ennustus: kui palju on eestis elanikke?

"ttrust"
Kui vaadata Eesti rahvastiku tiheduse kaarti, siis Kagu-Eesti ning Mulgimaa lõunaosa on palju tihedamalt ja palju ühtlasemalt inimestega kaetud, kui muud maapiirkonnad. See on huvitav fenomen Eestis, mida pole lahti seletatud.

Sotsialismiajastul oli teine sarnane Ida-Virumaa, kus paiknes õige mitmeid kaevandusasulaid, mis on küll nüüdseks tühjenenud, aga millel olid hoopis teised põhjused, kui Kagu-Eestil.


Mõlemas piirkonnas on (veel) päris palju väikelinnu ja keskuseid, mis asuvad üksteisest sellise paraja-keskmise vahemaa taga. Ida-Virus näiteks Püssi, Aseri jne. Lõuna-Eestis Antsla, Tõrva. Viljandi pool Abja-Paluoja, Karksi-Nuia jne.
See tähendab, et mõistlikus kauguses on ikka asula oma poe, kooli jms.-ga. Samal ajal mõnes teises maakonnas on päris suured territooriumid, kus ei ole põhimõtteliselt midagi - ainukesteks asulateks väikesed külad ja lähima asustatud punktini (tankla, kauplus) pikk autosõit. Ei motiveeri kedagi sinna kolima ega paigale jääma.
Buy Bachelor Thesis and Dissertation Online to Satisfy All Your Requirements
For years, students from universities across the UK have benefited from our buy thesis online assistance with Masters and PhD theses. We also provide qualified help with data collection, chapter editing, statistical analysis, and conclusion writing. Dissertation Editing Pro is a bespoke thesis writing service that can help you with any creative activity, making PhD thesis writing a lot easier and less painful. As a result, our Masters and PhD thesis assistance is practical in every way: you can stop thinking about thesis and PhD writing as soon as you submit all of your PhD thesis paper requirements to our website, and our expert PhD thesis writers begin working on them.

What Makes Our Masters and PhD Paper Writing Service Unique?
Dissertation Editing Pro is a thesis and dissertation writing service that has been helping clients for many years providing unique papers to help with any PhD project. Our customer base has grown to include clients from British countries, the UK and the US, and Asia and Europe. We ensure that our expert thesis helpers are competent and experienced to provide custom-written papers on time (90% of projects are delivered before the deadline). Our thesis writing team now numbers over 150 capable freelancers ready to take on any undergraduate thesis you assign for a bespoke PhD thesis. Make certain that your academic problems will be addressed by a professional.

If you don't like our PhD thesis writing assistance, we'll refund your money
If a customer is dissatisfied with a completed PhD thesis paper, he or she can request a full refund. We are glad to provide this service at Dissertation Editing Pro, a reputable PhD and Master's thesis and dissertation writing service, regardless of the order size or complexity. This is how we ensure the safety and privacy of your information.
Feel free to request a refund if something goes wrong or problems arise while writing your PhD thesis. Moreover, despite the agency's high level of client satisfaction, each complaint is catered to individuals. General refund claims are typically evaluated within 3 - 5 business days.

Payments Made Online Are Safe
Any customer who makes an online payment is likely to have a lot of inquiries. There is no need to worry about the security of transfers if our PhD thesis writing service. When you order from us, you pay with secure methods, and the service ensures that your transaction is quick and secure. The company has conducted many such operations for individuals and businesses. We will direct you to the company's website when you have completed the form to buy the thesis paper. Should use hints and advice to guide you through the payment procedure. In most cases, it takes minutes for us to receive the payments and begin looking for a PhD thesis.

When you entrust your Doctoral dissertation to us, you won't have to pay a lot of money. The company's costs are a little higher than the industry norm, but they're still reasonable. You'll get an attentive approach in exchange when you ask for “do my thesis for me”. Companies that charge on average sell low-quality papers authored by recent grads. Despite them, we never buy papers since the price you pay is always sufficient to prevent us from doing so.

Reference: https://iroot.world/read-blog/58249_professionally-masters-phd-thesis-writing-service.html
Väike update numbritega:

Kui eelmise aasta loomuliku iibe number -5307 tundus ehmatavalt kole, siis 2022. aasta esimese kahe kuu statistika on veel koledam.
Selle aasta esimese kahe kuuga on loomulik iive -1450 inimest, kusjuures surmade arv on õige pisut kasvanud, aga sündide arv märksa rohkem kahanenud. Kui samas vaimus edasi läheb, on aasta lõpuks mitte -5000, vaid -9000.

Pealkirjas toodud küsimuse kontekstis on see muidugi pisiasi, sest vahepeal on üle 10 000 Ukraina põgeniku siia jõudnud ja ränne paisutab rahvaarvu.
Sisseränne tasakaalustas kõrget suremust, rahvaarv kasvas
Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2022 Eesti rahvaarv 1 331 796 ehk 1728 inimese võrra suurem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 272 inimest ja suri 18 587. Rändeandmetel saabus Eestisse 19 524 ja riigist lahkus 12 481 inimest.

Hetkel ca 1,4 M ja immigrantide % ca 40!
"Draax"
Väike update numbritega:

Kui eelmise aasta loomuliku iibe number -5307 tundus ehmatavalt kole, siis 2022. aasta esimese kahe kuu statistika on veel koledam.
Selle aasta esimese kahe kuuga on loomulik iive -1450 inimest, kusjuures surmade arv on õige pisut kasvanud, aga sündide arv märksa rohkem kahanenud. Kui samas vaimus edasi läheb, on aasta lõpuks mitte -5000, vaid -9000.

Pealkirjas toodud küsimuse kontekstis on see muidugi pisiasi, sest vahepeal on üle 10 000 Ukraina põgeniku siia jõudnud ja ränne paisutab rahvaarvu.


Märts selles osas midagi oluliselt positiivsemat kaasa ei toonud - kuu loomulik iive -600.
Mis veidi seda pilti positiivsemaks muudab on see, et COVID tundub olevat valemist maas, võrreldes eelmise kahe aastaga, aga sündide arv on ikkagi eelmistest aastatest tunduvalt madalam.
sündide väike arv näitab fertiilse elanikkonna osa ebakindlust tuleviku suhtes.
Üldisemas plaanis Eesti tuleviku suhtes üldse.
Mis sa neid lapsi ikka teed kui ei tea kas suudad neid tulevikus ülal pidada, koolitada ja iseseisva eluni kasvatada

Seejuures torkab silma,et kõige skeptilisemad tulevikuväljavaadete suhtes on just eestlased.
2010. oli muulaste elussünde Eestis 3959
2020.a. 3348

Vähenemine muulastel 611 sündi ehk 15,4 %

eestlastel oli 2010.a. sünde 11 866
2020.a. 9861

Vähenemine 2005 sünni võrra ehk 16,9 %

Täiesti märgatav vahe.

Millega seda seletada ? Eestlastel on alternatiive rohkem, näiteks reisida välismaale tööle, seada seal elu sisse ja saada siis lapsi Soomes või Saksamaal, kus elujärg jõukam ja tulevik on kindlam.

Muulastel, kellest paljud Vene kodanikud või halli passiga, pole niisuguseid väljavaateid. Samas neil on hea võrdlusmaterjal Venemaa, Ukraina Valgevenega, kus neil palju sugulasi / tuttavaid ja neile tundub, et meil pole ju häda midagi, seal on majanduslikud võimalused hoopis viletsamad kui Eestis ja tulevik veel palju ebakindlam. Isegi emapalka ei maksta

Ma ütleks, et kõigepealt näitab vähenev sündide arv ikkagi lapsesaamise eas olevate naiste vähenemist.
Laulva revolutsiooni põlvkond on nüüd ~33-aastane. Tollal sündinud naised saavad praegu veel viimaseid lapsi (sageli pere kolmas või neljas, nii palju kui neid on). 90-ndate iibe kukkumine jõuab lähiaastatel üha rohkem ka sündide arvus nähtavale.
Eesti on läbi ajaloo väga palju immigrante kodustanud ja endasse sulandanud.
Sellega peaks märksa intensiivsemalt tegelema, sest immigratsioonisurve ainult kasvab. Ukrainlased, venelased, järjest enam imbub ka EU lõunaosariikidest inimesi põhja poole, sest seal läheb kliima järjest ebamugavamaks.
Pakuks aastaks 2050 Eestisse ca 2m inimest.
"Krista"
Pakuks aastaks 2050 Eestisse ca 2m inimest.

Järgmised 28 aastat +21500 aastas? Kuigi praegu paisume 2000 aastas. Paras parabool.
"Draax"
Laulva revolutsiooni põlvkond on nüüd ~33-aastane. Tollal sündinud naised saavad praegu veel viimaseid lapsi

Tutvusringkonnas saavad esimesi.
"lauriy"

"Draax"
Laulva revolutsiooni põlvkond on nüüd ~33-aastane. Tollal sündinud naised saavad praegu veel viimaseid lapsi

Tutvusringkonnas saavad esimesi.


Kuidas keegi. Aga 33-aastaselt alustades on 3-4 lapselise pereni jõudmine äärmiselt haruldane.
Sama, 33-aastaselt pigem saavad alles esimesi. Ajad on muutunud.
"Krista"
Eesti on läbi ajaloo väga palju immigrante kodustanud ja endasse sulandanud.
Sellega peaks märksa intensiivsemalt tegelema, sest immigratsioonisurve ainult kasvab. Ukrainlased, venelased, järjest enam imbub ka EU lõunaosariikidest inimesi põhja poole, sest seal läheb kliima järjest ebamugavamaks.
Pakuks aastaks 2050 Eestisse ca 2m inimest.

Trendid saavadki olema sellised, et selleks ajaks on Eesti territooriumi elanike arv jätkuvalt kasvav ning põliselanike osakaal selles samal ajal jätkuvalt langev: võimalik, et sellise hulga inimeste juures (ca 2 milli ) isegi alla 1/3 või kuni 25 %.
Täna jäi silma selline uudisnupp: https://www.personaliuudised.ee/uudised/2022/05/24/eesti-inimesed-jaavad-vara-pensionile-ent-tootavad-kaua

Eesti inimesed lähevad pensionile suhteliselt noorelt, 60,9-aastaselt, kuid samal ajal jätkatakse töötamist keskmiselt 65,7 aasta vanuseni, selgub äsja avaldatud Põhjamaade pensioniuuringust.


Artikli sisu täpsemalt ei tea, sest paywall, aga numbrid natuke üllatavad küll. Ma ei oleks arvanud, et keskmine pensionile jäämise aeg on 60,9 kui mõeldud on ikka vanaduspensioni. See, et ~5a käiakse pensionit saades veel tööl (osakoormusega) edasi, ei üllata küll kuidagi.
minu teada ju pensioniiga praegu 64 aastat ja 3 kuud
paindlik vanaduspension võimaldab minna pensionile ka 5 aastat varem, kuid siis kaotad pensionis 24 % ja peab olema vähemalt 40 aastat tööstaaži

Ilmselt siis pensionärid arvavad, et mis hundi suus, see hundi kõhus ja ei malda enam seda päris pensioniiga ära oodata. Oletame, et pension miinus "paindlikkuse" eest 24 % on 450 eurot kuus. Kui teenid poole kojamehekohaga juurde 350, on 800 bruto. Kuidagi elab ära vist.

Kuid kas see pole niiviisi, et see "paindlik" on tagasipööramatu nähtus ? Seega, kui valid selle vähendatud paindliku , siis sa 65-aastaseks saades täispensionile üle minna enam ei saa ? Ja kui tööd teha kah enam ei jõua, ongi täpe. Või lausa pupu. Või mõlemat korraga .
"stagna"
minu teada ju pensioniiga praegu 64 aastat ja 3 kuud
paindlik vanaduspension võimaldab minna pensionile ka 5 aastat varem, kuid siis kaotad pensionis 24 % ja peab olema vähemalt 40 aastat tööstaaži

Ilmselt siis pensionärid arvavad, et mis hundi suus, see hundi kõhus ja ei malda enam seda päris pensioniiga ära oodata. Oletame, et pension miinus "paindlikkuse" eest 24 % on 450 eurot kuus. Kui teenid poole kojamehekohaga juurde 350, on 800 bruto. Kuidagi elab ära vist.

Kuid kas see pole niiviisi, et see "paindlik" on tagasipööramatu nähtus ? Seega, kui valid selle vähendatud paindliku , siis sa 65-aastaseks saades täispensionile üle minna enam ei saa ? Ja kui tööd teha kah enam ei jõua, ongi täpe. Või lausa pupu. Või mõlemat korraga .


Võimalik, et siia alla käivad ka kõik eripensionärid, kes vist 55-aastaselt pensioni saama hakkavad (?) kui mingi staaž täis.
"DEportivo"
"ttrust"
Ma küll mäletan arvukaid artikleid Rootsi kohta kus moslemiimmigrandid tekitavad riigile palju suuremat kulu kui nad ise oma tööga suudavad teenida.

Muiduigi kõige efektiivsem immigrandi-nähtus on kunagine eestlasest maasikakaorjaja, ehk siis ajutine immigrant Soomes, kes kohe pärast tööd laevaga Tallinna tagasi sõitis.


Kas artikklid või uurimustööd - kiirelt lasin pilguga üle asjadest mis näppude vahele jäid ning overall on midagi sellist, et mingi imerohi ei ole aga märgatav kasu on siiski olemas. Ma arvan, et soomlaste jaoks on kõige effektiivsemad immigrandid olnud need kes 90ndatel peredega üle lahe karglesid ja nüüd kelle lapsed juba põhja pool nö põlisasukad on.


Ukraina-teemast üle.

Usun, et "arvukate" artiklite all pead silmas ühe teadlase nimega Joakim Ruist intervjuud Rootsi riigitelevisioonis, mille üle posu poleemikat tekkis. Ruist, statistik ja majandusteadlane, uuris sisserände mõju vastuvõtva riigi majandusele. Uuris, kui kaua on läinud Rootsisse sisserännanuil aega, et saada majanduslikult iseseisvaiks. Muuhulgas märkis ta oma töös, et keskmiselt on iga sisserännanu riigikassa jaoks miinus.

Tüüp on puhas teadlane ja kui küsiti, et a miks seda teemat üldse oluline uurida on, põhjendas seda ratsionaalselt: et teaksime, mis on meie poliitika mõju majandusele ja et riiki oleks võimalik faktipõhiselt juhtida.

Ruistile esitati vestluse jaoks kriitikana teise majandusteadlase arvamust, et no me ju teame, et kui võtaksime uuritavaks grupiks Rootsis sündinud, kelle haridustee põhikooliga lõppes, jõuaksime järeldusele, et ka nemad on "riigikassale kahjulikud".

Vastuseks sõnas statistik, et see pole ju kriitika, vaid nii ongi. Sisserännanud töötavadki alul üldiselt madalapalgalistel töökohtadel. Aga keegi ei võta poliitiliseks küsimuseks majanduslikus mõttes võrdväärset küsimust, kas meil on taksojuhte või restoranitöötajaid vaja - sest ka see grupp on netos riigikassale statistiliselt koormuseks, mitte juurdetoojaks. Ühiskonnas ongi madalapalgalised ja kõrgepalgalised töökohad ja ilma kummatagi ei saa ühiskond hakkama.

Saatejuht uuris aga edasi, et missiisikkagion, miks sisserännanuid uurida, kas nad on majandusele kasulikud ka või mitte, millele järgnes väike vaikus ja küsimuse kordamine. Teadlane ei saanud aru, miks talt selliseid asju küsitakse - ta esitab vaid fakte. "Me võtame põgenikke vastu humanitaarsetel, mitte majanduslikel põhjustel" oli lause, mille mõistmisega ka siin väga palju raskusi on - aga võibolla pärast Ukrainat enam mitte?

Põhjuseks, miks intervjuu teatud mõttes legendaarseks sai, oli [url=https://www.youtube.com/watch?v=jhl4FF6wQqU
"DEportivo"
"ttrust"
Ma küll mäletan arvukaid artikleid Rootsi kohta kus moslemiimmigrandid tekitavad riigile palju suuremat kulu kui nad ise oma tööga suudavad teenida.

Muiduigi kõige efektiivsem immigrandi-nähtus on kunagine eestlasest maasikakaorjaja, ehk siis ajutine immigrant Soomes, kes kohe pärast tööd laevaga Tallinna tagasi sõitis.


Kas artikklid või uurimustööd - kiirelt lasin pilguga üle asjadest mis näppude vahele jäid ning overall on midagi sellist, et mingi imerohi ei ole aga märgatav kasu on siiski olemas. Ma arvan, et soomlaste jaoks on kõige effektiivsemad immigrandid olnud need kes 90ndatel peredega üle lahe karglesid ja nüüd kelle lapsed juba põhja pool nö põlisasukad on.


Ukraina-teemast üle.

Usun, et "arvukate" artiklite all pead silmas ühe teadlase nimega Joakim Ruist intervjuud Rootsi riigitelevisioonis, mille üle posu poleemikat tekkis. Ruist, statistik ja majandusteadlane, uuris sisserände mõju vastuvõtva riigi majandusele. Uuris, kui kaua on läinud Rootsisse sisserännanuil aega, et saada majanduslikult iseseisvaiks. Muuhulgas märkis ta oma töös, et keskmiselt on iga sisserännanu riigikassa jaoks miinus.

Tüüp on puhas teadlane ja kui küsiti, et a miks seda teemat üldse oluline uurida on, põhjendas seda ratsionaalselt: et teaksime, mis on meie poliitika mõju majandusele ja et riiki oleks võimalik faktipõhiselt juhtida.

Ruistile esitati vestluse jaoks kriitikana kellegi kommentaatori arvamust, et no me ju teame, et kui võtaksime uuritavaks grupiks Rootsis sündinud, kelle haridustee põhikooliga lõppes, jõuaksime järeldusele, et ka nemad on "riigikassale kahjulikud".

Vastuseks sõnas statistik, et see pole ju kriitika, vaid nii ongi. Sisserännanud töötavadki alul üldiselt madalapalgalistel töökohtadel. Aga keegi ei võta poliitiliseks küsimuseks majanduslikus mõttes võrdväärset küsimust, kas meil on taksojuhte või restoranitöötajaid vaja - sest ka see grupp on netos riigikassale statistiliselt koormuseks, mitte juurdetoojaks. Ühiskonnas ongi madalapalgalised ja kõrgepalgalised töökohad ja ilma kummatagi ei saa ühiskond hakkama.

Saatejuht uuris aga edasi, et missiisikkagion, miks sisserännanuid uurida, kas nad on majandusele kasulikud ka või mitte, millele järgnes väike vaikus ja küsimuse kordamine. Teadlane ei saanud aru, miks talt selliseid asju küsitakse - ta esitab vaid fakte. "Me võtame põgenikke vastu humanitaarsetel, mitte majanduslikel põhjustel" oli probleemistikku kahte lehte lööv lause, mille mõistmisega ka siin väga palju raskusi on - aga võibolla pärast Ukrainat enam mitte?

Põhjuseks, miks intervjuu teatud mõttes legendaarseks sai, oli otse-eetri kohta rekordpikk vaikus saatejuhi hilisema küsimuse peale: kas oled arvestanud ja mõtelnud selle peale, mis su uurimuse mõju on [toona parasjagu käinud] valimistele?

Teadlasena kohatule poliitilisele küsimusele andis Ruist kokkuvõtvalt vastuseks midagi laadis kui on olemas küsimus, millele inimesed soovivad vastust, siis on teaduse eesmärk anda vastuseid, ja kui saan anda teadmisi, siis on see hea. Kui keegi üritab seda teadmist kurikana kasutada, on teadmise olemasolu seda üles kaaluv hea asi.

Ajakirjanik ja riigitelevisioon sai kriitikat kokku kaheksa lolli küsimuse eest. Pingutuse eest õhutada konflikti teadmise jagamise ja uurimise asemel - mis ka meie meediat jälgides klikimagnetluse läbiva joonena paistab, kui nüüd natuke eemalt vaadata. Välja arvatud ERRis. Üldiselt.

/referaat

***

Eestisse jõudis see arutelu... jah, täpselt selles õiges vormis e omakasuks moonutatult populistide kaudu. Et vahva vunts Henn Põlluaas purtsatas, et "Rootsis teadlaste ja analüütikute seas valitseb selge konsensus, et sisseränne on riigile toonud kaasa ainult kulutusi" ning "sisserände lubamine ei lahenda mitte ühtegi probleemi, vaid tekitab neid juurde", viidates sellega tõenäoliselt peamiselt oma varem Soomes ja nüüd aastaid Londonis professionaalse twerkijana elava tütre suunal

Ehk: mõni kasutab fakte otsuste tegemiseks, mõni populist võtab need valikuliselt ette ja üritab need isikliku kasu nimel valimistel teatud grupi vastu viha õhutamiseks pöörata. Ja kõige iroonilisem on ikka see vana fakt, grupeerumise poolest on seos EKRE valijatega täiesti olemas: kõrgharidusega valijaist hääletaks aga EKRE poolt vaid üheksa protsenti.

Kuidas suunata avalikku arvamust e "arvukad artiklid moslemite kahjulikkusest"


***

Lõpetuseks veel sama Ruisti arvamus aastast 2014. Loodetavasti on see, mille sa ristide asemele paneksid, su enda kohta kõnekas:
“Selle asemel, et valijatelt vabandust paluda, peaksid ELi poliitikud hoopis rusikaga vastu rinda taguma selle eest, et on miljonitele inimestele xxxxxxxxx taganud oluliselt suuremad vabadused ja võimalused, seadmata seejuures ohtu oma riigi majandust,” nendib Ruist.
Vastuse leiad siit
jpedro, küsimus oli sisserännanute kohta, aga vastus oli põgenike kohta.

Teine huvitav asi on see, et sisserännanud ei ole UK valitsuse andmetel alati miinuseks. Mida hiljutisemalt (suurusjärgus 10 a) tulnud euroopa sisserändaja, seda suurem kasu riigile. Põhjuseks see, et Euroopast tulnud sisserändajad ei taotle erinevaid abirahasid ja esimene suurem abirahade saamine on seotud laste saamisega UK-s.

Väljastpoolt Euroopat aga tullakse abirahade peale.

Tüüpiline Ida-Euroopa immigrant elab mitmekesi toas või töölishostelis, mida maksab ise, töötab madalapalgalisel töökohal ja maksab makse. Midagi vastu ei taha, hea kui perearsti juurde ennast registreerib.

Lääne-Euroopa immigrant üürib samuti oma raha eest ja töötab samuti madala- või keskmisepalgalisel kohal. Ja samuti ei taotle ega taha midagi.

Nn põgenike teekond aga algab £120 taksosõiduga sealt, kus nad kinni püüti, siis tükk aega põgenikemajutuses. Siis igatsugu äärmuslikkuse eemaldamise koolitused, siis maksumaksja poolt sotsiaalkorter, siis must ja sageli kuritegelik rahateenimine jne jne. Hulk terroristiks või muidu noakangelaseks kasvavaid lapsi ...

Ma soovitaks veidike koha peal elada ja avatud silmadega ringi vaadata. Kusjuures näiteks isegi kariibi mustad on rassistid ja ei arva aafrika mustadest (kes on suures osas hiljem tulnud) eriti hästi, just nonde riigi arvel elamise ja kuritegevuse pärast - neil on isegi piirkondlik segregatsioon. Pmst kui aafriklased hakkavad kuhugi kolima, siis kariibilased kolivad kuritegevuse tõttu minema. Keskmine internatsionaal Eestis, kes rahvaste sõprusest pajatab, samas ei teagi, et UK-s on kaks täiesti erinevat mustanahaliste kogukonda.

Kõige selle EKRE süüks ajamine on muidugi eriti idiootlik :)
"raulir"
[...]
Kõige selle EKRE süüks ajamine on muidugi eriti idiootlik :)


Kirjutasin faktimoonustustest, millest jutuks olnud intervjuus räägiti, ja mille läbi viimise eriti heaks näiteks Henn Põlluaas oli, kelle mõjul omakorda ttrust kaks aastat hiljem ähmaselt mäletab "arvukaid artikleid" - täpselt stsenaariumi järgi võttis HP kitsa fakti, esitas selle (ja tore, et sa seda fakti universaalsust ümber lükkad) kontekstita omakasu nimel. Ei tea, mida "kõige selle" all silmas pead, aga tore