Võibolla peaks tähelepanu rohkem pöörama sellele eelnevale lausele, mida miskipärast ei rõhutatud: "esiteks peab iga põhikoolilõpetaja oskama eesti keelt sellisel tasemel, et see ei piira tema edasisi võimalusi hariduses, tööturul või aktiivse kodanikuna"
See, et igast koolist tulev noor oskaks eesti keeles end väljendada kahjuks ei ole praeguse valitsuse prioriteet.
Tähtis on, et haridussüsteem tooks lapsed kokku ja lõppeks aastakümneid kestnud keelepõhine eraldatus. Kõige tähtsam on seada pikk eesmärk ühtsest Eesti koolist ning panustada professionaalsete ning eesti keelt, keelekümbluse ja lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikat hästi tundvate õpetajate järelkasvu.
Minumeelest te näete tonti seal kus seda pole. Mina näen seda asja sellest küljest, et nad tahavad vene valijat püüda, lubades selleks lapsed sujuvalt ja vähima ebamugavusega eesti keele valdamiseni suunata. Sest iga venelane Eestis saab aru, et kui su laps oskab eesti keelt, siis läheb tal paremini.
Mis selle erakonna juhte puudutab, siis kergelt ettevaatlikuks teeb küll. Kipub ikka sama mulje jääma nagu nende kõigi puhul - kõige tähtsam on saada võimule, selleks tuleb valijale misiganes umbluud jahvatada.
Minumeelest te näete tonti seal kus seda pole. Mina näen seda asja sellest küljest, et nad tahavad vene valijat püüda, lubades selleks lapsed sujuvalt ja vähima ebamugavusega eesti keele valdamiseni suunata. Sest iga venelane Eestis saab aru, et kui su laps oskab eesti keelt, siis läheb tal paremini.
Mis selle erakonna juhte puudutab, siis kergelt ettevaatlikuks teeb küll. Kipub ikka sama mulje jääma nagu nende kõigi puhul - kõige tähtsam on saada võimule, selleks tuleb valijale misiganes umbluud jahvatada.
Isegi puhtalt diskussiooni algatamine haridussüsteemi tulevikust on konkreetsetest ideedest olenemata kümme triljonit korda sisukam tegevus, kui populistlik tõmblemine alkoholi-, suhkru-, homoabielu- ja aborditeemadel.
"Jaak""raulir"
Tegelikult on naljakas - kui siinsed nn anti-võuklased hakkavad vastu, siis on kogu siinne võuklik seltskond eesti koolide venekeelseks tegemise poolt.
Kust sa selle info koolide venekeelseks tegemise kohta leidsid? Jutt oli võõrkeeltest.
Olen ka üks neist, kes keskkoolis Eesti ajal Eesti koolis välismaises keeles erinevaid aineid õppis (ei olnud vene). Keel meil küll mingiks barjääriks ei jäänud vaid pigem sai üsna palju keelepraktikat, mis andis oluliselt laiema sõnavara.
"Peame lõpetama segregatsiooni" - jutt "segregatsioonist" viitab venekeelse ja eestikeelse rahvastiku eraldatusele. Mis võõrkeelset rahvastikku Eestis veel on, mille puhul võik rääkida segregatsioonist? Neil oli terve see bussipeatuse kampaania ju sel teemal.
"teiseks võiksid Eesti õpilased põhikooli jooksul saada mitmes keeles õppimise kogemuse" - jutt on kõigist "Eesti õpilastest", sh eesti emakeelega, ja "põhikoolist".
Siinsed näited ainete võõrkeeles õppimise kohta on olnud kõik keskkooli kohta või osalemises lisaõppes mõne noorema astme puhul.
Kui nüüd see kokku võtta, siis räägitakse ikkagi enamuses eestikeelsete õpilaste põhikoolis mõne baasaine vene keeles õppima panekust. Seda räägib "Erakond Eesti 200 haridusvaldkonna juht Indrek Lillemägi."
Kusjuures baashariduse võõrkeeles õpetamise sunniviisiline piiramine on mu teada isegi inimõigusi riivav tegevus.
Teine võimalus on muidugi, et E200 lihtsalt ei vaata, mis jura nad suust välja ajavad. Peaasi et see neid võimule aitab.
Jaak, su võõrkeelne haridus on täiesti ilmselt jätnud teksti sisust arusaamise õppimise unarusse. Juttu on põhikoolist, aga sina jaurad ikka oma keskkooliga:
Siin on tehtud küll väga massiivne loogikahüpe tundmatusse nüüd. Kui peab lõpetama segregatsiooni ja andma mitmes keeles õppimise kogemuse, siis pakun välja oluliselt tõenäolisema variandi: venelased õpivad eesti keelt ja kõik põhikoolis saavad mõne üksiku tunni inglise keeles.
Eesti noorte vene keele oskus on niivõrd nigel, et mingit šanssi ka pole matemaatikat või ajalugu vene keeles neile õpetada. See on puhta fantaasia!
Eesti noorte vene keele oskus on niivõrd nigel, et mingit šanssi ka pole matemaatikat või ajalugu vene keeles neile õpetada. See on puhta fantaasia!
Eestis ei kipu eriti kombeks olema enne sõnade kasutuselevõttu sõna sisuga näiteks Wikipedia abil tutvuda. Hariduslik segregatsioon on omaette termin, mida siinkohal võiks tinglikult kasutada. Lihtsalt segregatsioonist rääkides tuleb aga paljudele silme ette olukord, mis meenutab kultusfilmi Snowpiercer. Vabandust, kuid meil ei ole mingit sellist segregatsiooni.
Soovitan tutvuda ka Indrek Lillemägi taustaga. Endise eesti keele õpetaja taustaga inimeselt on nagu kergelt veider tuletada loogilisi seoseid eesti laste venestamiskatsete suunas. Pigem on tegu noore inimesega, kes vaatab tulevikku ja sealt ei paista talle idanaabrit, vaid pilk on selgelt lääne poole.
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vanast-haridusuuendusest/
Ütleks isegi, et selline noor tegus inimene aitab lausa kaasa selle erakonna rohkem parketikõlbulikuks muutumisele. Poliitmaastik vajab uue põlvkonna ärksamaid tegijaid. Vanem generatsioon peab tahestahtmata areenilt maha astuma. Ja koos sellega võib nii mõnigi vana partei hingusele minna.
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vanast-haridusuuendusest/
Ütleks isegi, et selline noor tegus inimene aitab lausa kaasa selle erakonna rohkem parketikõlbulikuks muutumisele. Poliitmaastik vajab uue põlvkonna ärksamaid tegijaid. Vanem generatsioon peab tahestahtmata areenilt maha astuma. Ja koos sellega võib nii mõnigi vana partei hingusele minna.
Ma arvan nii oma praktilise kogemuse pealt kui ka vaadates ringi, et võõrkeeleõpe koolis kipub olema pigem ületähtsustatud.
Reaalaineid aga alatähtsustatakse.
UK IT-firmad on täis umbkeelseid spetsialiste, samas teenindussektor on täis miinimumpalgal, aga väga head inglise keelt rääkivat võõrtööjõudu. Mu kogemus ütleb, et keeleoskus tuleb vastavalt vajadusele. Seda koolis tegelikult ei õpeta.
Kui hakata mingeid võõrkeelseid baasainete tunde põhikooli pookima, siis tekibki see hariduslik segregatsioon.
Arenenud maailmas on inimõigus saada baasharidus kätte oma emakeeles või misiganes muul meetodil, mis võimaldab õpilasel asja sisust paremini aru saada.
Kui vaja, siis keskkoolis-gümnaasiumis-kolledžis-ülikoolis-töökohal-jne õpitakse ära ka, kuidas on juba sisuliselt aru saadud mõisted, näiteks "jõud", "võimsus", "kaal", "mass" jne vajalikus võõrkeeles.
Kordan veel korra - ei tohi ilma väga erilise vajaduseta kokku miksida erinevaid õpetatavaid asju. Õpetada tuleb kitsalt nii, et õpetatav aine saaks kõige paremal moel selgeks. St võimaluste piires õpilase eripäraga arvestamist.
Igasugune lisaballast, nagu "aga teeme seda nüüd ühe jala peal seistes", "aga teeme seda nüüd inglise keeles" jne tuleb välja visata.
Reaalaineid aga alatähtsustatakse.
UK IT-firmad on täis umbkeelseid spetsialiste, samas teenindussektor on täis miinimumpalgal, aga väga head inglise keelt rääkivat võõrtööjõudu. Mu kogemus ütleb, et keeleoskus tuleb vastavalt vajadusele. Seda koolis tegelikult ei õpeta.
Kui hakata mingeid võõrkeelseid baasainete tunde põhikooli pookima, siis tekibki see hariduslik segregatsioon.
Arenenud maailmas on inimõigus saada baasharidus kätte oma emakeeles või misiganes muul meetodil, mis võimaldab õpilasel asja sisust paremini aru saada.
Kui vaja, siis keskkoolis-gümnaasiumis-kolledžis-ülikoolis-töökohal-jne õpitakse ära ka, kuidas on juba sisuliselt aru saadud mõisted, näiteks "jõud", "võimsus", "kaal", "mass" jne vajalikus võõrkeeles.
Kordan veel korra - ei tohi ilma väga erilise vajaduseta kokku miksida erinevaid õpetatavaid asju. Õpetada tuleb kitsalt nii, et õpetatav aine saaks kõige paremal moel selgeks. St võimaluste piires õpilase eripäraga arvestamist.
Igasugune lisaballast, nagu "aga teeme seda nüüd ühe jala peal seistes", "aga teeme seda nüüd inglise keeles" jne tuleb välja visata.
"raulir""Jaak""raulir"
Tegelikult on naljakas - kui siinsed nn anti-võuklased hakkavad vastu, siis on kogu siinne võuklik seltskond eesti koolide venekeelseks tegemise poolt.
Kust sa selle info koolide venekeelseks tegemise kohta leidsid? Jutt oli võõrkeeltest.
Olen ka üks neist, kes keskkoolis Eesti ajal Eesti koolis välismaises keeles erinevaid aineid õppis (ei olnud vene). Keel meil küll mingiks barjääriks ei jäänud vaid pigem sai üsna palju keelepraktikat, mis andis oluliselt laiema sõnavara.
"Peame lõpetama segregatsiooni" - jutt "segregatsioonist" viitab venekeelse ja eestikeelse rahvastiku eraldatusele. Mis võõrkeelset rahvastikku Eestis veel on, mille puhul võik rääkida segregatsioonist? Neil oli terve see bussipeatuse kampaania ju sel teemal.
"teiseks võiksid Eesti õpilased põhikooli jooksul saada mitmes keeles õppimise kogemuse" - jutt on kõigist "Eesti õpilastest", sh eesti emakeelega, ja "põhikoolist".
Siinsed näited ainete võõrkeeles õppimise kohta on olnud kõik keskkooli kohta või osalemises lisaõppes mõne noorema astme puhul.
Kui nüüd see kokku võtta, siis räägitakse ikkagi enamuses eestikeelsete õpilaste põhikoolis mõne baasaine vene keeles õppima panekust. Seda räägib "Erakond Eesti 200 haridusvaldkonna juht Indrek Lillemägi."
Kusjuures baashariduse võõrkeeles õpetamise sunniviisiline piiramine on mu teada isegi inimõigusi riivav tegevus.
Teine võimalus on muidugi, et E200 lihtsalt ei vaata, mis jura nad suust välja ajavad. Peaasi et see neid võimule aitab.
Jaak, su võõrkeelne haridus on täiesti ilmselt jätnud teksti sisust arusaamise õppimise unarusse. Juttu on põhikoolist, aga sina jaurad ikka oma keskkooliga:
Peame lõpetama segregatsiooni ja looma ühtse Eesti kooli, kus õpivad lapsed, sõltumata kodusest keelest. Keeleõppe seisukohalt peab uuel süsteemil olema kolm sihti: esiteks peab iga põhikoolilõpetaja oskama eesti keelt sellisel tasemel, et see ei piira tema edasisi võimalusi hariduses, tööturul või aktiivse kodanikuna; teiseks võiksid Eesti õpilased põhikooli jooksul saada mitmes keeles õppimise kogemuse; kolmandaks ei tohi ükski põlvkond jääda koolireformi hammasrataste vahele, nii et halvasti korraldatud õppekeelesüsteemi tõttu kannatavad teadmised ja oskused.
viidatud lõigus on kirjas, et võõras keeles õppimise kogemuse tõttu ei tohi kannatada teadmised ja oskused ... sealjuures võõras keeles õppimise kogemus võiks olla, st. ei pea tingimata olema, samas kui teadmised ja oskused päris kindlasti ei tohi kannatada ...
"Karum6mm"
/.../ kultusfilmi Snowpiercer/.../
Vaatamata sellele, et meie ümber jooksvas filmis mängib esimest armastajat Martin H, comic relief tegelane on Jüri R ja rezhissööriks on Alan Smithee, ei ole tegu nii sita filmiga, kui Snowpiercer.
"Henno Viires"
viidatud lõigus on kirjas, et võõras keeles õppimise kogemuse tõttu ei tohi kannatada teadmised ja oskused ... sealjuures võõras keeles õppimise kogemus võiks olla, st. ei pea tingimata olema, samas kui teadmised ja oskused päris kindlasti ei tohi kannatada ...
Ma loen välja, et viidatud asjad on tähtsuse järjekorras.
Kohustuslikud võõrkeelsed ainetunnid PÕHIKOOLIS on ikka täiesti idiootlik idee!
"Võiksid" on seal mõeldud tuleviku grammatilise aja väljendamiseks, mitte, et üks kolmest põhipunktist polegi nagu põhipunkt.
Ma arvan, et kõige lihtsam on inimeselt endalt üle küsida.
raulir- "võiksid" on siiski vabatahtlikkuse määratlus ehk luua valik, mitte grammatilise aja väljendus.
Muuks juhuks peaks jälle põhiseaduse kallale minema
§ 37. ...................
Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust.
.................
Muuks juhuks peaks jälle põhiseaduse kallale minema
§ 37. ...................
Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust.
.................
Kohustuslikud võõrkeelsed ainetunnid PÕHIKOOLIS on ikka täiesti idiootlik idee!
Võõrkeeled peaksid sisse tulema loomulikult, näiteks progemise või robootika klassid, kus teadmiste ruum on loomulikul moel suures osas inglise keeles.
Või seesama ingliskeelse maailma ajalugu inglise keeles.
"võiksid" tähendab siis selle tegelase jutus seda, et tegelikult on tal vaid kaks punkti plaanis?
1. peab
2. võiksid
3. ei tohi
Kui seda võtta mittekindlusena, siis kõlab see nagu miski mõttetu jutt.
Eesti keele õpetaja peaks teadma, et alati tuleb ennast väljendada kindlas kõneviisis. Ainult erandjuhtudel ja eesmärgiga võib kasutada muid kõneviise.
Võõrkeeled peaksid sisse tulema loomulikult, näiteks progemise või robootika klassid, kus teadmiste ruum on loomulikul moel suures osas inglise keeles.
Või seesama ingliskeelse maailma ajalugu inglise keeles.
"võiksid" tähendab siis selle tegelase jutus seda, et tegelikult on tal vaid kaks punkti plaanis?
1. peab
2. võiksid
3. ei tohi
Kui seda võtta mittekindlusena, siis kõlab see nagu miski mõttetu jutt.
Eesti keele õpetaja peaks teadma, et alati tuleb ennast väljendada kindlas kõneviisis. Ainult erandjuhtudel ja eesmärgiga võib kasutada muid kõneviise.
See oli ühe erakonna liikme seisukoht, mis võib aga ei pruugi esindada erakonna seisukohta. Nimetatud erakond pole kunagi saanud Riigikokku, veel vähem koalitsiooni. Ei maksa üle reageerida. Poliitika on kompromisside kunst ja isegi kui nad peaks koalitsiooni saama, pole üldse selge, kui palju nendega arvestatakse seal.
"suffiks""Karum6mm"
/.../ kultusfilmi Snowpiercer/.../
Vaatamata sellele, et meie ümber jooksvas filmis mängib esimest armastajat Martin H, comic relief tegelane on Jüri R ja rezhissööriks on Alan Smithee, ei ole tegu nii sita filmiga, kui Snowpiercer.
Ma pole kuskil öelnud, et tegu oleks hea filmiga. Tegu on püüdliku võuklemisega, mis mingil põhjusel on jõudnud kultusstaatusesse. Küll aga on selles filmis klassidevaheline segregatsioon vagunite näitel absurdini lihtsustatud.
Võõrkeele tunnid võõrkeeles, mis sisaldab ka vastava riigi ajalugu ja kultuuri, on minu arvates väga ok.
Hea keeleoskus on siiski väga suur eelis, enamusele neist 90%st, kellest ei saa itimeest.
Hea keeleoskus on siiski väga suur eelis, enamusele neist 90%st, kellest ei saa itimeest.
"bulvar"
Võibolla peaks tähelepanu rohkem pöörama sellele eelnevale lausele, mida miskipärast ei rõhutatud: "esiteks peab iga põhikoolilõpetaja oskama eesti keelt sellisel tasemel, et see ei piira tema edasisi võimalusi hariduses, tööturul või aktiivse kodanikuna"
See, et igast koolist tulev noor oskaks eesti keeles end väljendada kahjuks ei ole praeguse valitsuse prioriteet.
Vaadates meie juhtivatest meediamajadest tulevat materjali peab nentima, et eesti keele oskuse puudumine ei piira "võimalusi hariduses, tööturul või aktiivse kodanikuna" vähimalgi määral.
Sellisel tasemel kirjaoskus oleks 40 aastat tagasi võinud põhikooli õpilasele fifty-sixty tõenäosusega hindeks "puuduliku" anda. Ometi ei ole see takistanud nendel inimestel saada kõrgkooli diplomit ega töökohta tunnustatud väljaandes.
Huvitav, millise valitsuse kraesse selle nähtuse peaks keerama?
"mykoloog"
Võõrkeele tunnid võõrkeeles, mis sisaldab ka vastava riigi ajalugu ja kultuuri, on minu arvates väga ok.
Hea keeleoskus on siiski väga suur eelis, enamusele neist 90%st, kellest ei saa itimeest.
Python, JavaScript või mõni muu kaasajal oluline võõrkeel tuleks ka neile 90%-le kasuks.
Põhikooli matemaatikast aru saamine tuleks kah kasuks, aga sellestki püüab too 90% nii kiiresti kui võimalik unustada selle, mis korrutustabelist keerulisem on.
Ma mäletan kaheksakümnendatest (nb, nõukaaeg), et need kes alustasid inglise keele õppimist teises klassis, õppisid geograafiat väga vara inglise keeles, kas juba 4. klassis?