"Reinumag" Vietnamlastega on siinkandis huvitava päriselulise eksperimendi teinud tšehhid. Seal on ca 100k Vietnami immigranti, kes saabusid alates 50-ndatest, väidetavalt nüüdseks hakkavad värskemad põlvkonnad integreeruma ka.
1980-date lõpus ja 1990-date päris alguses tegid vietnamlased Eestis kõvasti ilma. Neid võis väga kõvasti kohata nii Kadaka turul (algul Kadaka teel, hiljem Paldiski mnt-l) Hiina rämpsu müümas, samuti olid nad alaliselt esindatud Tallinna suguhaiguste haiglas Hiiul, alati olid mõned näod neist seal sees ravil, ühed tulid, teised läksid. Aga siis nad kadusid täiesti ära, ei mäletagi aastat, aga äkki oli Eesti neist puhas ja ma ei mäleta kas see toimus enne Vabariigi taastamist või pärast seda.
Ikka nõukaajal oli see lugu. Kord oli enam-vähem majas ja inimesed arvel. St Vietnami ja NLi leppega toodi ajutist tööjõudu sisse (ühel tööpuudus, teisel tööjõupuudus), pärast saadeti tagasi. Vahepeal jah mõned ei töötanud päris nii, nagu oli planeeritud.
"Vanaema" Mõõdukas sisseränne koos eestikeelse kooli ja assimileerimisega on tegelikult ainus võimalus rahvusena kestmiseks. No ei pöördu loomulik iive positiivseks (üksikuid aastaid võib ta seda ju olla). Selleks et püsiks omakeelne haridus, kultuur, teadus, teater, kino, televisioon jne on ikka mingit kriitilist massi vaja + keele positsioonide kaitset.
Islandil ei kõike seda?
Noh, kui me asuks kuskil Tonga kandis, siis oleks veidi muretum.
Aga kui loomulik iive on negatiivne ja sisseränne 0, siis jääb üle vaid arvutada, millal viimane kohalik hinge heidab. Haua võib ta endale ära kaevata, mulla peab peale lükkama tehisintellekt.
parem vähem, aga kvalifitseerituid, tulevikus teevad robotid niikuinii suurema os töödest ära.
Kui ühiskonnas laiemalt domineerib sama arvamus, nagu siin foorumis (plusside-miinuste järgi otsustades), et kõige parem tulevikuvisioon on see, et robot lükkab viimasele kvaliteetsurnule mulla peale ja maa jääb huntidele ja karudele, siis pole mul siin midagi kobiseda.
Mainin vaid, tegelikul ei jää see maa inimtühjaks, küll keegi üle võtab, kui viimased vanurid enam maad ka robotite abil kaitsta ei suuda.
parem vähem, aga kvalifitseerituid, tulevikus teevad robotid niikuinii suurema os töödest ära.
Rõõm kuulda. Millegipärast pensioniiga muudkui tõuseb, ei saadagi 35selt pensionile. Neljatunnist töönädalat ka kuskilt ei paista, nagu mõne raamatu pealkiri lubas. Üha rohkem kostab jutte, et kui käed-jalad veidigi liiguvad, parkinsoni ei põe ja alzheimer ka väga ei vaeva, siis riigi pensionile polegi mõtet loota, tuleb surmani töötada.
"misso" Saaks iga ema ja isa oma lapse eest pool häält juurde siis arvan,et saaksime iibe plussi.
Tunned sa kedagi kes tunneks kedagi kes kasvataks rohkem lapsi üles kui tema hääl valimistel kõvemini kostaks?! Jaburus.
Kui niigi märkismisväärselt suured ja mitmekesised
lastetoetused rohkem lapsi ei too, siis hääletuse muutmine küll midagi enam ei muuda.
Siin kommentaaris on tavaline meelsus näha niigi juba saavad palju. Sellest ma just kirjutan,et meelsus on kehvapoolne lasterikkuse suhtes ning kohe tuleb näide ära. Saan aru,et ütleja arvatavasti midagi halba ei tahtnud aga kahjuks selline suhtumine mõjub. Laste eest hääletamine tekitaks poliitikutes suurema huvi ka neid hääli püüda, sest hetkel on prioriteet vanemaealised kes käivad hääletamas siis tuleks surrem tasakaal poliitikasse.
"misso" Arvamus,et sünnitama ei saa sundida on õige aga meelsust saab kindlasti muuta. Näiteks Repsi kuus last on ikka rohkem negatiivse või neutraalse alatooniga kui kuskil sellest juttu. Meil ikka palju lapsi ajakirjanduses selline ullikeste teema aga kui ajakirjandus, sotsiaalmeedia,poliitikud ja kogu ühiskond hakkaks lihtsalt lastesse soosivalt suhtuma oleks kõva edasiminek. Ei pea hakkama kohe rahaga üle kallama vaid suhtumine lastesse ja emadesse on ülioluline, lisaks võiks kõik väljamõeldud meetmed mis peaks lastekasvatamist toetama ka reaalsest toimima. Näiteks ise kogetud just kus kolme aastane ei saa kuidagi lasteaeda, sest kohti pole. Õnneks läks üle küll ainult kuu seadusest ettenähtust aga see ikka jama, lisaks oli soov lasteaeda panna ikka tunduvalt varem. On väga palju toetusi mis pere saab aga samas kuskil otsast ikka saad samuti veidike vastu näppe.Poliitikute väljahõigatu on üks aga süsteemis olijad saavad aru,et need ei kattu. Saaks iga ema ja isa oma lapse eest pool häält valimistel juurde siis arvan,et saaksime iibe plussi. Minu arust olulisim meelsus siis veel meelsus ühiskonnas ning lõpuks seadused ja materiaalne tugi peredele.
Kahju, et mitut plussi ei saa anda, sest paistab täiesti täppi panevat.
Tekib pigem küsimus, et kuidas siis meelsust ühiskonnas muuta? Propagandaga? Hetkel käib massiivne propaganda hoopis teises suunas. Filmides, meedias, sotsiaalmeedias ja ühiskonnas üleüldiselt ongi lapsi kasvatavad vanemad pigem pilamise objektiks. Seda ei saa ka otseselt kuidagi imeks panna, sest seda kõike on lihtsalt nii lihtne teha. Kangelased on kõrge lennuga "karjeristid", kes sellise tüütuse edu nimel ohverdanud on. Rohkem kui kahte last kasvatavaid vanemaid vaadatakse kaastundliku pilguga.
Au sees on iseenese heaolu, ning minimaalsete kohustuste võtmine. Elad kui ööliblikas, kord ühes, siis teises kohas - võimas vabadus. Eriti oluline on jätta endast head ja vooruslikku muljet ning seda kindlasti kõigile ka kuulutada.
Ma ei kujuta ette, kuidas suuna muutus välja peaks nägema. Hetkel on läänes selline ususekt märkamatult valitsemas. Võib siin oletada, et kui elujõuline selline individualistlik kultuur on, aga ma hetkel vähemasti ei näe küll võimalust, et see mingil moel muutuks lähitulevikus.
Laste kasvatamine ongi paganama raske ettevõtmine ja lapsi kasvatavad vanemad on tõsised kangelased, kes oma mugava olemise on ohverdanud. Ei saa elada vaid endale, vaid tuleb omada pikemat vaadet ning võtta vastutus ka pereliikmete ees. Pidev optimeerimine, et tasakaal töö ja eraelu vahel paigas oleks.
Ei suuda siin küll näha, et rohkem Riiki, toetusi või poliitikuid mingil moel abiks oleks. Eesti on juba praegu üks maailma parimaid kohti, kus lapsi kasvatada. Muutus peaks algama inimesest endast, aga see on teadagi tüütu ja raske tegevus, seega pigem impordime odavat tööjõudu.
EL lõunaosariikides on juba praegu olulised kliimaprobleemid, mis peaks lähikümnenditel oluliselt süvenema, Eesti kliimaprognoosid on märksa paremad, elatustase on lõunaosariikidega võrreldav, ruumipuudust ei ole, inglise keelt valdavatele inimestele tööd leidub, EL sees on vaba inimeste liikumine, -> ei ole vaja ei vietnamlasi ega tailasi.
Meil on riiklikud pagulasabid ning igasugused toetused põgenikele aga meil ei ole abiprogramme Eestisse tagasi pöörduvatele eestlastele. Minu arust peaks pagulasabi hoopis aitama ja otsima neid eestlasi ja Eesti kodanikke kes siit lahkunud ning tagasi meelitama ja väliseestlasi siia tooma. Kui see projekt täel tuuridel töötab ja ikka rahvast vähe siis hakkaks teisi valima. Minu teine valik oleks soome ugrilased seal annaks samuti midagi meile tuua. Peaasi, et tulija saaks aru ta on mari, ersa, moksa, udmurt vmt. siis seda vene meelsust ka neil vähem. Kolmas grupp oleks Peipsi tagused venelased kellele suudab selgeks teha geenid meil samad oled lihtsalt kunagine soome-ugrilane kelle esivanemad on venestatud. Peale seda võib vaadata suurde maailma ning sealt peab kindlasti piirama suurrahvaste sisenemist hiinlased, araablased jne.Kindasti ei tohiks tulevasrahvusgruppe olla sadu tuhandeid vaid maksimaalselt kümme tuhat. Võimalik äkki siis neid võimalik eestlasteks teha.
"misso" Meil on riiklikud pagulasabid ning igasugused toetused põgenikele aga meil ei ole abiprogramme Eestisse tagasi pöörduvatele eestlastele. Minu arust peaks pagulasabi hoopis aitama ja otsima neid eestlasi ja Eesti kodanikke kes siit lahkunud ning tagasi meelitama ja väliseestlasi siia tooma.[...]
Kuradi pagulased, ikka eelistatakse põlisrahvale!?
Super,et asi olemas minu viga reklaame kuuleb ainult pagulasabi kohta ning artikleid loen samuti mustadest meestest kes kiidavad Eesti elu ja ise väga asjalikud. Mul sõpruskonnas peresid kus 1-5 last ja tean mitut kellel pidama jäämine seal 1 või 2 lapse peal, probleem pole,et lapsi ei taheta vaid mure selles,et lapsi ei saada rohkem. Eks kui 2 juba olemas siis arstide vahet käimine ebamugav ja jäädaksegi oma kahe lapsega kuigi võimalusi ja tahtmist oleks neid rohkem saada. Siin oleks samuti vaja just propagandat teha ja meelsust muuta pole vaja häbeneda arsti juurde minekut ja loomulikult võiks riik viljakusravisse rohkem ka rahaliselt panustada. Perekonnad panevad väga suuri summasid iseseisvalt sinna aga kahjuks paljudel see võimekus puudub.
https://www.integratsioon.ee/tagasipoordujale https://www.pagulasabi.ee/ Võrrelge nüüd kodulehti ning kes teab Kaire Cockerit kes algselt ainuke inimene keda koheselt leiab tagasipöördujate kodulehelt. Samas pagulasabi meeskond on suur ja ajakirjanduses saavad sealt osad ikka märgatavat tähelepanu. Kardan,et rahastusega on samamoodi mis ühele poole kõvasti kaldu. Kui keegi koheselt tõestab,et eksin siis olen väga õnnelik.
"misso" https://www.integratsioon.ee/tagasipoordujale https://www.pagulasabi.ee/ Võrrelge nüüd kodulehti ning kes teab Kaire Cockerit kes algselt ainuke inimene keda koheselt leiab tagasipöördujate kodulehelt. Samas pagulasabi meeskond on suur ja ajakirjanduses saavad sealt osad ikka märgatavat tähelepanu. Kardan,et rahastusega on samamoodi mis ühele poole kõvasti kaldu. Kui keegi koheselt tõestab,et eksin siis olen väga õnnelik.
Kuradi pagulased, ikka eelistatakse põlisrahvale!?
Üks on riiklik institutsioon haridus- ja kultuuriministeeriumite all; teine on MTÜ, mis kasutab rohkelt vabatahtlike jõudu. 2019. aastal töötas Integratsiooni sihtasutuses 38 inimest, pagulasabis 14.
Ajakirjanduses saavad sealt osad ikka märgatavat tähelepanu? Jah, sest nimetus "pagulasabi" toob rohkem klikke, vihaseid nägusid ja laike kui Soomest Eestisse kolivad perekonnad ning keeleõppe korraldamine Narvas
Mõlemad organisatsioonid tegelevad eestlaste valmistamisega, pagulasabi lisaks ka pagulasi abistavate projektidega pagulasrohketes piirkondades nagu Jordaania, Liibanon ja Ukraina. Aga teemakohane on see, et mõlemad tegelevad eestluse edendamisega
"misso" Siin kommentaaris on tavaline meelsus näha niigi juba saavad palju. Sellest ma just kirjutan,et meelsus on kehvapoolne lasterikkuse suhtes ning kohe tuleb näide ära. Saan aru,et ütleja arvatavasti midagi halba ei tahtnud aga kahjuks selline suhtumine mõjub.
Misso, näita mulle riiki, kus SKPst võrreldav osa läheks otseselt või kaudselt laste toetuseks ja ma võtan oma seisukoha tagasi. Sinul on palju tuttavaid, kes on jäänud 1-2 lapse peale. Minul ja lähemal tutvusringkonnal on valdavalt üle kahe lapse (õigupoolest viimane alla kahe lapsega pere likvideerib "puudujäägi" kahe kuu jooksul). Mitte ükski 3+ lapsega perest ei pea meie lastetoetusi väikeseks (3 lapse pealt 620EUR kuus peo peale - halloo!). Mitte ühelgi perel pole otsus laste arvukusest sõltunud riiklikest toetustest. Tõsi - sissetulekud on ka üle keskmise.
See eelnev jutt Repsi kuue lapse negatiivsest toonist on paraku ka täiega mööda. MItte kuskil pole ma kohanud halvakspanu laste arvu teemal. Küll aga täiesti õigustatud halvakspanu selle ema suhteliselt vähesest rollist laste kasvatamisel. Kui ema läheb suure vastutusega tööle nädalase lapse kõrvalt, siis mina seda heaks ei kiida. "Onu Heino" olen ilmselt.
"jpedro" Mõlemad organisatsioonid tegelevad eestlaste valmistamisega, pagulasabi lisaks ka pagulasi abistavate projektidega pagulasrohketes piirkondades nagu Jordaania, Liibanon ja Ukraina. Aga teemakohane on see, et mõlemad tegelevad eestluse edendamisega
Kui Sa pead eestlaseks suvalist isikut, kellel on Eesit Vabariigi kodakondsus (või isegi pikaaegne elamisluba), siis mine räägi seda "tõde" Lasnamäel ja Narvas elavale kontingendile. Ja mina ja väga paljud vaidlevad sulle sellega seoses põhimõtteliselt vastu. Paluks olla terminites täpne.
Pole kuidagi kirjutanud, et eestlus on kodakondsus. Kust seda välja loed? Risti vastupidi ju.
Mainitud organisatsioonid ei tegele kodakondsuse välja andmisega. Integratsiooni sihtasutuse kuulumine nii kultuuri- kui ka haridusministeeriumite ning mitte PPA alla tundub ka viitavat, et tegeletakse sisu, mitte vormiga. Pagulasabi Eestis toimunud üritustest paistis välja näiteks Eestis elavate türklaste meie taasiseseisvumispäeval kokku kogumine, neile riigipüha sisu kirjeldamine ja siis avalik toiduküpsetamine. Et kus siin nüüd see vaenlane Sulle välja kaevus
Narva kohta niipalju, et integratsiooni sihtasutuse 38st töötajast 20 töötavad Narvas
PS: aitäh suurtähe eest, ma siis ka, hiljem muidugi unustan kogemata
"misso" Siin kommentaaris on tavaline meelsus näha niigi juba saavad palju. Sellest ma just kirjutan,et meelsus on kehvapoolne lasterikkuse suhtes ning kohe tuleb näide ära. Saan aru,et ütleja arvatavasti midagi halba ei tahtnud aga kahjuks selline suhtumine mõjub.
Misso, näita mulle riiki, kus SKPst võrreldav osa läheks otseselt või kaudselt laste toetuseks ja ma võtan oma seisukoha tagasi. Sinul on palju tuttavaid, kes on jäänud 1-2 lapse peale. Minul ja lähemal tutvusringkonnal on valdavalt üle kahe lapse (õigupoolest viimane alla kahe lapsega pere likvideerib "puudujäägi" kahe kuu jooksul). Mitte ükski 3+ lapsega perest ei pea meie lastetoetusi väikeseks (3 lapse pealt 620EUR kuus peo peale - halloo!). Mitte ühelgi perel pole otsus laste arvukusest sõltunud riiklikest toetustest. Tõsi - sissetulekud on ka üle keskmise.
See eelnev jutt Repsi kuue lapse negatiivsest toonist on paraku ka täiega mööda. MItte kuskil pole ma kohanud halvakspanu laste arvu teemal. Küll aga täiesti õigustatud halvakspanu selle ema suhteliselt vähesest rollist laste kasvatamisel. Kui ema läheb suure vastutusega tööle nädalase lapse kõrvalt, siis mina seda heaks ei kiida. "Onu Heino" olen ilmselt.
Üks faktor, mis väga suurt tähtsust omab (vähemalt mulle on niisugune mulje jäänud erinevatest vestlustest naisterahvastega, kellel vaid üks laps) on negatiivne kogemus esmasünnitusega. Drastilisemad lood sünnitusmajadest jõuavad aeg-ajalt ka meediasse, kus tegemist konkreetsete ravivigade või hooletusega. Olles ka ise sünnituse kõrval viibinud, siis juhul kui sul ei ole tellitud privaatse ämmaemanda teenust (ja see on tasuline teenus, mitte Haigekassa raha eest) on noor naine (esmasünnitaja) selle protsessi käigus võrdlemisi üksinda. Naised võivad oma emotsioonidest päris värvikaid õuduslugusid rääkida. Jah, oma lapse rinnal hoidmine on lõpuks ilus hetk, aga kui noorel emal on valiku koht, kas kogu seda eelnevat uuesti üle elada või ei, siis jäädakse kõhklema küll ja piirdutakse ühe lapsega.
Päris palju on võimalik võrdlemisi väikeste ressursidega (riigieelarve vaates) parandada - perepalatid kõigile soovijatele, ämmaemandaid rohkem (rohkem tuge (esma)sünnitajale. Paar miljonit "ilusasse sünnituskogemusse" investeerides võib dividend iibe näol olla isegi suurem kui vanemahüvitist kasvatades.
Draax, meil on kolme lapsega peretuttav, kes vahetult esimese sünnituse järel vandus tõsimeeli "ei kunagi enam". Kordas sama lubadust ka teise sünnituse järel. Seega ma ei osta seda "esimesel sünnitusel kole kogemus" argumenti - valu ja kole kogemus valdavalt ununevad/taanduvad ja see on pigem ettekäändeks kui tegelikuks põhjuseks. Võib-olla on veel kuskil jäänud täiesti remontimata või personali probleemidega sünnituskohti aga ka selles osas on asjad siiski oluliselt paremaks läinud. Mina olen kõigi oma laste sünni juures olnud. Esimene sündis ajal kui "peretuba" oli uudissõna ja emapalka polnud veel isegi eelnõus. Kõle-koledas Toomemäe majas. Viimasega oli juba privaatne ämmaemand kaasatud (kuigi nagu ta isegi hiljem tunnistas - ega teda väga vaja polnud).
"2korda2" Draax, meil on kolme lapsega peretuttav, kes vahetult esimese sünnituse järel vandus tõsimeeli "ei kunagi enam". Kordas sama lubadust ka teise sünnituse järel. Seega ma ei osta seda "esimesel sünnitusel kole kogemus" argumenti - valu ja kole kogemus valdavalt ununevad/taanduvad ja see on pigem ettekäändeks kui tegelikuks põhjuseks. Võib-olla on veel kuskil jäänud täiesti remontimata või personali probleemidega sünnituskohti aga ka selles osas on asjad siiski oluliselt paremaks läinud. Mina olen kõigi oma laste sünni juures olnud. Esimene sündis ajal kui "peretuba" oli uudissõna ja emapalka polnud veel isegi eelnõus. Kõle-koledas Toomemäe majas. Viimasega oli juba privaatne ämmaemand kaasatud (kuigi nagu ta isegi hiljem tunnistas - ega teda väga vaja polnud).
Täitsa võimalik. Võib olla selline subjektiivne "suhtlusringkonna bias" mis neid arusaamu moonutab. Eestis siiski on mälu järgi tehtud neid uuringuid naiste seas eesmärgiga teada saada, mis takistab teise (kolmanda) lapse sündi ja üks faktor (mälu järgi) oli perekondlik kindlustunne. Mitte majanduslik, vaid just perekondlik (st. kas mees ka soovib last ning kas paarisuhe on piisavalt tugev, et järgmise lapse peale mõelda). Mis on täitsa õige selles mõttes, et ega naine üksinda last ei saa ja üles ei kasvata. Kui nüüd midagi tunnustavat öelda, siis riik on päris palju seda nurka püüdnud ka sirgemaks "nügida", alates isade ja isaduse väärtustamisest, kampaaniatest mis suunavad isasid julgemalt vanemahüvitist kasutama ja lapsega pikemalt kodus olema kuni täitsa materiaalsete toetusteni välja. Riigi tasustatud isapuhkus pikenes äsja 30 päevani (enne 15 päeva).
Mis kehvasti see uuesti tuttvad-sõbrad kellel 1-2 last siis minu jutt oli see pole nende vabatahtlik valik kahjuks loodus hakkab streikima ja tean neil selle 1-2 lapse saamisega juba piisavalt viljakusarstide vahet käimist. Minu jutu mõte oli,et peame veel rohkem abistama just ravimisel ja tegema sünnituse meeldivamaks. Kui poleks erakliinikuid siis oleks meie perre ka võib-olla ainult 2 last tulnud maksimaaalselt. Õnneks on erasektor ja sealne meeldivam teenindus mõjus nii,et peres on 4 last. Samas enamikul ei ole seda raha mida parema teenuse jaoks panustada, Ma ei arva,et peavad olema suured toetused arvan hoopis oluline on suhtumine ja meelsus ning väikeste asjade paremaks tegemine annab kindlasti palju juurde. Valimisõigusega lastele arvan just retoorika muutus toimub poliitikutel, sest kõik parteid hoolivad eakatest ja võitlevad vankumatult pidevalt pensioni tõusu eest.:)))
Mulle endale pigem tundub, et murekoht ei ole see, et "ilusat sünnituskogemust" on liiga vähe toetatud järgmiste laste saamisel. Näen palju rohkem seda, et nö yuppie vanemad on koguaeg kahvlis. Last ei ole kuhugi panna, hoidu ei ole, lasteaiakohti pole (yuppied teaduspärast elavad ju sarnastes piirkondades on sarnases vanuses) ja siis oledki lapsega kodus 2,5a. Vahepeal näed kuidas karjäär näppude vahel pudeneb. Teed 2 last valmis hambad ristis, siis on 5a karjääri pekki keeratud. Mina näen, et kolmas jääb tulemata just sel põhjusel. Kaks on valmis tehtud ja tahaks lõpuks elada ka. Kui saaks kuidagi seda toetada paremini, et lapsed saaks kasvatatud ning vanemad tööl käia rohkem, siis ehk oleks abiks. Kui ainuke variant on ikka vanaemadel töölt ära tulla, et kaks päeva nädalas last valvata, sest kuhugi ju panna pole seda 2a põnni, siis ajab isu ära küll. Imho uute skeemide asemel, väga paljudes valdkondades, peaks rohkem panema rõhku sellele, et olemasolevad oleksid maksimaalse kvaliteediga. Lasteaiad head, kodule lähedal, kvaliteetsed, heade õpetajatega ja lastele minimaalse stressiga. Ning, et neis oleks kuradi kohti ka lastele. Võibolla emapuhkuse automaatne pikendamine üle 1,5a kui KOV lastehoidu pakkuda ei suuda?
Mida kõrgem on esmase sünnitaja iga, seda enam kõike planeeritakse ja seda vähem võetakse igasugu riske. Planeeritud lapsi tehakse stabiilsesse, turvalisse ja etteaimatavasse keskkonda, sellisesse, kus lapse ja pere tulevik paistab positiivsena. Nagu siin mainitud, siis see ei tähenda vaid majanduslikku stabiilsust ja etteaimatavust. Mis puudutab otseseid meetmeid, näiteks võimalikku viljatusravi, toetuseid jms. siis mu arust on selles osas palju ära tehtud, polegi nagu palju rohkemat teha, millel reaalne mõju oleks. Jäävad igasugu kaudsed aspektid, kasvüi seesamane lastehoiu koha olemasolu jms. Lapsi kasvatatakse ja toetatakse täna phm 20date eluaastateni. Last planeeriv püüab olla veendunud, et ta suudab kõike vajalikku pakkuda kahele, kolmele või neljale lapsele.
Vaja okeks vähem hirmu ja skandaale ühiskonnas, suuremat turvatunnet ning lisaks veel, et mis oleks küll see võluvits, mis tooks esmase sünnitaja iga allapoole? Kuidagi nendele aspektidele tähelepanu pöörata ja midagi mõjuvat väljabtöötada, siis meid ju võiks mõni veel olla ka tulevikus.
Meedia on täiesti arust ära (kas peale seda, kui trükimeedia netti kolis?) , tee mistahes leht või uudisteportaal lahti, no tunne on selline, et hoia nöör ja seep käepärast, elu tundub väga perses olevat ja tulevik perpektiivitu, suur hirmutamine, skandaalid ja teemade üle võlli keeramised vaid. Positiivset nupukest pole, on kas skandaal probleem, või meelelahtus, kus saab vaid infuentserite ja rannamaja pas*a lugeda/vaadata.