Erakond "Eesti 200" & Co.

"raulir"
"Jaak"
"raulir"
Tegelikult on naljakas - kui siinsed nn anti-võuklased hakkavad vastu, siis on kogu siinne võuklik seltskond eesti koolide venekeelseks tegemise poolt.


Kust sa selle info koolide venekeelseks tegemise kohta leidsid? Jutt oli võõrkeeltest.

Olen ka üks neist, kes keskkoolis Eesti ajal Eesti koolis välismaises keeles erinevaid aineid õppis (ei olnud vene). Keel meil küll mingiks barjääriks ei jäänud vaid pigem sai üsna palju keelepraktikat, mis andis oluliselt laiema sõnavara.
Jaak, su võõrkeelne haridus on täiesti ilmselt jätnud teksti sisust arusaamise õppimise unarusse. Juttu on põhikoolist, aga sina jaurad ikka oma keskkooliga:

Tegelikult hakkasidki võõrkeelsed tunnid pihta juba põhikooli ajal. Muudab see midagi?

Esimene võõrkeel tuleb 2. või 3. klassis. Põhikooli lõpu poole on keeleoskus juba täitsa hea ning annab edukalt alustada võõrkeel(t)es õppimist.
"Jaak"
"raulir"
"Jaak"
"raulir"
Tegelikult on naljakas - kui siinsed nn anti-võuklased hakkavad vastu, siis on kogu siinne võuklik seltskond eesti koolide venekeelseks tegemise poolt.


Kust sa selle info koolide venekeelseks tegemise kohta leidsid? Jutt oli võõrkeeltest.

Olen ka üks neist, kes keskkoolis Eesti ajal Eesti koolis välismaises keeles erinevaid aineid õppis (ei olnud vene). Keel meil küll mingiks barjääriks ei jäänud vaid pigem sai üsna palju keelepraktikat, mis andis oluliselt laiema sõnavara.
Jaak, su võõrkeelne haridus on täiesti ilmselt jätnud teksti sisust arusaamise õppimise unarusse. Juttu on põhikoolist, aga sina jaurad ikka oma keskkooliga:

Tegelikult hakkasidki võõrkeelsed tunnid pihta juba põhikooli ajal. Muudab see midagi?

Esimene võõrkeel tuleb 2. või 3. klassis. Põhikooli lõpu poole on keeleoskus juba täitsa hea ning annab edukalt alustada võõrkeel(t)es õppimist.

No see on sinu arvamus. Ma arvan, et kahte asja pole hea korraga õppida.

Ma õppisin vene keelt 1. ja inglise keelt 4. klassist ja ei saanud kumbagi selgeks peaaegu kooli lõpuni, kus sain mõlemad selgemaks kooliväliselt. Koolis saadav pole piisav, eriti veel millegi muu tõsisel tasemel õppimiseks.

Ma olen kuulnud, et teistel sama teema.

Ehk siis ausalt, põhikoolis baasainete võõrkeeles õpetamine on enesele jalga tulistamine. St vahetame (sageli reaalvaldkonna) baasoskuse paljudele kas mõttetu või hiljem lihtsamalt õpitava humanitaaroskuse vastu.
Veel üks huvitav tähelepanek - vastupidiselt üldlevinud arvamusele õpivad täiskasvanud erinevaid praktilisi oskusi (keeled, pillid, erinevad craftid) kordades kiiremini kui lapsed.

Samas on oluline lapsena anda tugev mõtlemise vundament reaalainetes - seda on, vastupidi, täiskasvanuna raske omandada.
"raulir"


Ma õppisin vene keelt 1. ja inglise keelt 4. klassist ja ei saanud kumbagi selgeks peaaegu kooli lõpuni, kus sain mõlemad selgemaks kooliväliselt. Koolis saadav pole piisav, eriti veel millegi muu tõsisel tasemel õppimiseks.



Äkki sa lihtsalt ... ei ole kõige teravam pliiats?
Mina vajaks ka teritamist, mx77. Põhikoolis vedasin vene ja inglise keelega kuidagi läbi, kuni tekkis isiklik motivatsioon nendega vabast ajast tegeleda. Sealtpeale valdan mõlemat kõnes ja kirjas, lisaks pisut puisemal tasemel täiesti iseõpitud soome keelt.
Kild twitterist:
Aasta on 2030, võimul on e-valimistel 83,7 % tulemuse teinud Ref-i, E200 ja sotsialistide koalitsioon. Sinu uksele koputab vihakuritegude ennetusgrupi relvastatud üksus ja sinu selja taga raamaturiiulis on paberköites Pipi Pikksukk eestikeelses esmatõlkes. Mida teed?
"raulir"
"Jaak"

Tegelikult hakkasidki võõrkeelsed tunnid pihta juba põhikooli ajal. Muudab see midagi?

Esimene võõrkeel tuleb 2. või 3. klassis. Põhikooli lõpu poole on keeleoskus juba täitsa hea ning annab edukalt alustada võõrkeel(t)es õppimist.

No see on sinu arvamus. Ma arvan, et kahte asja pole hea korraga õppida.

Ma õppisin vene keelt 1. ja inglise keelt 4. klassist ja ei saanud kumbagi selgeks peaaegu kooli lõpuni, kus sain mõlemad selgemaks kooliväliselt. Koolis saadav pole piisav, eriti veel millegi muu tõsisel tasemel õppimiseks.

Ma olen kuulnud, et teistel sama teema.

Ehk siis ausalt, põhikoolis baasainete võõrkeeles õpetamine on enesele jalga tulistamine. St vahetame (sageli reaalvaldkonna) baasoskuse paljudele kas mõttetu või hiljem lihtsamalt õpitava humanitaaroskuse vastu.


Oleks huvitav teada, kas tänapäeva üldhariduskooli (me ei räägi eliitkoolist) keeleõppe tase on nõukaajaga võrreldes paranenud?
Vene keelt tambiti tõesti 1. klassist peale, õpiti suures mahus vene kirjandust, õpiku tekstid olid ülirasked ja eluvõõrad. Tulemus oli see, et mõned Puškini luuleread on seniajani meeles, aga peale keska lõppu poes vene keeles leiba küsida ei osanud.
Saksa keelt samas anti uutmistuhinas 5 tundi nädalas ja selle sai enam-vähem suhu, kuna ka peale kooli lõppu elu nõudis. Kuigi ka seal oli eluvõõrast teksti palju, Schiller ja Bertold Brecht jne.
Kui koolis kõnekeelt selgeks ei saa, pole ka muude ainete võõrkeeles õpetamisel mingit pointi.
Ju see ikka konkreetses koolis kinni oli, kui hästi keegi hakkama sai. Mäletan, et vene keel oli minu jaoks raske algkoolis, peale seda läks lihtsaks. Inglise keel oli raske 5. klassis, kui see algas, pärast läks lihtsaks. Keska lõpus valdasin kõnekeelena mõlemat. Lisaks algtasemel saksa keelt ka. Võõrkeeles reaalaineid õpetada on halb mõte, aga bioloogiat, geograafiat, ühiskonnaõpetust jne, miks mitte, eeldusel, et see kestab mõne semestri vältel mitte läbi terve põhikooli. Kuskil pole ju öeldud, et kui see erakond koalitsiooni saab, siis tuleb matemaatika ja füüsika vene keeles. Asjatu hirm. Kirjutage härrale ja küsige konkreetselt järele, mida ta täpselt silmas peab selle võõrkeelse õppe kogemuse all. Ta kindlasti vastab kõigile.
Bioloogia pole kindlasti humanitaaraine ja pole võõrkeeles edukalt õpitav.

Nagu ma ütlesin - peab inimese käest järgi küsima, et mida ta silmas pidas.
Ma sügavalt kahtlen selles, et põhikooli lapsed on ütleme 7. klassiks omandanud kooliõppe tulemusena mõne võõrkeele suhtlustasandil ja on võimelised selles keeles mõnda muud ainet õppima. Mõned erijuhtumid võivad ju olla, eri rahvusest vanemate lapsed vms.
"peeter82"
Ma sügavalt kahtlen selles, et põhikooli lapsed on ütleme 7. klassiks omandanud kooliõppe tulemusena mõne võõrkeele suhtlustasandil ja on võimelised selles keeles mõnda muud ainet õppima. Mõned erijuhtumid võivad ju olla, eri rahvusest vanemate lapsed vms.


...ei tea midagi. Mul sugulase lapsed suudavad 12-selt peaaegu queen's English'it rääkida.
"Karum6mm"
"peeter82"
Ma sügavalt kahtlen selles, et põhikooli lapsed on ütleme 7. klassiks omandanud kooliõppe tulemusena mõne võõrkeele suhtlustasandil ja on võimelised selles keeles mõnda muud ainet õppima. Mõned erijuhtumid võivad ju olla, eri rahvusest vanemate lapsed vms.


...ei tea midagi. Mul sugulase lapsed suudavad 12-selt peaaegu queen's English'it rääkida.


mainisingi, et erandeid võib ju olla. Mul pedagoog lähisugulane, keskmises eesti koolis. Ei ole see keskmine tase nii äge midagi.
"peeter82"
Ma sügavalt kahtlen selles, et põhikooli lapsed on ütleme 7. klassiks omandanud kooliõppe tulemusena mõne võõrkeele suhtlustasandil ja on võimelised selles keeles mõnda muud ainet õppima. Mõned erijuhtumid võivad ju olla, eri rahvusest vanemate lapsed vms.


Mul kukkus karp lahti kui mu laps 3. klassi (!) sügisvaheajal luges välisreisil apartmendi seinal olnud ingliskeelset 10 käsku tuleohutuse kohta ja seda siis eesti keeles täiesti korrektselt kommenteeris. Ma olin samal keeleoskuse tasemel keskkooli alguses.

Nüüd, 5. klassis on inglise keel tal põhimõtteliselt käpas, kõik jutud räägib ära ja loeb ingliskeelseid koomikseid. 7. klassis inglise keeles muu aine õppimine - piece of cake tõenäoliselt. Nagunii peaaegu igas aines peale emakeele antakse juba täna mingeid ingliskeelseid materjale, videosid jm silmaringi avardamiseks.
"Karum6mm"
"peeter82"
Ma sügavalt kahtlen selles, et põhikooli lapsed on ütleme 7. klassiks omandanud kooliõppe tulemusena mõne võõrkeele suhtlustasandil ja on võimelised selles keeles mõnda muud ainet õppima. Mõned erijuhtumid võivad ju olla, eri rahvusest vanemate lapsed vms.


...ei tea midagi. Mul sugulase lapsed suudavad 12-selt peaaegu queen's English'it rääkida.


Eks siin on küsimus, kuskohast see külge jääb, enamjaolt elektroonilistest vidinatest. Kool toetab ja aitab sõnavara täiendada ja hoiab keelt pisutki enam korrektsena. Enda laps just "seitsmendik", Inglise keel on kohati parem, kui mul, suhtleb täiesti vabalt. Telekas, Youtube, Tiktok ja arvutimängud on 70% tööst teinud.
Vene keel on aga nii ja naa, poes saab hakkama, aga vestluskaaslast temast pole, see praktika, mis koolis õpetatavat toetaks, puudub. Oleme isegi arutanud, et võiks mõneks ajaks venekeelseid videoid "youtubitada" ja arvutimängudes ennast venekeelsesse seltskonda nihverdada.
Õppe-edukus ilmselt alguses kannataks, kui mõnda ainet antaks vene keeles, peaks olema mingi üleminekuaasta enne, kui tõsiselt mõnda ainet võõrkeeles hakataks õpetama.
"sakuska"
"peeter82"
Ma sügavalt kahtlen selles, et põhikooli lapsed on ütleme 7. klassiks omandanud kooliõppe tulemusena mõne võõrkeele suhtlustasandil ja on võimelised selles keeles mõnda muud ainet õppima. Mõned erijuhtumid võivad ju olla, eri rahvusest vanemate lapsed vms.


Mul kukkus karp lahti kui mu laps 3. klassi (!) sügisvaheajal luges välisreisil apartmendi seinal olnud ingliskeelset 10 käsku tuleohutuse kohta ja seda siis eesti keeles täiesti korrektselt kommenteeris. Ma olin samal keeleoskuse tasemel keskkooli alguses.

Nüüd, 5. klassis on inglise keel tal põhimõtteliselt käpas, kõik jutud räägib ära ja loeb ingliskeelseid koomikseid. 7. klassis inglise keeles muu aine õppimine - piece of cake tõenäoliselt. Nagunii peaaegu igas aines peale emakeele antakse juba täna mingeid ingliskeelseid materjale, videosid jm silmaringi avardamiseks.


Minu laps on sama vana, seis üsna võrreldav. Inglise keel lihtsalt pressib peale igast aknast ja august. Inglise keele grammatika mõju on sedavõrd tugev, et lastel kaob Eesti keele suhtes keeletaju ära.
Õhtuti koju minnes jalutan läbi ühe naabermaja hoovist, kus moodsatest aegadest hoolimata pea igal õhtul seltskond algklasside lapsi õues on. Väga võõrastav on kuulda, et nad vahepeal omavahel inglise keeles suhtlevad, kuigi kõik on eestlased.
Sestap olen ma väga vastu igasugusele "keelekümblusele". Eesti keel tuleb selgeks saada, selles keeles lugeda, sõnavara laiendada jne. Lisaks olen hakanud kahtlema, kas Inglise keelt üldse nii laialt õpetada on vaja; Vene, Saksa, Prantsuse või kasvõi Rootsi keel tunduvad selles kontekstis olulisemad.
Foorumis tunduvad olevat muidu nagu targad inimesed aga siin läheb jutt imelikuks - et võiks mõneks ajaks venekeelseid videoid "youtubitada" ja arvutimängudes ennast venekeelsesse seltskonda nihverdada; et osad õppeained võiks olla ingliskeelsed jnejne... Halloo - elame Eesti Vabariigis ja riigikeeleks on eesti keel ja selles keeles peaks olema kõik haridustasemed ja seda keelt peame ise peale pressima ka teistele rahvustele kas kodumaal või välismaal...
"powerman"
Foorumis tunduvad olevat muidu nagu targad inimesed aga siin läheb jutt imelikuks - et võiks mõneks ajaks venekeelseid videoid "youtubitada" ja arvutimängudes ennast venekeelsesse seltskonda nihverdada; et osad õppeained võiks olla ingliskeelsed jnejne... Halloo - elame Eesti Vabariigis ja riigikeeleks on eesti keel ja selles keeles peaks olema kõik haridustasemed ja seda keelt peame ise peale pressima ka teistele rahvustele kas kodumaal või välismaal...


Minupoolest õppigu, mis keeles tahes, aga ega hea keeleoskus külgedelt maha ei jookse, eks iga laps teeb omad valikud, mu lapsel on huvi õppida rohkem keeli, paljudel ilmselt see huvi täiesti puudub, lihtsalt koolist ei saa seda keelt külge, kui pole praktikat, saad mõned sõnad teada ja suures piires sellega keeleoskus ilma praktikata piirdub.
Inglise keele saavad lapsed selgeks niikuinii ja koolid võiksid siis õpetada kuidas korralikult rääkida-kirjutada. Ei tahaks et eesti lapsed räägiks inglise keelt California murrakus, sest juutuubis-instagrammis muud ei kuule :)
Ma põhimõtteliselt toetan elutervet konkurentsi ja arvamuste paljusust.Ükskõik millisele erakonnale ma olen oma hääle andnud, pole ma kunagi soovinud, et valitud erakond saaks üle poole häältest. Ja kuigi EKRE on mulle vastumeelt, on siiski hea, et nad on Riigikogus.
Minu tagasihoidlikul hinnangul Eesti200 lisab meie erakondlikule maastikule juurde. Puhtalt programmi lugedes võiks neile ka hääle anda. Iseasi muidugi kas kõik väljaütlemised ja tegevused selle programmiga kokku lähevad. Siiski loodan, et nad on järgmises Riigikogu koosseisus esindatud.
Inglise keel on ikka see, mida räägitakse Inglismaal viisakas seltskonnas. Kalifornia murrak on... vaestele.

:-D