ennustus: kui palju on eestis elanikke?

Erm. Juba 2024 jäi sündide arv alla 10 000. See oli 9646 kui täpne olla.

1 Like

Tõepoolest, olen suutnud mälust juba kustutada ja järele ei vaadanud. Aga seda enam üllatab, et juba kaks aastat järjest on pikaajalise prognoosi justkui kõige pessimistlikum stsenaarium üle mõistuse optimistlik.

1 Like

Aega-ajalt peab siia ilmelt proportsioonide mõttes fakte postitama.

Sünnid maailmas
Venemaa jääb siin näiteks Jeemenile alla, suurjõud my ass.

Eesti jääb Bhutani ja Vanuatu vahele.

kas ei peegelda palgaerinevus inimeste vahel suhtelist erinevust nende inimeste vöimete vahel?
Sa ei saa miskit müüa kui sul pole ostjat… ja kui omad taiplikkust, kes keelab Sul enesel CEOks pürgida vs lihttöörajaks olemisekga? … vöi, kuidas…
#üleomavarju mötlemine

1 Like

Eestlastest vanematele sündinud laste arv on veel ca 30% väiksem…

Slaavikeelseid on muidugi v palju tekkinud. Isegi kohalikud slaavlased vaatavad neid võõra pilguga…

1 Like

IMHO sa oled selle ühe lause kontekstist veidi välja rebinud.
Nagu ma juba siis kirjutasin… mitte “tootlikkus” vaid “kasumilikkus” on 200x suurem. Nutikusega pole siin suurt midagi pistmist.
Ja olen ma kahelnud CEO vajaduses?!? Risti vastupidi. Ma väga soovin CEOd kes oleks vastutustundlik, vaataks min. 30 aastat tulevikku (mitte kvartalitulemusi), hooliks ettevõtte käekäigust “pikas perspektiivis” (mitte, pärast minu kuldset käepigistust tulgu või pankrot) ja suudaks orgunnida ja koordineerida nii müügi, arenduse, turunduse kui kõiki muid protsesse.
Tuleme tagasi “taiplikkuse” ja “nutikuse” juurde. Ma pakun, et keskmine insener on taiplikum ja suuremate teadmistega kui “keskmine CEO”. Lihsalt insener on mehaanika-, ehituse-, elektroonika-, hüdraulika… vms. insener. CEO on “inimhingede” insener ja saab hästi hakkama “kaootiliste ja mitte-determineeritud protsesside intuitiivse juhtimisega”.
Ka “stardipositsioonid” ei ole väga võrreldavad, eks ole. Ei, see ei ole “etteheide” – nendin fakti.
Mis juhtub töötajaga, kes korraldab mingi “ämbri” mis maksab ütleme 100k – saab kinga ja havemal juhul ka kohtuasja kaela.
Mis juhtub “vastutava” töötajaga (CEO) kes teeb mingi riskantse fopaa, feilib ja korraldab 10Mio kahjumi. Saab “kuldse käepigistuse” ja “kiitvad paberid” ja läheb uude kohta.

KUI (kordan ennast) CEO vastutustundlik, vaatab min. 30 aastat tulevikku (mitte kvartalitulemusi), hooliks ettevõtte käekäigust “pikas perspektiivis” (mitte, pärast minu kuldset käepigistust tulgu või pankrot) ja suudaks orgunnida ja koordineerida nii müügi, arenduse, turunduse kui kõiki muid protsesse. Minupoolest saagu või 2000 korda rohkem. Ega ma kade pole.
Paraku, pole väga näha sihukesi CEOsid. Ettevõtted, mille aastakäibed ületavad sisuliselt “kujutulsvõime piirid” (tavainimese jaoks) ja ka kasuminumbrid on rasvased… lähevad pankrotti, või tükeldatakse või konsolideeritakse. Pidevalt võib selliseid uudiseid lugeda.
Võtame või sellise monstrumi nagu “Stellantis” – koondab kõiki “maailma kõige halvemaid automarke” (noh, kusagile peavad need ju koonduma). Nõus?
Võta Stellantise “koond” lahti … mitu kunagist iseseisvat ettevõtet kokku loed? Päris mitu, eks? Jävelikult… iga viimase kui seal loendis oleva ettevõtte CEO on oma tööd teinud, pehmelt öeldes sitasti. Muidu nad ju poleks selles “sitakoondamise viimase meeleheitliku katse” loendis, eks ole? EI?

P.S. Me võime sel teema arutleda, kui soovid, aga kolime kusagile sobivamasse teemasse a la “majandusest üldiselt” või “kõik läheb tasapisi, aga järjekindalt, kuradile”

1 Like

Milline on CEO “hea töö”? Kui näiteks ülevõtmise käigus läheb ettevõtte bränd prügimäele, 50% töötajatest vallandatakse aga eelmised omanikud teenivad rasvase kasumi.
On CEO teinud oma töö hästi või halvasti?

1 Like

Ahaaa… hakkad juba vaikselt tõele lähemale jõudma. Mõneti ongi meil ju täide läinud “sotsialistlik unistus”. See mida lubas KP. “Kõik on omanikud”.
Investeerimisfondid, PE, Indeksifondid jne. jne. on meid meeldivalt eemaldanud omanikuvastutusest. Saame “kazummi” kätte ja edasi võib kõik kuradile käia.
Miks peaks huvi tundma ettevõtte (ja töötajate) edasise saatuse, maine, kaubamärgi, toote või kliendi pärast. Raha on ju siin (vaadake, see pole isegi tolmune).
Läkski täide nõukogude unistus. Ainult et… kui “kõik on omanikud” siis kes tegelikult on omanik :slight_smile:

1 Like

Ära muretse - mõned omanikud on alati teistest omanikumad :wink: Noh näiteks suurte indeksfondide suured haldajad, kes passiivsete fondiosanike (ehk pööbli) eest suurettevõtete aktsionäride koosolekutel igast progressiivsete ideede läbisurumise poolt hääletamas käivad :wink:

2 Likes

Ja kirjutavad alla omaneda surmaotsusele…

Ilmselt sellepärast ma vihkangi ettevõtteid mille omanikuks on näiteks mingi välismaine pensionifond )))

Mis sa ikka vihkamise peale aega raiskad… kaua see lõbu ei kesta. Umbes 100-150 aastat, ütleks ajaloo pealt, aga tänapäeval käivad ju asjad eksponentsiaalselt kiiremini.
Millal feodaalsüsteemiga “krõska” sai? Mitte siis, kui tulid mässud ja revolutsioonid. M ja R olid tagajärjed :slight_smile: Vormistamise küsimus. Omaenda surmaotsusele kirjutasid aadlikud alla koos nõrga monarhiga siis kui vormistati “riigiteenistusest vabastamise” otsus (enamasti koos mingit sorti konstitusioonilise monarhia) kokkuleppega.
Vastutusega omanikest (noblesse oblige) said lihtlabased rent-seekerid. Omand ilma mingi vastutuseta. Ainult ekspluateeri mõnuga. Ja Riiki, mis sulle tagab sellelt parcellilt kasumi saamise võimaluse ja aitab seda kollektiivselt kaitsta yadda-yadda, kah ei pea enam teenima. No ka pole mugav ja mõnus? Ainult et… nagu püksi pissimisega. Mõneks ajaks… mõneks ajaks!

7 Likes

Väike update.

  1. I poolaastaga on sündide arv Eestis natuke väiksem kui 2025. aastal samal ajal. Vahe umbes paarsada sündi.
    Juulikuus muidugi tuli suurem kukkumine (84 sündi vähem kui eelmisel aastal).

Liigume jõudsalt samal kursil - aasta lõpuks loomulik iive jälle -6 000-7000 ja seda teist aastat järjest. Seda on ikka väga palju meie rahvaarvu juures ja seda püsivalt rändega katta tundub korralik väljakutse, eriti arvestades, et ka rändesaldo oli 2025. aastal negatiivne.

Järjest rohkem hakkab see ennast erinevates eluvaldkondades märku andma:

  1. Haiglad hakkavad koondama ämmaemandaid. Ämmaemandad küll ütlevad omakorda, et kuna sünnitajate vanus on kõrgem, siis sünnitused on keskmiselt raskemad ja töö ei ole lihtsam, aga ei saa mööda vaadata faktist, et sündide arv kukub võrreldes sellega, missugune teenuste pakett või valmisolek on sellega seotud. Hiiumaa haigla teatas sel suvel juba ametlikult plaanilise sünnitusabi lõpetamisest.
  2. KOVid kas sulgevad lasteaedasid või hakkavad sulgemiseks valmistuma. Tallinna lähiümbruse vallad, kus on pikalt olnud lasteaiakohtade puudus ja kus erasektor on seda puudujääki omalt poolt katnud, ütlevad nüüd, et nad enam erahoidusid ja eri suunitlusega lasteaedade (montessorid ja waldorfid jne.) hoiukulusid enam ei hüvita. KOVi lasteaias on kohti piisavalt, kõik mahuvad ära. Mõned uute lasteaedade ehitusplaanid on juba maha tõmmatud.
  3. Kinnisvara teemas väike avastus, et iive ja rahvastiku vähenemine ei puuduta ainult maapiirkondi ja väikeasulaid. Tallinna rahvastik vähenes eelmisel aastal umbes 3 000 inimese võrra. Teoreetiliselt tähendab see umbes 1000 eluruumi tühjaks jäämist. Kui nii edasi läheb, siis hakkab see ühel hetkel ka hindades kajastuma.
3 Likes

Kui vaadata Eesti rahvaarvu aastatel 2010-2020, siis elanike arv oli kogu see aeg väiksem, kui see on aastal 2026.
Aastad 1971-2004, 2023, 2024 ja 2025 olid need aastad, kus inimesi elas rohkem kui aastal 2026 Eestis elab. Kõikidel mitte loetletud aastatel ja aastal 1970 ning enne seda, elas Eestis vähem inimesi kui elab aastal 2026.
Ukrainlased tekitasid järsu kasvu ja ühtlasi on see loomulik, et ukrainlaste suurem väljaränne tekitab suurema languse.

Ukrainlased tekitasid jõnksu …

OK. Sul on õigus, aga siin on väike nüanss ka selles, et rahvaarv vähenes pärast masu kuni aastani 2015. Pärast 2015. aastat hakkas ränne madalat iivet kompenseerima. Masu ajal välismaale tööle läinud pered hakkasid ka tasapisi tagasi tulema jne. COVIDi ajal läks korraks raskeks, aga siis tulid ukrainlased…

Viimased 10 aastat on siiski olnud rahvaarv kasvus; ja majandus ning selle ümber toimuv justkui on harjunud teatava kasvuga - hoolimata sellest, et loomulik iive on negatiivne ja osa ühiskonnast on sisserändele vastu, siis kõik planeerisid arvestades kasvu - alates Tallinna linnast (kes nägi nii rahvusvahelises sisserändes kui riigisiseses rändes enda kasvupotentsiaali) kuni teenusteni (lasteaedade ja koolide ehitamine).

Nüüd on 2-3 aastat see prognoos kuidagi eriliselt alasti, sest negatiivne iive pole kuhugi kadunud ja rännet ka ei ole ja pessimistlikumad rahvastikuteadlased ütlevad, et see on alles algus või esimene jõnks nendest paljudest jõnksudest meie rahvastikupüramiidis kus väikese sündide arvuga perioodide mõju välja paistma hakkab. Ja isegi pealinn peab nentima, et hoolimata tõmbekeskuse rollist ei tule inimesi juurde, vaid jääb vähemaks.

1 Like

Draax, kui vaadata üldiselt iivet läbi aastakümnete, siis iive, kui nähtus, tuleks jagada rangelt kahte lahtrisse - eestlaste iive ja venelaste (venekeelsete) iive.
Näiteks see paljukiidetud kõrge iive 1970-datel, 1980-datel ei olnud mitte eestlaste iive, vaid asustuskolonistide iive, kes saadeti siia elama ja kes nooruse tõttu hakkasid omavahel kiirelt paljunema. Hiljem muidugi, pärast iseseisvuse taastamist, kohalike venelaste iive (sünnitusi naise kohta) oli kaks korda madalam, kui see eestlaste seas oli.

Minu jaoks pole olnud eriti kuni seniajani vahet, kas venekeelne on siin sündinud või on ta siia immigreerunud, üks venelane kõik, eesti keelt ei oska ta enamasti kummalgi juhul. Eesti kultuuritaustaga ta niikuinii ei ole ja ei saa kunagi olema.
¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤
Mis rahvastikurändesse puutub, siis ma arvan, et see suur väljaränne siit üks hetk lõppeb ning sisseränne muutub jälle domineerivamaks. Kas see sisseränne katab negatiivse iibe ja väljarände, ei tea, võimalik et ei kata, aga tõenäoliselt lõppeb ka see aeg kus rahvaarv langeb 5000 või 9000 inimese võrra aastas. Rahvaarv muutub stabiilseks.

1 Like

Kui ukrainlased ja sõjapõgenikud välja jätta, siis 2015-2025 nö. normaalne rändesaldo oli meil umbes +5000. See oli piisav, et ära katta negatiivne iive, mis aastani 2020 oli kuni umbes -2000 ja jäi natuke üle ka.
Praegu oleme iibega seal, et see nö. normaalne rändesaldo enam negatiivset iivet (-6000-7000) ära ei kata. Ainus variant on sisserännet veel suurendada.

1 Like