“There were estimated to be approximately 129,000 social workers in the United Kingdom as of the first quarter of 2025.”
Arusaamiseks tuleb näide viia äärmuseni. Oletame, et 99,99(9)% noortest on otsustanud, et elada tuleb iseendale, milleks lapsed ja üleüldse maailmas ongi liiga palju inimesi jne, jne. Kõik nad on saanud ühel päeval 80+ aasat vanaks. Alles on üks töövõimelises eas isik. Kui palju teenuseid suudab see isik pakkuda “eeldusel, et vanurid jõuavas maksta”?
1 Like
Arusaamiseks tuleb aru saada, et äärmuseni viidud näite realiseerumise tõenäosus on äärmuslikult väike.
Ikka tohib. Mida enam meie riigis rahvastik vananeb, seda enam tundub kasvavat nende inimeste osakaal, kelle elu suurimaks hirmuks, probleemiks ja vaenlaseks on homoseksuaalsus. Huvitav küll, miks? See on eksisteerinud ju aegade algusest ja seda esineb isegi loomariigis(selle postituse kirjutaja ise homoseksuaalsust ei viljele ja võib olla selle pärast ka homoseksuaalsust maailma suurimaks probleemiks ei pea). 
See ongi kahetahuline probleem. Ühelt poolt sünnib lapsi vähem ja noori tuleb tööjõuturule samuti selle võrra vähem. Samal ajal vanureid on rohkem mitte ainult sellepärast, et vanemad põlvkonnad on suuremad, vaid ka sellepärast, et nad elavad kauem (ja vajavad neid teenuseid pikemat aega).
Meil oleks vananeva rahvastiku probleem tööjõuturul ja kallinevate teenuste probleem majanduses isegi juhul kui lapsi sünniks kogu aeg täpselt sama palju kui enne ja rahvastik suudaks ennast taastoota. Madala iibe juures see probleem juba mitmekordistub.
Kõik on kinni ju rahas.
Kui vanurite eest hoolitsejaid on Eestis nii vähe, siis tuleb neid hankida mujalt maailmast. Sajad tuhanded on valmis siia tulema, paku neile ainult mingi 2000 eurot kuus kätte, tassivad poest söögikraami neile koju, teevad vanainimesele süüa, koristavad tuba,pesevad pesu, vahetavad isegi mähkmed ja vannitavad neid . Või teevad siis sama tööd hooldekodus. Kuid privaatne teenus vanuri oma kodus on kindlasti parem.
Meditsiiniteenusega on raskem lugu, see vajab kõrget kvalifikatsiooni. MIda rohkem vanureid, seda rohkem vajatakse riigis meditsiiniteenust.
Kuid siingi on kõik kinni rahas. Eesti arstid ja meditsiiniõed ei lahkuks kodumaalt kui nende palk oleks selline, mis oleks konkurentsis kasvõi Soome vastavate palkadega .
Kui Soome arst saab keskmiselt 15 000 eurot kuus ja meditsiiniõde 5000, ning Eestis arst 5000 ja meditsiiniõde / ämmaemand 2700 , pole just raske aru saada, miks kvalifitseeritud med.personal, keda suurte kulude ja vaevaga on siin koolitatud, Eestist ära läheb
Kui ühiskond ei väärtusta enam headust ja lapsi ja selle asemel propageerib ja ülistab moraalseid pahesid, siis see ühiskond hävineb ja asendub vältimatult elujõulisemaga, näiteks islamiga. Kogu vasakpoolsus eriti täna seisnebki meie esivanemate, paremate inimeste loodu lõhkumises, lagastamises ja raiskamises, signaliseerimaks demonstratiivse vandalismi läbi tühist staatust.
Nagu keegi ütles, “tsivilisatsiooni ülal hoidvad talad ei ole märgistatud” ning nagu Ameerika asutajad suurepäraselt teadsid, demokraatia saab toimida ainult moraalsete inimestega.
8 Likes
Eesti arstid enam nii palju ei lahkugi. Palgavahe Soomega on, aga mitte enam kordades. Eestist lahkumise asemel saab teha ka kaugtööd (Soome meditsiinis nt. väga levinud kaugvastuvõttude tegemine arvuti või telefoni abil).
Lõpuks taandub ikkagi probleem sellele, et abivajajaid on rohkem ja abistajaid sama palju kui enne. Tervisekassa eelarve on miinuses, liiga palju vastuvõtuaegu juurde ei tule ja see, et kusagil on ka erameditsiiniteenuse osutajad, ei aita ka eriti palju kaasa, sest päeva lõpuks on arste ikka nii palju kui neid on ja kõigil inimestel ainult 24h ööpäevas.
2 Likes
Järjekordne naiivitar.
Kui sa oleksid kolmandatest riikidest pärit inimestega tegelikult ka rohkem kokku puutunud, siis teaksid, et su jutt on jama.
Kunagi kiruti venelasi (ja praegu kahtlase päritoluga ukrainlasi), aga nende töö kvaliteet ja töökus ja seaduskuulekus on ikkagi kordades parem kui kaugemalt tulnud rahval.
1 Like
Õu jee, tiblunn ja hoholl on need kvaliteedi ja seaduskuulekuse musternäidised. Sa oled ikka päris segi pööranud seal Briti heaoluparadiisis . Meil on neid siin sadu tuhandeid juba üle 70 aasta ja me teame nende elukombeid ja tööharjumusi väga hästi .
Ei vaja üldse tutvustamist see rahvas.
Ma ütlesin ju, et ülejäänud (need keda tavaliselt tööjõupuuduse leevendamiseks plaanitakse importida) on veel hullemad. Ma mõistan, et sellist asja võib olla raske ette kujutada kui nende ülejäänutega kokku puutunud pole.
3 Likes
Eesti arstide mediaanpalk on ~5100€ kuus, Soome arstidel ~7800€ kuus. Muidugi on valdkonniti erinevusi, aga 5000€ vs 15000€ on selline Delfi kommentaariumi tase.
1 Like
Meil on siin sellest ka juttu olnud. Kultuurikonflikt. PIITS peab kogu aeg plaksuma, siis on venelane ja hoholl väga head töömehed. Meil on probleem juhtimiskultuuris. Meil ei ole siin sellist brigadiri võtta, kes lihtsale vene töömehele kobarkäki eest kohe paugu vastu vahtimist virutaks. Õige “juhtimise” korral pole väga vigagi. Barbaritega peab rääkima “barbarite keeles”.
2 Likes
Palju Soomes maksud on, näit. 7800 pealt, tasandab üsna ära vbl.
Veel ennustusi, instituut ameerikamaalt, healthdata.org.
1 Like
Hallinev segment on majanduskasvu pidur ning riigivõla kasvu põhjus kõikjal maailmas. Tööeas elanikkonna kokkukuivamist võisid siiani suuresti korvata hilisem pensioniiga, suurem sisseränne ning uute tehnoloogiate omaksvõtt.
Aga arengupank hoiatas, et poliitiline toetus taolistele meetmetele võib olla nõrk riikides, kus domineerivad vanemad valijad – seda nii nende suurema osakaalu tõttu valijaskonnast kui ka seepärast, et nad käivad valimas tõenäolisemalt, kui nooremad.
On potentsiaal allakäiguspiraaliks seal, kus ühiskonnad vananevad, eakamad elanikud käivad rohkem valimas, liidrid on vanemad, nii et poliitiline diskursus nihkub eakate eelistuste suunas, mis teeb keerukamaks mistahes pensionireformid ja mis muudab raskemaks investeeringute tegemise haridusse, mis on tulevase kasvu vundament. Töökäte vähenemine tähendab samuti seda, et sisemajanduse kogutoodangu aastakasv elaniku kohta jääb aastani 2050 keskmiselt 0,4 protsendi madalamaks. On oht, et postkommunistlike riigide ühiskonnad jäävad vanaks, enne kui nad rikkaks saavad. Tõsiselt soovitatakse Ida-Euroopa valitsustele kaaluda suuremat sisserännet.
Demograafilist olukorda lahati ka viimases Äripäeva raadio „Töö ja palk“ raadiosaates, kus jõuti ühisele järeldusele. et Eesti vajab rohkem välist oskustööjõudu ja häid spetsialiste. Tööjõupuudus pidurdab juba täna ettevõtete kasvu ning kui trend jätkub, võib mõju majandusele olla märkimisväärne. Saates toodi välja ka tõsiasi, et üle 20 000 Eesti noore on täielikult tööturust eemal – probleem, mis süvendab demograafilist survet. Neid noori nimetatakse NEET noorteks. Umbes 20 000 15-29-aastaseid noori Eestis ei tööta, ega ei õpi.
see, et toome aina tööjõudu sisse ei ole lahendus vaid pohmelli edasilükkamine pealevõtmisega aga kord enam ei suuda ja siis ikkagi tuleb pohmell ja veel rängem ja tugevam
2 Likes
Eestis on tööjõu sissetoomine väga rangelt piiratud ja reglementeeritud. Laiaulatuslikust võõrtööjõu sissevoolust ei ole päriselus juttugi. Näiteks 2024 aasta kvoot lubas Eestisse tuua ainult 1303 kolmandate riikide välistöötajat. Pooleteist-kordset keskmist palka makstes võib välismaalt värvata ka kvoodi piiranguta, kuid puudu on ka madalamalt tasustatud tööjõust. Miks meil ei võiks olla midagi näiteks Araabia ühendemiraadide, Austraalia vms. sarnast, kus tööeas inimene saab piiratud ajaks tööviisa vms., selle lõppedes aga peab pöörduma tagasi oma koduriiki.
See on tüüpiline BS, mida mõned ettevõtlusorganisatsioonid meedias järjepidevalt kultiveerivad.
1,5x keskmise palga eest võid tuua nii palju võõrtööjõudu kui tahad, lisaks on mingid sektorid nagu IT veel laiemalt eranditega kaetud. Mis “oskustööjõust” alla selle palgataseme räägitakse?
Tegelikult on lihtne - tahetakse tuua lihttöölisi, kes teeks mingid kõige elementaarsemad tootmise ja lapilükkamise tööd ära odavamalt kui kohalik on nõus seda tegema, olles samal ajal (vähemalt mõnda aega) suhteliselt lojaalne teda “importinud” tööandjale, sest keeleoskust ei ole ja arusaamine Eesti ühiskonnast, seadustest jne. ja kohalike kontaktide loomine võtab sellel inimesel natuke aega. See tähendab, et tööandja jaoks on see “imporditud” töötaja lojaalsem - väiksema valmisolekuga kehva kohtlemise ja madala palga pärast töökohta vahetama ja igal ajahetkel valmis ületunde tegema, et rohkem raha teenida.
Sellist “imporditud” töötajat on ka lihtsam tööandjal probleemide korral üle lasta, sest tõenäosus, et ta teab oma õigusi, on väiksem.
Kogu lugu. Ei midagi keerulist.
Meil on majanduses kaks probleemi - esimene on see, et oskustööjõudu (nagu arstid või insenerid) on päriselt puudu, aga me ei suuda neid importida, sest tööjõuturul on barjäärid (vaja on ~1 mln kõnelejaga pisikese keele kõrgtasemel keeleoskust, et siin nendel erialadel töötada või mingid kutsestandardid, mille taotlemine nõuab aega).
Teine on see, et lihttööjõud muutub üha kallimaks ja üha keerulisem on leida kohalikke inimesi, kes minimaalse tasu eest teeks need kõige lihtsamad liigutused ära. Piisavalt automatiseerimine aga nõuab kas investeeringuid või kapitali ja pole kumbagi (ja lõpuni automatiseerida ei pruugi olla ka mõistlik või võimalik).
Aga need on erinevad probleemid ja välistööjõu kvoodi suurendamine päris oskustööjõu nappust mitte kuidagi ei leevenda, nii et pole mõtet seda sousti kogu aeg rääkida.
11 Likes
Töötasin 15 aastat tagasi tolle aja Eesti ühes suureimas tootmisettevõttes. Umbes pooled sealse tehase töötajatest olid leedukad. Siis ma ei teadnud, miks nad sama töö eest 1,5X suuremat palka said. Nüüd tean. Kohapeal ei olnud lihtsalt piisavalt tööjõudu.