To: Offf
Kui sa pistad plastmassitükke plastmassipeenestajasse… siis see peenestaja tekitab meeletult palju lärmi ning peenikest kleepuvat plastmasstolmu, siis loogiliselt peavad sul olema peas väga head helisummutavad kõrvaklapid, prillid, hingamismask jne. Tänapäeva tehnoloogia puhul saab sinna kõrvaklappidesse raadio mängima panna.
Siis nii saadaksegi raadiost “teadmisi”. Ning kuna uued peale tulevad “teadmised” suruvad vanad “teadmised” välja, seepärast sa enam “ei mäleta”, mida sa veidi aega tagasi kirjutasid.
Pakistan, Nigeeria, Egiptus ja Indoneesia 2025 vrs 2100 - rahvaarvu kasv 2 korda !?!
D.R. Congo kasv peaaegu 4 korda !!! 113 → 431
Etioopia peaaegu 3 korda 135 → 367
vau … huvitav kas hiinlased hakkavad aafriklasteks (=muudavad kodakondsust/asukohariiki)
John B. Calhouni “Mouse Utopia” või “Universe 25” on eksperiment, mis viidi läbi 1968–1972 ja mille tulemused tekitasid sünged ennustused inimühiskonna tuleviku kohta.
Kui hiirte arvukus jõudis tippu (umbes 2200 hiirt), hakkas ilmnema nähtus, mida Calhoun nimetas “behavioral sink” https://en.wikipedia.org/wiki/Behavioral_sink
Calhoun nägi selles hoiatust inimühiskonnale, kui mugavus ja tihedus viivad sotsiaalsete sidemete lagunemiseni, võib järgneda kultuuri kokkuvarisemine
Mõned sotsioloogid ja psühholoogid on kasutanud seda mudelit, et arutada linnastumise, ülerahvastuse ja anonüümsuse mõju.
Kriitikud rõhutavad, et inimesed pole hiired, meil on kultuur, institutsioonid ja teadlikud valikud, mis muudavad olukorra palju keerulisemaks
Eks seal see loogika on, et kui mõni riik saavutab teatud arengutaseme siis hakkab sündide arv vähenema. Hiinas oli see ühe- siis kahe siis kolme lapse poliitika ka, mis jälje jätnud.
Kui just muud magnetit pole migratsiooniks (USAs heaolu) siis pole ka pop. kasvu arenenud riikides. hiinlased
Eks sama allikas datal mis Eestile u. 1/3 pop. vähenemist ja Lätile 50% vmt. ennustas, see siin teemas ülal ka olemas kusagil.
15–29-aastaste osakaal langes Euroopa Liidus ligikaudu 19 protsendilt 2010. aastaks 16 protsendini 2021. aastaks.
Eurostati prognoosi järgi on see 2050. aastaks umbes 15 protsenti.
Eestis on alla 20-aastaste osakaal praegu 21,6 protsenti ning vähenemine on olnud kiirem kui paljudes teistes Euroopa riikides.
ÜRO prognooside kohaselt kahekordistub samal ajal üle 60-aastaste arv maailmas – 2050. aastaks elab neid hinnanguliselt 2,1 miljardit – ning üle 80-aastaste arv kolmekordistub 426 miljonini.
Kui noorte osakaal väheneb, nihkub paratamatult ka ühiskondlik tähelepanu. Poliitilised otsused, eelarved ja arutelud keskenduvad üha enam neile, keda on arvuliselt rohkem ja kelle teemad on fookuses täna ja nüüd kohe.
Kui noored jäävad väiksemaks osaks rahvastikust, ei tähenda see, et nad oleksid vähem olulised. Vastupidi, iga noor muutub ühiskonna seisukohalt veelgi väärtuslikumaks ja sellega koos tõuseb ka neisse investeerimise olulisus. Sellest sõltub, kui elujõuline on ühiskond tulevikus!
EI Kaur, see tingi ainult selle, et entitled lärmaka, nõudliku, agressiivse, räuskava nooruse “sõna kaal” tõuseb veelgi.
Kokkuvõtvalt noorte seisukoht:
Meil on õigus tööle – sõltumata meie oskustest või tööharjumustest
Meil on õigus õiglasele tasustamisele – saada palka vastavalt oma soovile sõltumata loodud lisandväärtusest
Meil on õigus eluasemele – mille “keegi” (Riik? KOV? peab meile tagama)
Meil on õigus puhtale loodusele ja kenale kliimale – ilma vähimagi kohustuseta tunda huvi, kas ja kuidas need “kliimameetmed” tegelikult töötavad ja milliseid kaasuvaid tagajärgi need kaasa toovad.
Meil on õigus olla nii “soosegaduses” kui me parasjagu soovime – meil ei ole vähimatki vastutust “järgmise põlvkonna” sünnitamise ega üles kasvatamise küsimuses
Meil on õigus “pensionifondi kasvamisele” – “keegi teine” peab “kusagil” tagama, et meie fondi kasv ületaks vähemalt inflatsiooni. Kõige parem oleks, kui taha tuleks “üldse seina seest” ja meie peaks selle “räpase asja” kasvatamise ja hooldamisega tegelema.
Meil on õigus tarvitada suvalisi mõnuaineid suvalises kohas.
Meil on õigus “suunamudida” ja saada selle eest hästi tasustatud, igasugu tasuta asju “ettevõtetelt” ja muid hüvesid.
Meil on õigus mitte muretseda tuleviku pärast – puudub kohustus omada “rahapuhvrit” mustadeks päevadeks.
Meil on õigus suvaline, meie arvamusega mitte nõustuv või muidu ebameeldiv isik sotsiaalmeedia abiga “ära tühistada”.
Meil on õgus, mitte selle pärast, et meie väidetu on tõene v, reaalsusega kooskõlas – meil on ÕIGUS sest “meie” ütleme seda. Sina eksid, sest sa oled patriarhaalne natsistlik igand.
Meil on õigus defineerida ümber “tõese” ja “väära” definitsioon mitte vastavuses reaalsusega vaid sõltuvaks sellest, KES mingi väite kuuldavale toob.
…
ja nii edasi…
Tulevik, nagu öeldakse, paistab helge. Midagi hingele.
No vot see on, millest ma ammu rääkinud olen. Matemaatika. Kui ühel päeval on viie vanainimese kohta üks töövõimeline inimene, siis ei tööta see plaan, et elasin iseendale. Hoidsin laste pealt raha kokku ja investeerisin selle pensioniks. Pensionieas pole lapsi vajagi. Ostan kõik teenused mis vaja.
Teenuste hind tõuseb seljuhul nõudluse-pakkumise vahekorras sedavõrd, et odavam oleks olnud lapsi omada, kes sind nüüd aitaksid. Seda paremal juhul. Halvemal juhul loobub see noorte seltskond rikaste vanurite hordide hüvanguks orjamast ja võtab lihtsalt tugevama jõuga varad üle.
Matemaatiliselt, olukorras kus kõik ressursid ja oskused-teadmised on “5 vanainimese” (ütleme, teovõimelises vanusevahemikus 40-70) käes, siis see “1 noor ja roheline” (ütleme, teovõimelises vanusevahemikus 18-40) ei võta enam midagi üle sest on selgelt nõrgem osapool nii arvuliselt, teadmistelt, oskustelt, organiseerumisvõimelt, elukogemuselt, ressurssidelt kui ka ligipääsult riikliku sunni nõu- ja jõuvahenditele; pigem need “viis väiklast vanainimest” tambivad selle “ühe noore nolgi” kõigepealt mutta ära ja siis istuvad oma Pyrrhose võidu otsas, näpp suus, et “Mis edasi saab?”… Seejärel võibolla impordivad senisest veel rohkem noori “ajukirurge ja insenere” arengumaadest ning alles peale seda räägime olukorrast, kus võibolla jõuab noortehulk arvuliselt kunagi reaalselt nende vanurite ohustamiseni, või noh, selle alamhulgani vanuritest kes selleksajaks juba loomulikku manalateed pole läinud…
Ainus helgem alternatiiv paistab olevat masinõppepõhise robootika arendamine sellise tasemeni, kus robotite hordid suudavad nii noorte hordidele kui ka vanurite hordidele niivõrd piisavalt kaupu-teenuseid toota, et nood teineteise kõride kallale ei kipuks.
Kas oled kindel? IM(H)O, noored ei evi siinkohal muud funktsiooni kui olla kergeltmõjutatavaks ja odavaks poliitiliseks tööriistaks oma siiralt roosade prillide ja usaldava kaunishinge tõttu… Juhitakse ja organiseeritakse neid roosasid suundi ja hoiakuid ikkagi sealt, kus liigub suur raha, eksju…
“Vanainimese” all mõtlen ma ikka vanusegruppi 75 -110, kes hakkamasaamiseks vajavad mingeid tugiteenuseid. Mis 40 aastasest vanainimesest sa sogad siin. 40-70 on kõige produktiivsem iga.
Ma räägin hüpoteetilisest olukorrast, kui lastetuid “iseendale elanud” ja raha kogunud 80+ aastaseid on 5 tk iga töövõimelise (30-65) isiku kohta. Kas see raha aitab neid kõiki selles olukorras?
Eks natuke ikka aitab. Ka 3x odavam kinnisvara või aktsiaportfell on midagi väärt.
(Juhul muidugi, kui “rohutirts” unistab, et need endise 2 asemel 1/5 ülalpidajat inimese kohta ka jooksevkulusid ehk pensioni samas mahus peale annavad - siis pole küll midagi teha´).
Eestis on umbes 15000 sotsiaaltöötajat ja 700000 tööl käivat inimest. https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/sotsiaaltoo-seirearuande
Kui palju peaks tööl käivate inimeste arv vähenema, et nendest ei jaguks enam sotsiaaltöötajaid? Eeldusel, et sotsiaalabi vajavad vanurid “jaksavad maksta”.