudlik olla, siis kasutatakse see kohe ära. Kui oskab, siis saab nendega täitsa võrdväärset koostööd teha küll. Probleemiks on see, et avalikus sektoris väga sageli ei osata võrdväärsed partnerid olla. Seda aga ei saa Nortalile süüks panna :),
Just nimelt. Paraku on avaliku sektori võimekus IT-projektide tellija rollis sisuliselt null. No hea küll -- 0.0023
Ja siis tõmmataksegi müts pähe, vaatamata riigihangete protseduurikale jne. jne.
Kui tellija ei jaga ehitusest midagi, aga soovib lasta endale uus maja ehitada, siis ta palkab lisaks ehitusfirmale ka ehitusjärelvalve firma, kes jälgib, et ehitus kulgeks korrektselt.
Kui riik ei jaga IT-asjandusest midagi, siis ta võiks lisaks IT-hankele tellida ka IT-järelvalve hanke, kes kontrollib, et talle mütsi pähe ei tõmmata (tellija saab endale programmi algkoodid koos kommentaaridega, korralikult kirjeldatud interfeissi andmete transportimiseks andmebaasidesse ja sealt välja ning kuidas luua uut kasutajaliidest, kui tulevikus see vajalikuks osutub, muuhulgas valitakse välja ka optimaalne keskkond, mis ei oleks overkill (loe: liiga kallis) antud ülesande jaoks). Sellise teenuse järele on karjuv vajadus ja küllap oleks ka sellise teenuse pakkujaid, aga IT-tellijad on nii lollid, et ei oska ise selle peale tulla. Seepärast ongi nii, et kui oled korra mingi IT-firmaga koostööd teinud, siis jäädki sellega seotuks, sest ainult nemad teavad, kuidas seda programmijuppi tulevikus ühendada teiste programmijuppidega ning kuidas sellele luua versiooniuuendusi/täiendusi.
"siretsch"
Personaalse riigi häda on vist suuresti selles, et erinevalt 90ndatest ei ole (ja ei peakski) olema e-riigi otsused enam niivõrd tehnoloogiapõhised, kuivõrd protsessipõhised ja kohati ka lihtsalt filosoofilised (noh, näiteks lahutamise või abiellumise lubamine ei ole kuidagi tehnoloogia taga, aga samas pole ka puhtalt juriidilistehniline küsimus).
Aga närvi ajab peamiselt see, et käib kõrgetasemeline jaur sündmusteenustest ja efektiivsusest ja "eeldusest, et riigi e-teenused on digitaalsed" ja siis samal ajal on meil näiteks olemas selline koletis nagu rasedapass...
Kui juba filosofeerimiseks läheb, siis päris sage etteheide riigile ongi see, et ei olda inimesepõhised - mingi "masin" arvutab kusagil valemi alusel tulemuse ja sülitab otsuse välja: kas jah või ei.
Ametnik samas ongi sellepärast ametnik, et ta peaks asja ka sisuliselt läbi vaatama ning võimalusel kasutama kaalutlusõigust, mida masin tõenäoliselt ei tee.
Puudetoetused on siin esimene näide, mis meenub.
Selle "personaalse riigi" häda on minu meelest see, et pole päris hästi osatud ära sõnastada, mis on see probleem, mida "personaalne riik" lahendama hakkab.
Need näited, mida siinjuures on toodud (mis võiks lihtsamaks minna) on tegelikult lihtsalt sündmusteenused ja kirjeldavad seda, et inimene ei pea hakkama mingeid liigutusi omalt poolt tegema, kui midagi juhtub, vaid riik juba ise pakub talle lahendusi. No näiteks, et kui laps sünnib, siis ei pea lapsetoetuse saamiseks avaldust tegema.
Tegelikkuses on sageli toetuste saamiseks vaja teha avaldus ühel lihtsal põhjusel - riik ei tea su pangakonto numbrit. Või kui isegi teab, siis ei tea, millisele kontole sa soovid seda toetust saada. Või kui on näiteks lastetoetusest jutt, siis riik ei tea ju, kuidas lapsevanemad kokku lepivad - kas toetus läheb ema või isa kontole.
See tähendab, et probleem ei ole kuidagi IT-tehniline (pole sobivat rakendust) vaid eluline või juriidiline (vaja on mingit sorti kodaniku tahteavaldust).
Kas selle lahendamiseks peab mingi äpp olema? Kindlasti ei pea.
Kui tahta mingeid elulisi probleeme lahendada, siis eSurm on üks asi, mis on e-riigi tähenduses endiselt veel suhteliselt ummikus olukord. Aastas sureb ca 15 000+ inimest. Kes ei ole kokku puutunud, siis lahkunu asjade korda ajamine on kohati üle mõistuse keeruline.
Kas teadsite, et kui lähedane on eelmisel aastal surnud, siis tuleks tema eest esitada praegu tuludeklaratsiooni, et teada kas pärijana on teil midagi riigilt tagasi saada või tuleb hoopis juurde maksta? Palju õnne, kui kadunuke juhtus olema ka FIE. Niipea kui te seda teha proovite, laguneb meie kuulus e-riik tükkideks ja midagi ei saa e-kanalis teha. Tuleb minna maksuametisse kohapeale, seista järjekorras, pärimistunnistused ja kõik dokumendid paberil kaasas ja seda hoolimata sellest, et pärimine on ilusti notaris eelmisel aastal vormistatud.
"taksidermist"
Kui tellija ei jaga ehitusest midagi, aga soovib lasta endale uus maja ehitada, siis ta palkab lisaks ehitusfirmale ka ehitusjärelvalve firma, kes jälgib, et ehitus kulgeks korrektselt.
Kui riik ei jaga IT-asjandusest midagi, siis ta võiks lisaks IT-hankele tellida ka IT-järelvalve hanke, kes kontrollib, et talle mütsi pähe ei tõmmata
Aga kust tuleb see jutt lollist riigist? Viimati kui ma ühte dokusse piilusin, siis nägin ma seal vägagi korrektset ülesandepüstitust koos kasutuslugude ja UC diagrammide ja "stakeholderite" ja funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete, kontekstidiagrammiga jne.
Ja "vastust" olen ka näinud, kus oli kontsept, bdd, olekumasin, acivity diagram, deployment jne. kõik kenasti SEBok standardi järgi.
loe juhendit, lase ansiblega vm-id püsti, lae yaml gitist alla, docker compose ja sõidad. (uuemal ajal suisa kubctl apply)
Mitte, et see igal pool ja alati nii oleks või et pärandvara (taakvara) üldse kusagil ei vedeleks, aga üldjoontes oleks nagu patt nuriseda.
"raulir"
Selle telefoni- ja internetiskämmerite ühemõttelise peksuga ma kaasa minna ei taha. Jah nad on osavad inimesi ära rääkima. Aga ometigi - neil on mitmes valdkonnas märkimisväärne pädevus - psühholoogias, IT-s, panganduses, krüptos, investeerimises. Mina näiteks puutun nendega kokku igal tööpäeval, muudkui helistavad, saadavad emaile ja kuvavad reklaame. On nagu iga äriettevõttega - kui vanainimene ei oska ettevaatlik olla, siis kasutatakse see kohe ära. Kui oskab, siis võib õnnestuda neilt ise raha saada. Probleemiks on see, et tavainimesed ja muidu pensionärid ei oska võrdväärselt kavalad olla. Seda aga ei saa skämmeritele süüks panna :)
12 points :)
Kas mitte "personaalne riik" ei ole hoopis see kratt, kes võtab mingid registrid ja parameetrid (sissetulekud ja varad, edaspidi näiteks ka sotsiaalse krediidi ja süsinikujalajälje) ja arvutab välja, kas ja kui palju üleüldse lastetoetust maksta? Seejärel saad äpist mugavalt valida, kas vanem 1 või vanem 2 kontole.
"Draax"
Selle "personaalse riigi" häda on minu meelest see, et pole päris hästi osatud ära sõnastada, mis on see probleem, mida "personaalne riik" lahendama hakkab.
Need näited, mida siinjuures on toodud (mis võiks lihtsamaks minna) on tegelikult lihtsalt sündmusteenused ja kirjeldavad seda, et inimene ei pea hakkama mingeid liigutusi omalt poolt tegema, kui midagi juhtub, vaid riik juba ise pakub talle lahendusi. No näiteks, et kui laps sünnib, siis ei pea lapsetoetuse saamiseks avaldust tegema.
Tegelikkuses on sageli toetuste saamiseks vaja teha avaldus ühel lihtsal põhjusel - riik ei tea su pangakonto numbrit. Või kui isegi teab, siis ei tea, millisele kontole sa soovid seda toetust saada. Või kui on näiteks lastetoetusest jutt, siis riik ei tea ju, kuidas lapsevanemad kokku lepivad - kas toetus läheb ema või isa kontole.
See tähendab, et probleem ei ole kuidagi IT-tehniline (pole sobivat rakendust) vaid eluline või juriidiline (vaja on mingit sorti kodaniku tahteavaldust).
Kas selle lahendamiseks peab mingi äpp olema? Kindlasti ei pea.
Pange mu sõnu tähele, 113366 sünge ennustus läheb täide ja "personaalne riik" saab peamiselt olema personaalse "sotsiaalse krediidi" ja "süsinikukrediidi" rehkendamiseks ja selle alusel sinu kottimiseks.
Ja KINNI maksame me selle 1984 omast taskust.
Ja KINNI maksame me selle 1984 omast taskust.
"taksidermist"
Kui riik ei jaga IT-asjandusest midagi, siis ta võiks lisaks IT-hankele tellida ka IT-järelvalve hanke, kes kontrollib, et talle mütsi pähe ei tõmmata
Nortal pakub ka seda teenust. Mure lahendatud!
"Marvin"
Probleemiks on see, et avalikus sektoris väga sageli ei osata võrdväärsed partnerid olla. Seda aga ei saa Nortalile süüks panna :),
Saab. Kui Nortal teeb oma heast tahtest igasugu plaane süsteemide loomiseks, asetab ta ennast teadlikult olukorda, kus teda saab kritiseerida, et ta jätab tähelepanuta riigipoolse võimekuse olla tark tellija. Ei ole võimalik jutlustada oma heatahtlikkusest, olles samas teadlik ja ignoreerides riigipoolset kesist valdkonna know-howd.
Veel 2016 ei tulnud keegi selle peale, et 2024 võib vale elekter tõepoolest probleemiks osutuda!
Eriti roheline tarkvara mitterohelise elektriga ei käigi.
Vt. ka hardcore- audiofiilide väited, et high-end stereo helikvaliteet sõltub, mispidi toitepistik seinakontaktis on?
Nortal Eesti juht: Järvan ajab segamini, mis on äpp, projekt ja visioon
Ehk siis Nortali nägemuses on äpp visiooni realiseerunud, käegakatsutav osa. Koguprojekt on 200M, selle tulemuseks on äpp. Kulud jagunevad nii - 1M äpp (riigihankega Võru mehelt tellitav) ja 199M visioon (by Nortal, TM).
See on aga vastulause Järvanilt - minu arvates tunduvalt parem artikkel:
ÕHUS ON ELEKTRIT | Kristjan Järvani vastulause: Kui Nortali juhi jutt on seosetu, siis mis sellest Eesti 200-st veel tahta?
Tuleb välja, et eelmiste valimisteni arendatud mRiik äpiga just taodeldigi, et arhitektuur oleks võimalikult modulaarne.
Lisaks vastused Nortali juhi poolt tehtud süüdistustele korruptsioonis. Tuleb välja, et Eestile oli kulu mitte 800k vaid 300k, kuna 500k maksis Šveitši riik Ukrainale äpipaari Eesti osa arenduse eest.
Tegelikult oli mulle isiklikult juba selle mRiigi projektijuhi näost näha nädal tagasi AK-s, et see mRiigi äpi katkijätmise, Nortali ja E200 ministri jms asi ikka päris õige pole. Nagu öeldud, ma olen ise elus kaks korda sarnase näoga olnud :)
Ehk siis Nortali nägemuses on äpp visiooni realiseerunud, käegakatsutav osa. Koguprojekt on 200M, selle tulemuseks on äpp. Kulud jagunevad nii - 1M äpp (riigihankega Võru mehelt tellitav) ja 199M visioon (by Nortal, TM).
See on aga vastulause Järvanilt - minu arvates tunduvalt parem artikkel:
ÕHUS ON ELEKTRIT | Kristjan Järvani vastulause: Kui Nortali juhi jutt on seosetu, siis mis sellest Eesti 200-st veel tahta?
Tuleb välja, et eelmiste valimisteni arendatud mRiik äpiga just taodeldigi, et arhitektuur oleks võimalikult modulaarne.
Nortali juht: „Ühine digiriigi standard ja kvaliteet ei sünni sellest, kui igaüks omaette oma teenust arendab.“
Eesti e-riigi üks suurimaid häbiplekke ja maksumaksja raha raiskamisi on olnud SKAIS 2 arendus. Võiks eeldada, et Nortal on selle arendamise käigus mõistnud, et üritada e-riiki suure monoliitse kobarana arendada ei too soovitud kvaliteeti ega säästu. Ka e-riigi teenuste vahel on kvaliteedi huvides ja maksumaksja raha heaperemeheliku kasutamise mõttes mõistlik hoida konkurentsi. Seda x-tee arhitektuur ka igati võimaldab. On asutused, kes soovivad rohkem investeerida digitaalsesse lahendusse ja selle arvelt omavad vähem raha teenusega seotud kulutustele ning on teised asutused, kellel on teised väärtushinnangud. See on nende asutuste loomupärane autonoomia oma haldusala kujundada. RIA ja MKM-i funktsioon on kindlustata turvalisuse standardid ning objektiivselt hinnata erinevate e-teenuste kvaliteeti. Kõiki riiklike teenuseid Nortali arendatavatesse SKAIS 2 või eesti.ee-sse viimist ei pea ma siinkohal kindlasti mõistlikuks.
Lisaks vastused Nortali juhi poolt tehtud süüdistustele korruptsioonis. Tuleb välja, et Eestile oli kulu mitte 800k vaid 300k, kuna 500k maksis Šveitši riik Ukrainale äpipaari Eesti osa arenduse eest.
Tegelikult oli mulle isiklikult juba selle mRiigi projektijuhi näost näha nädal tagasi AK-s, et see mRiigi äpi katkijätmise, Nortali ja E200 ministri jms asi ikka päris õige pole. Nagu öeldud, ma olen ise elus kaks korda sarnase näoga olnud :)
Kõigepealt võiks riik mõelda hästi läbi, kuidas riik saaks riigialamatele ja ettevõttetele kaela määritud igasugust liigset bürokraatiat ja aruandlust vähendada, selleks igasuguseid andmebaase omavahel sidudes ja muud analoogset tehes, mitte aga leiutada mingit fäänsit mobiiliäppi.
Õpetajate streigi ajal tuli see ilusasti välja, kui massiivse aruandluse all õpetajaskond on, et kohustuslikus korras oma tööd ja tegemisi riigile raporteerida.
Õpetajate streigi ajal tuli see ilusasti välja, kui massiivse aruandluse all õpetajaskond on, et kohustuslikus korras oma tööd ja tegemisi riigile raporteerida.
Eile jäi Esimesest Stuudiost kõrva üks veider jutt haridusministrilt.
Nimelt arvas ta väga konkreetselt, et Häädemeeste kooli peab sulgema ja lapsed naabervalda Kilingi-Nõmme kooli saatma.
Häädemeestelt on lihtsam Pärnusse Raekülla kooli saada kui Kilingi-Nõmmele.
Selline näide näitab millise suvalise kõhutunde pealt neid asju läbi surutakse.
Millega seoses tuli meelde, et kunagi tahtis Mõisaküla kant (mõni km Kilingi-Nõmmest) Saarde vallaga ühineda, aga see keelati riigi tasemel.
Nimelt arvas ta väga konkreetselt, et Häädemeeste kooli peab sulgema ja lapsed naabervalda Kilingi-Nõmme kooli saatma.
Häädemeestelt on lihtsam Pärnusse Raekülla kooli saada kui Kilingi-Nõmmele.
Selline näide näitab millise suvalise kõhutunde pealt neid asju läbi surutakse.
Millega seoses tuli meelde, et kunagi tahtis Mõisaküla kant (mõni km Kilingi-Nõmmest) Saarde vallaga ühineda, aga see keelati riigi tasemel.
"raulir"
Eile jäi Esimesest Stuudiost kõrva üks veider jutt haridusministrilt.
Nimelt arvas ta väga konkreetselt, et Häädemeeste kooli peab sulgema ja lapsed naabervalda Kilingi-Nõmme kooli saatma.
Häädemeestelt on lihtsam Pärnusse Raekülla kooli saada kui Kilingi-Nõmmele.
Selline näide näitab millise suvalise kõhutunde pealt neid asju läbi surutakse.
Millega seoses tuli meelde, et kunagi tahtis Mõisaküla kant (mõni km Kilingi-Nõmmest) Saarde vallaga ühineda, aga see keelati riigi tasemel.
Võib-olla lihtsalt ebaõnnestunud näide.
Ma saadet ei vaadanud, aga pikemas artiklis ERRi portaalis oli arutelu selle üle, kuidas mõnel juhul oleks mõistlik lahendus kui kaks naaberomavalitsust teevad ühe gümnaasiumi, lihtsalt sel juhul tuleks välja pakkuda mõistlik rahastusskeem kuidas selle kooli eelarve kahe KOVi peale kokku tuleks. Praegune skeem seda väidetavalt ei võimalda kokku leppida (või on see keeruline ja ebamõistlik vaidlus).
Koolivõrgu korrastamisel on kaks alternatiivi - kas saata lapsed gümnaasiumisse suuremasse omavalitsusse (või maakonnakeskusesse riigigümnaasiumi) või siis leidagi neid lahendusi 2-3 KOV peale.
Transpordiühendus on loomulikult oluline. Koolibusse vms. kohalikku bussiliiklust saab ümber korraldada ka muidugi koolivõrgust lähtuvalt. See, et täna ei saa Häädemeestelt mugavalt Kilingi-Nõmmele, ei tähenda et see homme ei pruugiks saada.
"raulir"
Millega seoses tuli meelde, et kunagi tahtis Mõisaküla kant (mõni km Kilingi-Nõmmest) Saarde vallaga ühineda, aga see keelati riigi tasemel.
See 20 aasta tagune ühinemise ettepanek oli kohaliku volikogu spinn, millega väljendati rahulolematust, et marginaliseerunud endise raudtee- ja tööstuslinnakese positsioon uues ühinenud vallas jääks nõrgemaks, kui iseseseisva linnana. Kuna Saarde vallaga ühine piir puudus, polnud ühinemine seaduslikult isegi võimalik.
Mingit riigi tasemel keeldu polnud.
"Jyrka7""raulir"
Millega seoses tuli meelde, et kunagi tahtis Mõisaküla kant (mõni km Kilingi-Nõmmest) Saarde vallaga ühineda, aga see keelati riigi tasemel.
See 20 aasta tagune ühinemise ettepanek oli kohaliku volikogu spinn, millega väljendati rahulolematust, et marginaliseerunud endise raudtee- ja tööstuslinnakese positsioon uues ühinenud vallas jääks nõrgemaks, kui iseseseisva linnana. Kuna Saarde vallaga ühine piir puudus, polnud ühinemine seaduslikult isegi võimalik.
Mingit riigi tasemel keeldu polnud.
Tegelikult oli küsimus kogu piirkonna ühinemises Pärnu maakonnaga, kuna sealne reaalne tõmbekeskus on Pärnu. Samuti kuulus ala enne IIMS Pärnumaa alla.
Kohalikud volikogud olid tollal poliitilistel põhjustel erinevatel arvamustel. Kui praegu küsida, siis ilmselt oleks arvamus sama juhuslik ja seotud riigi taseme parteipoliitikaga.
Konkreetne riigi tasemel keeld oli kõigile maakonnapiire muutvatele ühinemistele. Tollal oli juttu ka sellest, et Lihula tõmbekeskuseks on Pärnu, milline muutus sai 20 a hiljem ka teoks.