Kui maal ringi käia, leiab seda “kuhu paganat kadunud” kinnisvara piisavalt.
Renoveerimine maksab enamvähem sama palju kui (pea)linnas, müügihind - heal juhul veerand-kolmandik sellest, maksujõulisi ostjaid - null.
Juba veerand sajandit tagasi ostsid talinas korteri inimesd, kelle väikelinnas asunud kahekordse maja eest saadud raha jagus napilt 3toalise mägede paneelika jaoks. Aga mis teha, kui tööd leiab normaalse palga eest ainult tallinas.
Kuidas kõigele sellele aitab kaasa euronõuete ülipüüdlik järgimine. jääb lugejaile koduseks ülesandeks.
5 Likes
Ehk kokkuvõtvalt võib nentida, et mitteeksisteeriv regionaalpoliitika on samuti üks sündivust pärssivatest teguritest, sundides inimesi emigreeruma riigi poolt hüljatud territooriumi osadest ja tegema selleks põhjendamatuid kulutusi.
4 Likes
Täpselt. Lisaks juurde, et kuskil maakonnas võib ju eluaseme odavamalt saada, aga kui palk on väiksem tunduvalt, siis see tähendab, et toime võid tulla umbes samamoodi nagu Tallinnas kõrgema palgaga, aga kinnisvara väärtus on pensile minnes olematu ja pensioni hakkad ka poole vähem saama.
2 Likes
Mitte tingimata isegi seda.
Piisab sellest, et kui iive on pikka aega negatiivne ja tasandame seda 3000-5000 sisserändajaga aastas, siis need välismaalt saabuvad sisserändajad ju peamiselt maanduvad suuremates linnades.
Isegi kui siseriiklikku rännet tõmbekeskustesse ei oleks, on väga keeruline hoida regionaalpoliitiliselt ääremaade elanikkonda kahanemise eest. Seda saab edasi lükata, venitada pikemale perioodile, aga selle peatamine tähendaks migrantide suunamist äärealadele ja seda pole ka teised riigid eriti suutnud.
Sisserändajad saabuvad ikka pealinna või Suurlinnades see, kus on ülikoolid (kui tullakse õppima) või töökohad.
Narratiivid, kuidas täiskasvanud või pered pööravad elus uue lehe ja kolivad maale, on ilusad lugeda, aga statistikas on need lood väga minimaalse mõjuga.
4 Likes
Ehk vaata kus otsast tahad - tänaseid sündimuse- ja rändetrende jätkates on eestlaste vältimatuks tulevikuks manduda hääbuvaks vähemusrahvuseks venekeelses linnriigis.
Pole just päris see, mida taasiseseisvumisel loodeti. Sellega, millega ei saanud hakkama seitse sajandit võõrvõimu, kaks maailmasõda ja küüditamised, tuli mängeldes toime 40 aastat iseseisvust.
12 Likes
Millest paarkümmend(?) viimast on meid kindlais kätes hoidnud ja juhtinud oravad. Aitäh tõesti!!
3 Likes
Täpsemalt 12 sentidega aastat uut iseseisvust ning 21 sentidega aastat uut ideoloogiliselt laetud ja kunstlikult kokkuklopsitud võõrvõimu, sisuliselt.
1 Like
Nuvat, vaatasin etv2 pealt järgi ühe doku. Naistest, haridusest, klaaslagedest ja kõige enam emaduse rollist naiste elus. “Rikkad naised ei kasva puu otsas” , eile esm.20.00 ETV2. Masendav. Imelik, et maailmas üldse keegi veel vabatahtlikult sünnitab? Puhas masohhism? Linki panna ei oska, keegi asjalikum paneb äkki minu eest 
Jah, ma ütleksin kah, et nii 1997.a. oli Eesti veel üsna lootusrikas.
Vene väed olid läinud, Eesti kroon maksis kursiga 1 DM= 8 krooni
Tiit Vähi polnud kaugeltki mingi lemmikpoliitik, kuid ta püüdis hoida asja mõistuspärase. Soomega ja Suurbritanniaga saavutati viisavaba reisimine, kõigi nende unistus, kes ENSVs oli vaadanud kadedusega kuidas valge laev oli Tallinna sadamast lahkunud, kuid selleks et sinna pardale saada, pidid olema Gustav Ernesaks, Paul Keres või vähemalt Anu Saagim.
Kõige tähtsam tunne maailmas : see, et sa polnud enam vang, sa olid vaba inimene ja see, et kuipalju sa suutsid raha teenida ja kui hea elu endale tulevikuks korraldada, sõltus ainult sinust enesest, keegi ei nõudnud sult truudust mingile ideoloogiale ega parteile ega valitsusele.
See kõik on kaduma läinud. Reisimine on muidugi praegu veel vabam ja ega euro pole oluliselt viletsam raha kui DM, kuid õhkkond ja kogu olustik ning tulevikuväljavaated Euroopas on täiesti masendavad.
Praegu tundub, et Euroopa masendusest pääseda, võiks USA olla ainus paik maailmas.
Eestis ega ka Soomes sellest kindlasti ei pääse, ei pääse ka Suurbritannias ega Prantsusmaal ega Saksamaal .
3 Likes
Milles siis tänapäeva naised oma rolli ühiskonnas näevad, kui isegi emadus on nende jaoks masohhism? Lihtsalt ilus olla ja liblikana läbi elu liuelda ja kõik mured ning vaevad meeste kanda jätta? Kas seda panusena natuke vähe ei ole ühiskonna arengusse.
1 Like
Mis “emadus”. Deklar on ju:
i do not cook
i do not clean
i do not laundry
… etc
i am NO SLAVE!
vastu tahavad:
6.5
200 k aastas miinimum
pays all bills
…
jne.
Kysimusele “but what you bring on table” vastavad:
“female energy”
Ja muidugi nõuavad selle juures veel vabadust “juua ja hoorata” (girls night out" jne.
Ja see kõik sai ALGUSE justnimelt stagna ülistatud “perspektiiviga” USAst.
Äärmuse on saavutanud L-Koreas
Ja Venemaa lääne-osas on vene tüdrukud võtnud sama “attitude” – me oleme ju palju “ilusamad” (tjuunitumad) kui meie lääne kolleegidest kullakaevurid… miks me peaks oma v…tu müütama odavamalt.
Eks see Venemaa ole ka selline “strana kantrastav” kus eriti teravalt tuleb esile vahe “tavalise vene mehe” ja “Birkini koti oligarhi” vahel.
3 Likes
Paar esimesene näppu jäänud “kompilatsiooni” ka siia…
USA
https://www.youtube.com/shorts/mVbGxba22gU
https://www.youtube.com/shorts/8wjz41aRlLU
Ja seda kraami on LÕPUTULT…
Nende suguõed Venemaal, kes on samad kombed üles korjanud:
Venelastel on lausa terve släng tekkinud: “tarelotšnitsa, RSP jne.”
Ja Hiinas… isegi Hiinas. NB! Asiaatide komme “plakatiga piketeerida” on päris nallakas:
Nagu kommentaaridest lugeda, pole keegi teist seda dokki vaadanud. Võiks võtta aja ja siis pärast uuesti kommenteerida.
Pange keegi link palun, ma mobiilis ei oska. Aitäh.
Kas tüdrukul on sündides sama suur tõenäosus saada sama rikkaks kui poisil? Statistika annab tunnistust naiste rahalisest alaväärsusest tänapäeva arenenud ühiskondades. Kuigi nad peaksid olema autonoomsed ja iseseisvad, paljastavad uuringud nähtamatuid mehhanisme igas eluetapis, mida tugevdavad minevikust päritud institutsionaalsed tavad ja mis aitavad kaasa nende vaesumisele.
Les femmes riches ne courent pas les rues. Prantsusmaa, 2025
https://jupiter.err.ee/1609870264/rikkad-naised-ei-kasva-puu-otsas
Õhtul süvenen. Diagonaalis vaadates … “meeleheitlikult otsitakse küsimusi kedagi vaevavavatele vastustele”. Vähemalt esmamulje oli küll selline.
1 Like
Aitäh lingi eest! 
1 Like
Humm … sama mis meestel?
Vastutan ise oma elu eest, teen tööd ja oman laialdasi võimalusi?
JA muuhulgas võin KA ema olla.
See ongi vast kõige suurem muutus, et emadus ja kodu eest hoolitsemine ei ole enam prioriteet - sest võimalusi on märksa enam.
Aasta hakkab lõppema. Sündide arv jääb ilmselt esimest (aga mitte viimast) korda alla 10 000 aastas.
Surmade arv kipub tulema 15 000 kanti, mis on üsna ootuspärane number.
Vaatasin huvi pärast ka Statistikaameti rahvastikuprognoosi aastani 2050. Prognoos koosneb mitmes stsenaariumist, mis kirjeldavad oodatust suuremat ja väiksemat iivet, rännet ja eluiga. Isegi optimistlikuma prognoosi kohaselt on meid siin maalapil 25 aasta pärast alla 1,3 miljoni.
Mis aga tegelikult ehmatab, on see, et Statistikaaamet on oma 2024. aastal uuendatud prognoosi kõige negatiivsema stsenaariumi (madalam sündimus) aluseks võtnud eelduse, et 2025-2027 on sünde üle 11 000 aastas ja sündimuskordaja 1,45.
Tänaseks on selge, et see kõige negatiivsem stsenaarium on mõõdutundetult optimistlik. Reaalsuskontroll võib tulla päris korralik.
7 Likes
Kui sa seda “seriaali” silmas pead. Sa vist ei vaadanud hoolega. Seal sepistati ju teesi – tüdrukud te PEATE rohkem raha ja karjääri tahtma. Kui te EI taha, siis see on patrairhaal-opressivne vale, mida teile on väikesest peale pähe taotud. Tülgastav!
Ja pikemas perspektiivis – meil kõigil on oma Roll täita. Pikas perspektiivis ei saa ei ühiskond, riigid, etnos kestma jääda, kui ülistada “igaüks peaks isekalt ainult oma eesmärkide suunas liikuma”