see "rahvalaoendus" on küll imelk, just täitsin, tahavad teada elukohta, milliseid keeli oskan, kas oskan keelemurdeid ja kas olen terve...mida nende andmetega peale hakatakse?
"tulu"
see "rahvalaoendus" on küll imelk, just täitsin, tahavad teada elukohta, milliseid keeli oskan, kas oskan keelemurdeid ja kas olen terve...mida nende andmetega peale hakatakse?
Selleks, et teada milliseid vaktsiine sulle süstida saaks ja et kuidas nahaalune kiip progeda, et see sind pealt kuulata oskaks.
"mihkel48""tulu"
see "rahvalaoendus" on küll imelk, just täitsin, tahavad teada elukohta, milliseid keeli oskan, kas oskan keelemurdeid ja kas olen terve...mida nende andmetega peale hakatakse?
Selleks, et teada milliseid vaktsiine sulle süstida saaks ja et kuidas nahaalune kiip progeda, et see sind pealt kuulata oskaks.
teg ka, arvatakse, et kui mingid kümned tuhanded inimesed on selle ankeedi täitnud, et siis on rahvas loendatud?
"tulu""mihkel48""tulu"
see "rahvalaoendus" on küll imelk, just täitsin, tahavad teada elukohta, milliseid keeli oskan, kas oskan keelemurdeid ja kas olen terve...mida nende andmetega peale hakatakse?
Selleks, et teada milliseid vaktsiine sulle süstida saaks ja et kuidas nahaalune kiip progeda, et see sind pealt kuulata oskaks.
teg ka, arvatakse, et kui mingid kümned tuhande inimest on selle ankeedi täitnud, et siis on rahvas loendatud?
mis sa oled loll või mängid seda? Või millest sa aru ei saa?
Tõenäoliselt planeeritakse vabade inimeste suhtes mingit põhiseadusevastast apartheidipoliitikat jälle. On aeg jälle enda vabakslaulmiseks koguneda. Kaja Kallas on jälle selgelt süüdi valetamises ja peaks vabandama, pealegi on ta loll ega oska riiki juhtida.
Religiooni ka küsiti lisaks.
Eelmistel rahvaloendustel küsiti kõike seda ja palju muud ka. Tänapäeval saab selle "palju muud" kokku koguda juba olemasolevatest andmebaasidest.
Riigil on vaja teada, kus aadressil elas antud isik aastavahetusel 2021-2022 (kus ta on resident). See on põhiline teave. Seda on küsitud ka varem.
Eelmistel rahvaloendustel küsiti kõike seda ja palju muud ka. Tänapäeval saab selle "palju muud" kokku koguda juba olemasolevatest andmebaasidest.
Riigil on vaja teada, kus aadressil elas antud isik aastavahetusel 2021-2022 (kus ta on resident). See on põhiline teave. Seda on küsitud ka varem.
Minu mäletamist mööda oli probleem sellega, et ühiskonnateadlased olid ja on harjunud oma uurimuste sisendandmeid rahvaloendustelt tasuta saama, mitte ise koguma. Ennekõike oli teemaks religioon ja keeleoskus. Tulemuseks oli teadurite jõuline vastupõtkimine registripõhisele loendusele, sest registrites neid andmeid ei ole. Nende rahustamiseks ja SA nüüdseks endise peadirektori (kes lubas riigiisadele kõike, mida need vaid küsisid, e-riigi imagoga sobivat rahvaloendust sealhulgas) särgiesise puhashoidmise nimel toodi pildile hübriidloenduse mõiste - no et enamasti võtame registritest, aga natuke küsitleme juurde ka.
Loomulikult on rahvaloenduse kõige olulisemaks andmeallikaks rahvastikuregister. Selle andmete kvaliteet on mitmetel põhjustel kesine. Nii näiteks on Tallinna lähivaldade elanikud motiveeritud enese püsivaks elukohaks valetama Tallinna, et saada lapsi Tallinna koolidesse või et saada nautida 'tasuta' ühistransporti. Kindlasti on neid põhjuseid rohkem. Fakt on, et rahvastikuregistri järgi ei saa elukohta piisava täpsusega tuvastada. Et asi täpsemaks saada, võeti kasutusele nn. elumärkide süsteem, mille alusel jaotatakse isikud võimalikesse elukohtadesse teiste andmekogude andmete põhjal. Sellisteks andmeteks võivad olla näiteks elektritarbimise andmed (need on SA-l olemas juba palju aastaid), kooselu näitavad märgid (näiteks ühises kasutuses olevad sõidukid), muudele registritele antud aadressandmed jne. Et elukoha andmeid veel täpsemaks saada, suudeti ka mobiilioperaatoritelt lõpuks asukohaandmed välja rääkida (mina isiklikult pean seda viimast õiguslikult pehmelt öeldes hallis ruumis olevaks tegevuseks, aga las see praegu jääda...).
See kõik aga ei taga seda, et kusagilt tekiksid ikkagi need andmed usutunnistuse ja keeleoskuse kohta. Seega on vaja need andmed juurde küsida ning seda selle elektroonilise küsitlusega tehtigi. See kõik on tore täpselt selle hetkeni, mil SA otsustas, et seda küsitlust võiks kasutada ka elukohaandmete täpsustamiseks. Minu väga isiklikul hinnangul ei ole elukohaandmete küsimine selles ankeedis kohane, sest neil on piisavalt andmeid selle statistiliselt piisava täpsusega määramiseks ka ilma kodanike poolse täiendava sisendita. Kui mul oleks kindlustunne, et SA juhtkond saab aru, mida tähendab statistiline konfidentsiaalsus, siis ma võiksin ehk seisukohta muuta, kuid seda kindlustunnet mul ei ole. SA-l ei ole mitte ühtegi nende oma serverit ega mitte ühtegi nende oma süsteemiadministraatorit - seega pole ka mitte mingit viisi statistilise konfidentsiaalsuse tagamiseks. Seega jätan mina sellele küsitlusele vastamata.
Loomulikult on rahvaloenduse kõige olulisemaks andmeallikaks rahvastikuregister. Selle andmete kvaliteet on mitmetel põhjustel kesine. Nii näiteks on Tallinna lähivaldade elanikud motiveeritud enese püsivaks elukohaks valetama Tallinna, et saada lapsi Tallinna koolidesse või et saada nautida 'tasuta' ühistransporti. Kindlasti on neid põhjuseid rohkem. Fakt on, et rahvastikuregistri järgi ei saa elukohta piisava täpsusega tuvastada. Et asi täpsemaks saada, võeti kasutusele nn. elumärkide süsteem, mille alusel jaotatakse isikud võimalikesse elukohtadesse teiste andmekogude andmete põhjal. Sellisteks andmeteks võivad olla näiteks elektritarbimise andmed (need on SA-l olemas juba palju aastaid), kooselu näitavad märgid (näiteks ühises kasutuses olevad sõidukid), muudele registritele antud aadressandmed jne. Et elukoha andmeid veel täpsemaks saada, suudeti ka mobiilioperaatoritelt lõpuks asukohaandmed välja rääkida (mina isiklikult pean seda viimast õiguslikult pehmelt öeldes hallis ruumis olevaks tegevuseks, aga las see praegu jääda...).
See kõik aga ei taga seda, et kusagilt tekiksid ikkagi need andmed usutunnistuse ja keeleoskuse kohta. Seega on vaja need andmed juurde küsida ning seda selle elektroonilise küsitlusega tehtigi. See kõik on tore täpselt selle hetkeni, mil SA otsustas, et seda küsitlust võiks kasutada ka elukohaandmete täpsustamiseks. Minu väga isiklikul hinnangul ei ole elukohaandmete küsimine selles ankeedis kohane, sest neil on piisavalt andmeid selle statistiliselt piisava täpsusega määramiseks ka ilma kodanike poolse täiendava sisendita. Kui mul oleks kindlustunne, et SA juhtkond saab aru, mida tähendab statistiline konfidentsiaalsus, siis ma võiksin ehk seisukohta muuta, kuid seda kindlustunnet mul ei ole. SA-l ei ole mitte ühtegi nende oma serverit ega mitte ühtegi nende oma süsteemiadministraatorit - seega pole ka mitte mingit viisi statistilise konfidentsiaalsuse tagamiseks. Seega jätan mina sellele küsitlusele vastamata.
"bulvar""Draax"
...
Niimoodi arutledes tundub, et 18 500 surma aastas ei ole mingi ühekordne anomaalia mille põhjust peaks otsima COVIDist või kusagilt mujalt, vaid ongi 'uus normaalsus' ja see, et loomulik iive on -5000, mitte -3000 aastas, samuti. Nii hakkabki olema ja see, et meil on kusagil nooremates põlvkondades vähem inimesi ja lapsi saadakse vähem hakkab lõpuks ka rahvaarvus tugevamalt välja paistma.
Ma ostaks selle argumendi ära, kui see 18 500 jõudmine oleks tulnud ühtlaselt, vaikses tempos. Peamiselt selle pärast, et need tegurid nagu arstiabi kvaliteet, parem toitumine ja teadmised sellest, elukvaliteedi tõus (mugavused kodus) vmi asjad nihutavad eluiga ülesse, tulevad meile kõikidele siiski järk-järgult. Hüpe uude ajajärku nõukogude liit -> vabadus -> EL ei tekita sellistes asjades hüppelist tõusu kõigile korraga.
Kahjuks eile õhtul AK näidatud graafik oli siiski 10a suhteliselt stabiilne ja siis tekkis suremuses mingi hüpe. Ütleks, et mingi väline tegur on suure tõenäosusega süüdi (koroona, ilm, co2 kvoot või ärevusttekitavad pealkirjad lehes).
Sündimus on rohkem kontrollitud protsess ja seal ma näeks, et need elukvaliteedi tegurid võivad olla kiirema mõjuga. Näiteks uue ajajärgu ootuses (ühiskondliku korra muutus, töökoha vahetus, pandeemia) on suhteliselt lihtne otsustada, et kallis, ootaks äkki paar aastakest ja vaataks kui tolm settib, siis teeme põnni. Stabiilsem protsess võiks olla see väärtustepõhine nihutamine, kus esimest last saadakse järjest hiljem. Põlvkonnaga on nihutatud seda iga vist mingi 6-7a edasi (esmasünnitaja keskmine vanus), ei viitsi hetkel Stati otsima minna.
Mõtlesin, et sul võib õigus olla.
Samas on nüüd juba esimesed analüüsid põhjuste kohta ka tehtud.
https://www.err.ee/1608466241/mulluste-liigsurmade-taga-on-koroona-kuumalaine-ja-vananev-rahvastik
Otseselt COVIDi arvele võib ehk panna veidi üle tuhande surma, aga üldiselt tähendab vananev rahvastik seda, et ükskõik mis see põhjus ka mingil aastal on - ilm, nakkushaiguste epideemia, majanduslik olukord ja stress või muu põhjus - surnute arv hakkab jääma kõrgemaks ja siit võiks välja lugeda ennustust, et 2021. ei jää päris ühekordseks anomaaliaks.
Kui mõelda selle valemi teisele poolele - sündidele - siis saab kiiresti selgeks olukorra tõsidus.
Olles varem jälginud debatte rahvastiku säilimise teemal, tundus, et numbreid vaadates arutlesid poliitikud ja analüütikud umbes nii - vanemahüvitis on meid toonud 13 000 sünni tasemele, surmasid on ca 15 000. Kasvatades sündide arvu 10-20%, oleme peaaegu tasakaalus - selleks on vaja keskmist pingutust/ressurssi.
Nüüd numbreid vaadates võiks öelda, et sündimus peaks kasvama 35-40% selleks, et olla vähegi surmade arvuga tasakaalus, ja selline pingutus nõuab ikka hoopis teistsuguseid meetmeid ja poliitikaid. Näitlikustades - me ei räägi enam sellest, et peaks sündima 2,1 last naise kohta, vaid mingi põlvkond peaks sünnitama vähemalt 2,5 last naise kohta (rääkimata sellest, et need põlvkonnad ise muutuvad ajas üha väiksemaks).
Mul on raske ette kujutada sellist porgandit või präänikut mida riik saaks pakkuda, mis meie kultuuriruumis lühikese ajaga pered nii palju suuremaks teeks ja mis oleks ka eelarve mõttes jõukohane.
Olles varem jälginud debatte rahvastiku säilimise teemal, tundus, et numbreid vaadates arutlesid poliitikud ja analüütikud umbes nii - vanemahüvitis on meid toonud 13 000 sünni tasemele, surmasid on ca 15 000. Kasvatades sündide arvu 10-20%, oleme peaaegu tasakaalus - selleks on vaja keskmist pingutust/ressurssi.
Nüüd numbreid vaadates võiks öelda, et sündimus peaks kasvama 35-40% selleks, et olla vähegi surmade arvuga tasakaalus, ja selline pingutus nõuab ikka hoopis teistsuguseid meetmeid ja poliitikaid. Näitlikustades - me ei räägi enam sellest, et peaks sündima 2,1 last naise kohta, vaid mingi põlvkond peaks sünnitama vähemalt 2,5 last naise kohta (rääkimata sellest, et need põlvkonnad ise muutuvad ajas üha väiksemaks).
Mul on raske ette kujutada sellist porgandit või präänikut mida riik saaks pakkuda, mis meie kultuuriruumis lühikese ajaga pered nii palju suuremaks teeks ja mis oleks ka eelarve mõttes jõukohane.
Kui meil eelmise aasta lõpu seisuga on hetkel sünnitusealiste naiste aastakäikudes kokku umbes 237 000, siis 18 aasta pärast (kui nüüdseks juba sündinud jõuavad sünnitusikka) on viljakas eas naisi umbes 175 000 ehk ligi neljandiku vähem.
Draax,
Ikkagi TFR > 2.1 on see, mis väga pikas plaanis loeb. Lühikeses (10 a. või nii) plaanis pole vahet - rahvastikupüramiid on sellise kujuga, et mingitel aastatel jääb siin rahvast vähemaks kindlasti. Selle üle ei tasu ka liiga palju muretseda, nii lihtsalt on.
Nii umbes 6-7 aastat tagasi tekkis mulle tööle esimene kolleeg, kelle puhul sai imestada, et lausa USAst on vaja inimesi juurde tuua. Nüüd on tal eesti naine ja laps. Rahvastiku kasv 200%, võiks öelda.
Minu tänases Tallinna tiimis on ca pooled inimesed sellise profiiliga (veel küll mitte lastega, aga nad on siin ka vähem olnud).
Kahtlemata on oluline pikas plaanis olla atraktiivne sihtriik, mis suudab meelitada tarku inimesi ja samas ka hea elukeskkond, kus on mugav 2+ last üles kasvatada.
Ikkagi TFR > 2.1 on see, mis väga pikas plaanis loeb. Lühikeses (10 a. või nii) plaanis pole vahet - rahvastikupüramiid on sellise kujuga, et mingitel aastatel jääb siin rahvast vähemaks kindlasti. Selle üle ei tasu ka liiga palju muretseda, nii lihtsalt on.
Nii umbes 6-7 aastat tagasi tekkis mulle tööle esimene kolleeg, kelle puhul sai imestada, et lausa USAst on vaja inimesi juurde tuua. Nüüd on tal eesti naine ja laps. Rahvastiku kasv 200%, võiks öelda.
Minu tänases Tallinna tiimis on ca pooled inimesed sellise profiiliga (veel küll mitte lastega, aga nad on siin ka vähem olnud).
Kahtlemata on oluline pikas plaanis olla atraktiivne sihtriik, mis suudab meelitada tarku inimesi ja samas ka hea elukeskkond, kus on mugav 2+ last üles kasvatada.
TFR 2,1 tähendab rahvastiku taastootmise taset, eks?
Ehk siis enne käib kõigepealt tugev kahanemine ja kui suudame selle 2,1 saavutada, siis stabiliseerumine kusagil uuel tasemel (1,1-1,2 miljonit?)
Ehk siis enne käib kõigepealt tugev kahanemine ja kui suudame selle 2,1 saavutada, siis stabiliseerumine kusagil uuel tasemel (1,1-1,2 miljonit?)
Just. 2.1 on taastootmine. Kui seda hoida, siis stabiliseerub mingi keskmise peale aja jooksul ära.
Ma isiklikult ei arva, et sellega peaks piirduma. Kui elukeskkond on piisavalt hea ja ühiskondlikud hoiakud soosivad, siis võiks ikka väike kasv olla. Suure keskmise vanusega riik on mitmes mõttes jama.
Mulle tundub, et praegu on mõnes osas virtous circle käimas, aga mõnes mõttes mitte. Näiteks just sotsiaalsete normide osas - kui perede suurus on pikka aega väike olnud, siis muutubki see ootuspäraseks ja kipub selliseks jäämagi.
Ma isiklikult ei arva, et sellega peaks piirduma. Kui elukeskkond on piisavalt hea ja ühiskondlikud hoiakud soosivad, siis võiks ikka väike kasv olla. Suure keskmise vanusega riik on mitmes mõttes jama.
Mulle tundub, et praegu on mõnes osas virtous circle käimas, aga mõnes mõttes mitte. Näiteks just sotsiaalsete normide osas - kui perede suurus on pikka aega väike olnud, siis muutubki see ootuspäraseks ja kipub selliseks jäämagi.
https://www.err.ee/1608469433/eesti-rahvaarv-kahanes-aastaga-veidi
Siin rändenumbrid ka. Rändesaldo täiendus rahvaarvule on ootamatult suur, kuigi oletan, et sisseränne kasvatab pigem pealinna elanike arvu ja loomulik iive kahandab väiksemate maakondade oma, kus rahvastik on eakam ja lapsi sünnib vähem. See tähendab, et need kaks protsessi koosmõjus kiirendavad inimeste ja majanduse koondumist Tallinnasse/Harjumaale veelgi.
Siin rändenumbrid ka. Rändesaldo täiendus rahvaarvule on ootamatult suur, kuigi oletan, et sisseränne kasvatab pigem pealinna elanike arvu ja loomulik iive kahandab väiksemate maakondade oma, kus rahvastik on eakam ja lapsi sünnib vähem. See tähendab, et need kaks protsessi koosmõjus kiirendavad inimeste ja majanduse koondumist Tallinnasse/Harjumaale veelgi.
"Draax"
https://www.err.ee/1608469433/eesti-rahvaarv-kahanes-aastaga-veidi
Siin rändenumbrid ka. Rändesaldo täiendus rahvaarvule on ootamatult suur, kuigi oletan, et sisseränne kasvatab pigem pealinna elanike arvu ja loomulik iive kahandab väiksemate maakondade oma, kus rahvastik on eakam ja lapsi sünnib vähem. See tähendab, et need kaks protsessi koosmõjus kiirendavad inimeste ja majanduse koondumist Tallinnasse/Harjumaale veelgi.
Sisserändajate arv on samas suurusjärgus kui sündivus (või isegi ka surnute arv).
Surnute arv on tõenäoliselt COVID-19 tõttu erakordne ja isegi kui see on sama suur ka 2022, siis pärast koroonat nii suuri numbreid me lähiaastatel enam ei näe.
Eesti demograafiline olukord põlisrahvas vs immigrandid on Euroopas kolmandal kohal - ainult Luxis ja Lätis on olukord hullem. 30% elanikkonnast on immigrandid ja see % paraku suureneb iga aastaga - kurb!
"Draax"
https://www.err.ee/1608469433/eesti-rahvaarv-kahanes-aastaga-veidi
Siin rändenumbrid ka. Rändesaldo täiendus rahvaarvule on ootamatult suur, kuigi oletan, et sisseränne kasvatab pigem pealinna elanike arvu ja loomulik iive kahandab väiksemate maakondade oma, kus rahvastik on eakam ja lapsi sünnib vähem. See tähendab, et need kaks protsessi koosmõjus kiirendavad inimeste ja majanduse koondumist Tallinnasse/Harjumaale veelgi.
2021 seisu pole veel avaldatud ja see ühe aasta number tähendab muutust aasta jooksul (aasta esimese ja viimase päeva vahe peaks olema). Üldiselt kirjeldab pilt küll seda protsessi.
Kuna aastate lõikes tundub protsess enamvähem samasugune olevat (mõningate üksikute eranditega), siis illustreerimiseks 2020 kohta ka iive + ränne + muutus.
Saared ainsa erandine on rändes positiivsed ja iive negatiivne. Kuid üldiselt on need kaks protsessi pigem samasuunalised. Seega, pigem tõesti üksteist toetavad protsessid. Atraktiivsed piirkonnad tõmbavad ligi noori (sünnitusealisi) ja rändajaid. Kus atraktiivne pole, seal toimub vaikne hääbumine. Ei taha seal keegi sünnitada ega kohvreid maha panna.
Sellele tabelile oleks hea kõrvale lisada veel veerg maakonna rahvaarvuga.
Mu enda tähelepanekud nendest muutustest on sellised, et näiteks Järva ja Jõgeva maakonnad jooksevad inimestest kiiremini tühjaks kui ülejäänud. Tabelis umbes -360 inimest ei tundu teiste maakondade kõrval palju, aga neis on alla 30 000 inimese.
Valgamaa on näiteks sama suur, aga rahvaarv nii kiiresti ei vähene. Nii et Kesk-Eesti tundub inimestest suhteliselt kiiremini tühjenevat.
Mu enda tähelepanekud nendest muutustest on sellised, et näiteks Järva ja Jõgeva maakonnad jooksevad inimestest kiiremini tühjaks kui ülejäänud. Tabelis umbes -360 inimest ei tundu teiste maakondade kõrval palju, aga neis on alla 30 000 inimese.
Valgamaa on näiteks sama suur, aga rahvaarv nii kiiresti ei vähene. Nii et Kesk-Eesti tundub inimestest suhteliselt kiiremini tühjenevat.
Kui vaadata Eesti rahvastiku tiheduse kaarti, siis Kagu-Eesti ning Mulgimaa lõunaosa on palju tihedamalt ja palju ühtlasemalt inimestega kaetud, kui muud maapiirkonnad. See on huvitav fenomen Eestis, mida pole lahti seletatud.
Sotsialismiajastul oli teine sarnane Ida-Virumaa, kus paiknes õige mitmeid kaevandusasulaid, mis on küll nüüdseks tühjenenud, aga millel olid hoopis teised põhjused, kui Kagu-Eestil.
Sotsialismiajastul oli teine sarnane Ida-Virumaa, kus paiknes õige mitmeid kaevandusasulaid, mis on küll nüüdseks tühjenenud, aga millel olid hoopis teised põhjused, kui Kagu-Eestil.
"ttrust"
Kui vaadata Eesti rahvastiku tiheduse kaarti, siis Kagu-Eesti ning Mulgimaa lõunaosa on palju tihedamalt ja palju ühtlasemalt inimestega kaetud, kui muud maapiirkonnad. See on huvitav fenomen Eestis, mida pole lahti seletatud.
Sotsialismiajastul oli teine sarnane Ida-Virumaa, kus paiknes õige mitmeid kaevandusasulaid, mis on küll nüüdseks tühjenenud, aga millel olid hoopis teised põhjused, kui Kagu-Eestil.
Kagu-Eesti ja Mulgimaa lõunaosa pole maastiku ja mulla tõttu nõuka-ajal suurte põllumassiivide rajamiseks sedavõrd sobivad olnud?