"peeter82" Ma sügavalt kahtlen selles, et põhikooli lapsed on ütleme 7. klassiks omandanud kooliõppe tulemusena mõne võõrkeele suhtlustasandil ja on võimelised selles keeles mõnda muud ainet õppima. Mõned erijuhtumid võivad ju olla, eri rahvusest vanemate lapsed vms.
Teatud Saksa gümnaasiumites on alates 7. astmest saksa eriklassid, st kogu õppetöö toimub saksa keeles Saksamaalt tulnud õpetajatega. Gümnaasiumi lõpuni seal vastu pidades saab ka Saksa lõputunnistuse ning sealsed ülikoolid on Goethe stipiga valla.
"peeter82" Ma sügavalt kahtlen selles, et põhikooli lapsed on ütleme 7. klassiks omandanud kooliõppe tulemusena mõne võõrkeele suhtlustasandil ja on võimelised selles keeles mõnda muud ainet õppima. Mõned erijuhtumid võivad ju olla, eri rahvusest vanemate lapsed vms.
Mul kukkus karp lahti kui mu laps 3. klassi (!) sügisvaheajal luges välisreisil apartmendi seinal olnud ingliskeelset 10 käsku tuleohutuse kohta ja seda siis eesti keeles täiesti korrektselt kommenteeris. Ma olin samal keeleoskuse tasemel keskkooli alguses.
Nüüd, 5. klassis on inglise keel tal põhimõtteliselt käpas, kõik jutud räägib ära ja loeb ingliskeelseid koomikseid. 7. klassis inglise keeles muu aine õppimine - piece of cake tõenäoliselt. Nagunii peaaegu igas aines peale emakeele antakse juba täna mingeid ingliskeelseid materjale, videosid jm silmaringi avardamiseks.
tore küll, ma näen siin probleemi, et sellise trendi jätkumisel oleme nagu Iirimaa, iirlased on , aga keelt enam ei ole. Lapsed on üha rohkem ainult ingliskeelses infoväljas ja eesti keeles väljendamine üha raskem, ingliskeelsed fraasid jooksevad sisse. Ja me taheme veel hakata neile aineid inglise keeles õpetama? Et eesti keele sõnavara ikka veel piiratumaks jääks?
Nonii .... kust kohast Te võtate, et mitmekeelsete koolide tekkel muid õppeaineid (mitte keeleõppe õppeaineid) hakatakse õpetama eestlastele inglise keeles? Ma saan aru ikka, et vene keeles. Mina loen välja sellise keelte-segamise ideedest aru, et tehakse eesti-vene segakoolid kus osa õppeaineid on eesti keeles, osa vene keeles. Et esimeseks võõrkeeleks saab eestlastest õpilastele vene keel.
"ttrust" Nonii .... kust kohast Te võtate, et mitmekeelsete koolide tekkel muid õppeaineid (mitte keeleõppe õppeaineid) hakatakse õpetama eestlastele inglise keeles? Ma saan aru ikka, et vene keeles.
Absurd. Soovitan guugeldada. Inimene on hetkel kooli direktor. Mitte tavalise vaid erakooli. Kas seal tegeldakse venestamisega?
Meie jaoks on oluline, et säiliks soov õppida ja avastada. Seejuures pöörame tähelepanu olulistele baasoskustele, nagu lugemine ja matemaatika. Traditsioonilise kõrval õpitakse juba esimeses kooliastmes mitmekülgseid digioskusi ja suuremas mahus inglise keelt.
"luarvikluarvik" Kild twitterist: Aasta on 2030, võimul on e-valimistel 83,7 % tulemuse teinud Ref-i, E200 ja sotsialistide koalitsioon. Sinu uksele koputab vihakuritegude ennetusgrupi relvastatud üksus ja sinu selja taga raamaturiiulis on paberköites Pipi Pikksukk eestikeelses esmatõlkes. Mida teed?
Küllap selleks ajaks on ka Pipi uues trükis mõningate muudatustega ilmunud. Täpselt sama moodi, nagu Anderseni muinasjutte originaalkujul lastele ei loeta.
Pärast lastesõber Lavrenti Beria võimult kõrvaldamist ja "tühistamist" saadeti kõikidele Suure Nõukogude Entsüklopeedia tellijatele koju trükipoogen (16 lehte) koos tungiva soovitusega asendada sellega SNE esimeses (?) köites poogen, mis sisaldas artiklit "Beria". Uues variandis oli sama numbriga lehekülgedel artikkel "Beringi meri", mis oli äärmiselt pikk ja okeanograafiliselt põhjalik.
Lihtsam, odavam, tööhõive mõttes positiivsem ja kasvatuslikult efektiivsem on siiski moodustada liberaalsed karistussalgad, mis käivad majast majja ning rekvireerivad kõik raamatud, milles leidub poliitiliselt ebakorrektset või liberaalset ideoloogiat mittetoetavat sisu. Rikkujad saab mõistagi vastutusele võtta vihakõneseaduse alusel, mis aastaks 2030 reguleerib juba kõiki võimalikke ühiskonnaelu aspekte. Seadus ise on õige emotsionaalse laetuse saavutamiseks ümber nimetatud "Sallivusseaduseks".
see kõik on juba olnud. Minu vanematekodu pööningul oli posu Saksa okupatsiooni aegseid ajalehti Maa Sõna. Kui ma need nõukaajal leidsin, siis lugesin huviga, et mida natsiaegne ajaleht kirjutas . Hämmastavalt sarnane oli see jura nõuka propagandale, ehkki aasta neis lehtedes oli juba 1943/ 1944 ja sõda oli Saksamaal sisuliselt juba kaotatud, kuid ikka soniti lõppvõidust ja sellest kuidas Eesti memmed agarasti sõduritele idarindel kindaid ja villaseid sokke kudusid, sest seal oli ju kuramuse külm ! Neid ajalehti oli ohtlik hoida,seal juhtus ikka füüreri ja teiste natsijuhtide pilte kah vahel olema, keegi võis teada saada ja üles anda ning mingil ajal sai need ära visatud . Samuti sai KGB kartuses ära visatud suurepärane, ehkki pisut naiivne eestiaegne koguteos Jaan Tõnisson töös ja võitluses .
ka see käis nõukogudevastase kirjanduse alla ja selle kohta oli paragrahv , kui keegi oleks koputanud .Ning neid koputajaid oli rohkesti, isegi isikute seas, kellest seda iial poleks arvanud .
Natsi-meelsest ajaleherämpsust polnud väga kahju, see oli üsna tülgastav niikuinii, kuid Tõnissoni raamatust oli tõeliselt kahju ,see oli ilus ja põhjalik juubeliväljaane ja rohkete fotoillustratsioonidega . Kuid kui alternatiiviks oli pahandused KGB-ga või ülikoolist väljaviskamine ,siis tuli seegi raamat hävitada . Mis muidugi aina suurendas vihkamist võimu suhtes,kes sundis inimesi karistuse ähvardusel seda tegema .
Ja täpselt sama malli aretab ka progressiivne woke-ideoloogia ja sellel põhinev võim kogu maailmas . On keelatud mõtted, on juba keelatud sõnad, keelatud maailmavaade , on keelatud/ tsenseeritud meedia ja kirjandus , üsna kindlasti tulevad ka mõtte- ja südametunnistuse kuriteod ja Gulag teisiti- ning valestimõtlejatele .
Kõik see pask on pärit samast allikast ja haiseb samamoodi nagu marksism-leninism-stalinism .
Ideoloogilisel rindel esineb siiski veel ajutisi tagasilööke. Klassivaenlaste järeltulijatesse tuleb suhtuda täie põlgusega ja vabandamine nende ees on nõrkuse tunnistamine, mis diskrediteerib kogu võuk-ürituse kompromissitust!
Erinevalt igasugu diktatuuridest ja repressiivriikidest ei ole võukidelt küll karta mingeid repressioone "valede" raamatute omamise või lugemise pärast. Küll aga oleks naiivne oodata arenevas maailmas parketikõlbelisust või laialdast heakskiitu puhtalt selle pärast, et keegi armastatud kirjanik on kunagi aastakümnete taga just nii kirjutanud või naa ennast väljendanud. Pahameele avaldamine, mis muuhulgas on samuti sõnavabadus, ei ole kuidagi samaväärne ega eeldatav mingite karistusalkade aktsioonidega. Paanika on ülemäärane ja nali sellel teemal suhteliselt mannetu. Näiteks sõna "neeger" kasutamine mustanahalise kohta on juba ammu (aastakümneid) taunitud. Kas keegi teab mingitest demokraatliku riigi vastavateemalistest "karistussalkadest" midagi?
"fjot" Näiteks sõna "neeger" kasutamine mustanahalise kohta on juba ammu (aastakümneid) taunitud. Kas keegi teab mingitest demokraatliku riigi vastavateemalistest "karistussalkadest" midagi?
Eestis on selle sõna mittetarvitamine pigem kombeks rahvusvahelises suhtluses - ja seal on selline suhtumine täiesti kohane. Riigisiseses eestikeelses keelepruugis ei ole sel sõnal jätkuvalt halba kõrvalmaiku ning seetõttu on ka enesetsensuur termini kasutamise osas kohatu. Kui keegi tahab seda teha - fine, aga palun mitte tulla ses küsimuses teistele reegleid tegema. Ehk siis - jämedus suhtluses on stiili, mitte sõna määrata. Ja see, et sõnade tähendusväli on erinevates keeltes erinev, on absoluutselt okei ning see keeleruumide erisugusus annab maailmale kirjusust juurde. Kirjusus on hea, ühe kultuuriruumi poolt kehtestatud tõemonopol halb. Ja hea poolt võiks ju olla.
"fjot" Näiteks sõna "neeger" kasutamine mustanahalise kohta on juba ammu (aastakümneid) taunitud. Kas keegi teab mingitest demokraatliku riigi vastavateemalistest "karistussalkadest" midagi?
Eestis on selle sõna mittetarvitamine pigem kombeks rahvusvahelises suhtluses - ja seal on selline suhtumine täiesti kohane. Riigisiseses eestikeelses keelepruugis ei ole sel sõnal jätkuvalt halba kõrvalmaiku ning seetõttu on ka enesetsensuur termini kasutamise osas kohatu. Kui keegi tahab seda teha - fine, aga palun mitte tulla ses küsimuses teistele reegleid tegema.
Eestikeelses keelepruugis ei ole sel sõnal jätkuvalt halba kõrvalmaiku? Kas tõesti? Kas siinses foorumis nii tihti kasutatud "leheneeger" ajakirjaniku kohta ei olegi halvustav termin ja ei viitagi ajakirjaniku - väljaande omaniku justkui orjanduslikule suhtele?
"fjot" Näiteks sõna "neeger" kasutamine mustanahalise kohta on juba ammu (aastakümneid) taunitud. Kas keegi teab mingitest demokraatliku riigi vastavateemalistest "karistussalkadest" midagi?
Eestis on selle sõna mittetarvitamine pigem kombeks rahvusvahelises suhtluses - ja seal on selline suhtumine täiesti kohane. Riigisiseses eestikeelses keelepruugis ei ole sel sõnal jätkuvalt halba kõrvalmaiku ning seetõttu on ka enesetsensuur termini kasutamise osas kohatu. Kui keegi tahab seda teha - fine, aga palun mitte tulla ses küsimuses teistele reegleid tegema.
Eestikeelses keelepruugis ei ole sel sõnal jätkuvalt halba kõrvalmaiku? Kas tõesti? Kas siinses foorumis nii tihti kasutatud "leheneeger" ajakirjaniku kohta ei olegi halvustav termin ja ei viitagi ajakirjaniku - väljaande omaniku justkui orjanduslikule suhtele?
mina kasutan juba ammu poliitiliselt korrektset terminit "lehemustanahaline" ....
"fjot" Eestikeelses keelepruugis ei ole sel sõnal jätkuvalt halba kõrvalmaiku? Kas tõesti? Kas siinses foorumis nii tihti kasutatud "leheneeger" ajakirjaniku kohta ei olegi halvustav termin ja ei viitagi ajakirjaniku - väljaande omaniku justkui orjanduslikule suhtele?
Ei ole. Seda maiku saab anda, kontekstis, aga sõnal enesel ei ole sellist maiku. Kurrunurruvutisaare neegrikuninga mõistes ei ole mitte midagi etteheidetavat. Seda saab sinna juurde pookida, aga see pooge on vägivaldne ja kunstlik ning välisest kultuuriruumist üle võetud. Meie kultuuriruumis sellist konnotatsiooni ei ole. Et olen hobikorras ajakirjandust viljelenud ning paberile trükituna enese mõtteid avaldanud, olen ehk kvalifitseeritud väitma, et leheneegri mõistes ei ole vihjet orjanduslikule korrale ega taju seda mõistet sedasi ka ajakirjanikud. Tintla mõiste on oluliselt jõulisemalt solvamiskatset väljendav, aga et seda kasutas Eksimatult Õige Kodanik, siis selle mittekasutamine miskipärast päevakorras ei ole. Ja üleüldse - solvumine on sügavalt vabatahtlik tegevus.
Marvin, kas sa tõsimeeli väidad, et "Kurrunurruvutisaare neegrikuningas" ja "Kurrunurruvutisaare kuningas" on täpselt ühtemoodi mõistetavad ja samaväärsed tiitlid? Pigem nagu "parun" vs "narkoparun".
"fjot" Marvin, kas sa tõsimeeli väidad, et "Kurrunurruvutisaare neegrikuningas" ja "Kurrunurruvutisaare kuningas" on täpselt ühtemoodi mõistetavad ja samaväärsed tiitlid? Pigem nagu "parun" vs "narkoparun".
Ei ole ühtmoodi mõistetavad - üks termin on täpsem kui teine ning sisaldab informatsiooni saare elanikkonna rassilise kuuluvuse kohta, vähimagi hinnanguta. Teine ei sisalda ning on sellisena oluliselt vähem täpne mõiste. Sünonüümid ei ole need mitte kuidagi. Aga mis selles neegrikuninga mõistes halba ja taunitavat on? Saarelanikele endile ju kangesti meeldis Suur Paks Valge Kuningas?
