"DEportivo"
"ttrust"
Ma küll mäletan arvukaid artikleid Rootsi kohta kus moslemiimmigrandid tekitavad riigile palju suuremat kulu kui nad ise oma tööga suudavad teenida.
Muiduigi kõige efektiivsem immigrandi-nähtus on kunagine eestlasest maasikakaorjaja, ehk siis ajutine immigrant Soomes, kes kohe pärast tööd laevaga Tallinna tagasi sõitis.
Kas artikklid või uurimustööd - kiirelt lasin pilguga üle asjadest mis näppude vahele jäid ning overall on midagi sellist, et mingi imerohi ei ole aga märgatav kasu on siiski olemas. Ma arvan, et soomlaste jaoks on kõige effektiivsemad immigrandid olnud need kes 90ndatel peredega üle lahe karglesid ja nüüd kelle lapsed juba põhja pool nö põlisasukad on.
Ukraina-teemast üle.
Usun, et "arvukate" artiklite all pead silmas ühe teadlase nimega Joakim Ruist intervjuud Rootsi riigitelevisioonis, mille üle posu poleemikat tekkis. Ruist, statistik ja majandusteadlane, uuris sisserände mõju vastuvõtva riigi majandusele. Uuris, kui kaua on läinud Rootsisse sisserännanuil aega, et saada majanduslikult iseseisvaiks. Muuhulgas märkis ta oma töös, et keskmiselt on iga sisserännanu riigikassa jaoks miinus.
Tüüp on puhas teadlane ja kui küsiti, et
a miks seda teemat üldse oluline uurida on, põhjendas seda ratsionaalselt: et teaksime, mis on meie poliitika mõju majandusele ja et riiki oleks võimalik faktipõhiselt juhtida.
Ruistile esitati vestluse jaoks kriitikana kellegi kommentaatori arvamust, et no me ju teame, et kui võtaksime uuritavaks grupiks Rootsis sündinud, kelle haridustee põhikooliga lõppes, jõuaksime järeldusele, et ka nemad on "riigikassale kahjulikud".
Vastuseks sõnas statistik, et see pole ju kriitika, vaid nii ongi. Sisserännanud töötavadki alul üldiselt madalapalgalistel töökohtadel. Aga keegi ei võta poliitiliseks küsimuseks
majanduslikus mõttes võrdväärset küsimust, kas meil on taksojuhte või restoranitöötajaid vaja - sest ka see grupp on netos riigikassale statistiliselt koormuseks, mitte juurdetoojaks. Ühiskonnas ongi madalapalgalised ja kõrgepalgalised töökohad ja ilma kummatagi ei saa ühiskond hakkama.
Saatejuht uuris aga edasi, et
missiisikkagion, miks sisserännanuid uurida, kas nad on majandusele kasulikud ka või mitte, millele järgnes väike vaikus ja küsimuse kordamine. Teadlane ei saanud aru, miks talt selliseid asju küsitakse - ta esitab vaid fakte. "
Me võtame põgenikke vastu humanitaarsetel, mitte majanduslikel põhjustel" oli probleemistikku kahte lehte lööv lause, mille mõistmisega ka siin väga palju raskusi on - aga võibolla pärast Ukrainat enam mitte?
Põhjuseks, miks intervjuu teatud mõttes legendaarseks sai, oli
otse-eetri kohta rekordpikk vaikus saatejuhi hilisema küsimuse peale:
kas oled arvestanud ja mõtelnud selle peale, mis su uurimuse mõju on [toona parasjagu käinud] valimistele? Teadlasena kohatule poliitilisele küsimusele andis Ruist kokkuvõtvalt vastuseks midagi laadis
kui on olemas küsimus, millele inimesed soovivad vastust, siis on teaduse eesmärk anda vastuseid, ja kui saan anda teadmisi, siis on see hea. Kui keegi üritab seda teadmist kurikana kasutada, on teadmise olemasolu seda üles kaaluv hea asi.Ajakirjanik ja riigitelevisioon sai kriitikat kokku kaheksa lolli küsimuse eest. Pingutuse eest õhutada konflikti teadmise jagamise ja uurimise asemel - mis ka meie meediat jälgides klikimagnetluse läbiva joonena paistab, kui nüüd natuke eemalt vaadata. Välja arvatud ERRis. Üldiselt.
/referaat
***
Eestisse jõudis see arutelu... jah, täpselt selles õiges vormis e omakasuks moonutatult populistide kaudu. Et
vahva vunts Henn Põlluaas purtsatas, et "
Rootsis teadlaste ja analüütikute seas valitseb selge konsensus, et sisseränne on riigile toonud kaasa ainult kulutusi" ning "
sisserände lubamine ei lahenda mitte ühtegi probleemi, vaid tekitab neid juurde", viidates sellega tõenäoliselt peamiselt
oma varem Soomes ja nüüd aastaid Londonis professionaalse twerkijana elava tütre suunalEhk: mõni kasutab fakte otsuste tegemiseks, mõni populist võtab need valikuliselt ette ja üritab need isikliku kasu nimel valimistel teatud grupi vastu viha õhutamiseks pöörata. Ja kõige iroonilisem on ikka see vana fakt, grupeerumise poolest on seos EKRE valijatega täiesti olemas:
kõrgharidusega valijaist hääletaks aga EKRE poolt vaid üheksa protsenti.Kuidas suunata avalikku arvamust e "arvukad artiklid moslemite kahjulikkusest"
***
Lõpetuseks veel sama Ruisti arvamus aastast 2014. Loodetavasti on see, mille sa ristide asemele paneksid, su enda kohta kõnekas:
“Selle asemel, et valijatelt vabandust paluda, peaksid ELi poliitikud hoopis rusikaga vastu rinda taguma selle eest, et on miljonitele inimestele xxxxxxxxx taganud oluliselt suuremad vabadused ja võimalused, seadmata seejuures ohtu oma riigi majandust,” nendib Ruist.Vastuse leiad siit