Sinna on küll juba pea 15aastat kui ma meditsiiniga rohkem seotud olin aga tollal oli suhteliselt avalik saladus, et teatud protseduurid olid kasumlikumad kui teised. Vaatamata HK väidetele hinnakirja kulupõhisusest. Üks võrdlemisi ebameeldiv näide olid neerukivid. Nende lõikamine oli kasumlikum kui väheminvasiivsed ravimeetodid. See ei olnud teps mitte hea.
Minu point oli pigem laia pilti vaadata. Tuleb hoida teenuse osutamiseks vajalikud seadmed ja tööjõud maksimaalselt koormatud, selleläbi paraneb efektiivsus.
Antud juhtumi absurdsus on, et teenuse järgi nõudlust on, vahendid on, tööjõud on aga teenust osutatakse vähem mille läbi omahind tõuseb.
Praegust olukorda ma ka ei tea, aga vähemalt minevikus olid ka arstidel sellised lepingud, kus põhipalk + operatsioonid eraldi tasustatud. See tõi kaasa olukorra, kus mõni kirurgi juurde sattudes soovitati ka kohe opereerida (enam-vähem, et “täpselt ei oska öelda, aga lõikame ja vaatame”). Minevikus olid ka operatsioonid alati tõsisemad protseduurid - ei olnud mingit väikest sondi või artroskoopiat. Ikka skalpelliga sisse.
See mida sa siin lõigus sõnastad, on tegelikult haiglareformi ülesanne.
Meditsiinis on ressursside efektiivsus äärmiselt oluline, aga samas ka mitte ainus eesmärk. Patsiendi teekond ja võimekus teenuseni jõuda on teiselt poolt sama tähtis.
Kui vaatame numbreid, siis osad maakonnahaiglad peaks üldse kinni panema. Näiteks Paide ja Haapsalu inimesed peaksid käima PERHis tegemas mingeid protseduure, mida nad praegu saavad teha kodulinnas. Vananeva ühiskonnaga riigis on need patsiendid enamasti eakad, kellel puudub oma transport. Neil on ühistranspordiga liikuda keeruline ja kallis. Kui puuduvad lapsed või lähedased, kes viivad-toovad-pealinnas majutavad, siis üliefektiivne meditsiinisüsteem põhimõtteliselt välistab nende ravile jõudmise.
Operatsioonijärgne taastusravi on üldiselt kõige lihtsam näide protseduuridest, mis peaks olema inimese jaoks lihtsalt ligi pääsetav. Haiglas hoitakse tänapäeval väga lühikest aega - kaks päeva ja kui tundub, et operatsioonist tüsistusi ei ole, siis saadetakse koju ja öeldakse, et järgmisest nädalast palun hakake käima kusagil taastusravis, 4x nädalas. Noh, kuidas ma teen kui elan kusagil karumustikas ja maakonnakeskus on 40km?
Nõus, et teenuse kättesaadavuse aspekt mõjutab selle osutamise effektiivsust ja tervishoiu teenuse eripära tõttu tuleb sellele mõnes kaugemas kohas peale maksta.
Aga antud näide oli PERH kohta, mis asub pealinnas ja osutab teenust pea poolele Eestile aga ikka…
Siin on veel üks nüanss.
Meditsiinilises mõttes ongi Eesti väga tilluke. Teatud keerukamaid protseduure nagu siirdamised või mingid neurokirurgilised operatsioonid, on meil nii harva vajalikud, et on keeruline koolitada piisavalt kirurge ja nende kompetentsi hoida.
PERH ja TÜK on kaks suurimat ja parimat haiglat. Tervisekassa vaates oleks hinnakirja kujundamisel hea hoida neid teatud mõttes omavahel konkureerimas (kes suudab teenust efektiivsemalt osutada). Sellises konkurentsis on lihsam jõuda ka läbirääkimistes selleni, et mis see teenuse õiglane hind ikkagi on. Aga Eesti tervishoius on jõutud ka arusaamiseni, et kõiki selliseid keerukamaid operatsioone pole mõtet isegi kahes haiglas teha ja PERH/TÜK võiks omavahel mingid valdkonnad ära jaotada - kes mida teeb.
Üks osa sellest probleemist ongi väga kalliste seadmete maksumus - pole mõtet osta miljonieurost masinat nii Tartusse kui Tallinnasse, kui see mõlemas kohas 80% ajast jõude seisab.
No aga siis ju aktsionärid-omanikud hõiskavad rõõmust. Sinnapoole püüab iga “kapital” areneda. “Toota” null kuluga võimalikult vähe ja müüa välja võimalikult kõrge hinnaga – KAZUMMM!!!
Pöörastel 80ndatel lukratiivsele äriturule 25 000 tükist “tööjaamu” müütanud haapeed ja digitaalid ja co. olid tunduvalt kasumlikumad kui näiteks maailma enimmüüdud personaalarvuti Commmodore65 tootja Commodore. Volüümi pealt kõlguti ikka pideva likviidsuskriisi äärel. Sest kui tuleb “flop” ja sul on laos miljon ühikut kaupa kattega 1 EUR või sul on laos 1 ühik kaupa hinnaga milku ja kattega pool milkut.
Seal on vahe 
Mitte, et ma Haigekassa ja Haiglate sellist poliitikat õigeks peaks. Aga evolutsiooni ja füüsikaseadused (energia) ütleb, et ettevõte püüdleb “ideaalse energeetilise seisundi” poole, kus “null omahinnaga toode” millel on “null tootmis, tarne, marketingikulu” müüakse turul $$$$$$$$$$$$$$$$$$$$$$$$$ eest.
Klassikaline mikro… müüa vähe aga väga hea marginaaliga vs. müüa palju ja madala marginaaliga, aga teenida “volüümi” pealt.
Arvutit “Commmodore65” toodeti Wikipedia andmetel 50 ja 2000 eksemplari vahel.
No said tähe ära närida Muidugi oli silmas peetud Commodore64. Eks näpp libastus.
Viimast toodeti (erinevatel andmetel) 12.5 – 17 miljonit ühikut, mis teeb selle maailma kõigi aegade enimmüüdud personaalarvutimudeliks. Äriõnne see, pikas perspektiivis, Commodore õuele ei toonud (eks seal oli muid jamasid ka muidugi).
Acorn läks “veega alla” “kõigest” 100 000 suure hurraga lattu ette toodetud Elecroniga. Ja kõik need “suur volüüm, madal marginaal” ettevõtted balansseerisid 80ndatel pidevalt pankroti äärel.
Stigmast: “Ma ei hakka maksma 25 000 dollarit arvuti eest ettevõttele, kes toodab mingeid “laste mänguasju”” oli jube raske vabaneda.
Näe, Mercedeski teatas, et “ei mingeid vaesteautosid enam” – ainult Premium+ klass.
Eesti elanikkonna ja selle hääbumise või kestmisega on ülaltoodul muidugi vähe pistmist. Väidan vaid seda, et 21. sajandi tehniliste vahenditega saab genotsiidi läbi viia nii sujuvalt, märkamatult ja tasapisi, et keegi ei köhagi. “Nad ISE tahtsid” ja nad “ise” vabatahtlikult valisid…
2 Likes
Tasub ikka Delfit lugeda, et neid erilisi ajugeeniuseid avastada.
Uurige, sel ettevõttel on palju äriseoseid ja vaadake, et te kogemata talle mingit kasumit ei annaks. Eeldusel muidugi et te jaga neid naeruväärseid seisukohti.
1 Like
Kuna siin teemas mitmeid kordi selle üle arutletud, et kui palju Eesti elanikest siis päris eestlasi on, siis sellest artiklist järgmine nope:
Milline on eestlaste osakaal rahvastikust?
82 protsenti (1 123 000) Eesti elanikest on Eesti kodakondsusega, kuus protsenti Venemaa kodakondsusega, viis protsenti Ukraina kodakondsusega, neli protsenti määramata kodakondsusega ja kolm protsenti mõne muu riigi kodakondsusega.
Rahvuselt eestlaste arv kasvas pea 3000 inimese võrra ning eestlaste osakaal kogu rahvastikust on 68 protsenti (935 000).
Enam kui 10 000 inimese võrra langes rahvuselt venelaste arv.
65 protsenti (893 000) elanikest räägib emakeelena eesti keelt.
Eesti kodanikest 83 protsenti peavad ennast rahvuselt eestlasteks ja 79 protsenti räägivad emakeelena eesti keelt.
Siit tuleb tegelikult välja kolm mõõdet, mille järgi “eestlust” hinnata:
- kodakondsus (82% elanikest on Eesti kodakondsusega)
- emakeel (83% kodanikest ja 65% kogu rahvastikust räägib emakeelena eesti keelt)
- rahvus (ilmselt enesemääratluse järgi) - 68% kogu elanikkonnast peab ennast eestlasteks
Edasi tuletades: ca 3% suurune osa elanikkonnast, kelle emakeel ei ole eesti keel, peab ennast sellest hoolimata eestlaseks.
1 Like
Jääb siiski ka võimalus, et nende teine kodune keel (isa keel) on eesti keel. Segaabielude osakaal selles suurusjärgus võiks vast olla. Mingit integratsiooni edulugu siit vist välja ei loe.
Kopeeritud Tartu teemast
Kuidas see kik Eestisse puutub? Eks ta ikka puutu.
Proovime defineerida “eestlase”. Ilmseglet seda “õiget” “muinaseestlast” ei saa me enam kunagi tagasi. Aastasajad kristlust ja saksa mõju on teinud oma töö.
Ma eeldan, et nn. “õige eestlase” all mõeldakse 19. sajandi (või 20. alguse) edukat vaba, väljaostetud taluga talumeest. Oma maalapike, väike varanatuke hinge taga, võime ennast ja oma peret ja oma esivanemaid üleval pidada. Maaelu. Mina “eestlaslikumat” asja eriti ette kujutada ei oska.
Islamirevolutsioon? Noh, ja siis??? (oi, nüüd mind hakatakse peksma). Meil ei ole “eesti kultuuri”. On ikkagi väga tugev saksa mõjutuste ja kristlike mõjutustega kultuur. Noh, vahetame “saksa kultuurkeele” “araabia kultuurkeele” vastu. So what. Piibli asemel loeme Koraani (emakeeles). Pühapäevase surmigava luterliku teenistuse asemel käime mošees.
Ma esitan nüüd valusa küsimuse - MIDA me õigupoolest kaotame?
Naistel ei lubata l…tsipesus tänaval hõlberdada? Jube kaotus, eks ole?
Joomine keelatakse ära? Jube kaotus eks ole, kui alkoholismile piiri tõmmatakse.
Peab mošees käima ja palvetama. See on nats valus, eestlane on kaunis usuleige. Allah või Issand, mis seal vahet. Ega Allah su põldu ei künna.
Naised istuvad kodus, hoolitsevad majapidamise eest ja kantseldavad lapsi? Jube kaotus, et ei saa oma parimaid aastaid kusagil umbses kontoris kellelegi KaZummi tegemiseks annetada.
Mees võib võtta nii palju naisi kui jõuab üleval pidada. Jube kaotus, eks ole? Äkki saabki oma koduste naistega rohkem lapsi. Ehk tõuseb koguni sünduvuskordaja.
Seapekist loobumine on nats kibe pill, sellega olen nõus. Aga ega see “klassikaline eestlane” nüüd ka teab mis tonnide kaupa seapraadi ei vitsutanud. Pigem ikka must-leib ja silk
Aga sõnavabadus? Aga demokraatia? Aga…
On need “väärtused iseeneses”. 30 aastat “vabadust ja täielist demokraatiat” on eesti rahva arvukusele mõjunud KUIDAS??? Kudias on eesti keele ja kultuuriga???
Ma pakun, et kui meil oleks Eesti Islamiriik, siis eestlaste kestmajäämist see küll mitte kudiagi ei ohusta, pigem soodustab. Põllumees teeb põlla kündmise vahele väikese palvepausi ja elu läheb edasi.
Islamile on palju ette heidetud, aga ma hästi ei usu, et sundkorras hakatakse hariduses nt. eesti keelt araabia keelega asendama. Või eesti tähestiku asemel kufat peale suruma.
Seega, mis täpselt ikkagi oleks see “islamioht” ja mida me KAOTAKSIME, kui Eesti läheks üle “islamiriigiks”. Ja ärge palun sonige “kristlikust kultuurist” ja “läänelikest väärtustest”. Kirstlik kultuuritaust on meile samamoodi “importkaup”. Ja “läänelikud väärtused”??? Millised väärtused?
Ma saan aru, “Islamiseeerumise” all kardetakse pigem võõrkeelseid- ja võõrmeelseid ENKLAAVE, mis “elavad nagu keskajas”. Aga seda valget meest, kes võtab Allahi “oma südamesse” ja hakkab korralikuks moslemiks ei luba Koraani postulaadid mitte mingil juhul võõraks pidada. Selline on igale moslemile vend.
1 Like
Kui inimene hakkab moslemiks (ehk muslimiks, muhameedlaseks), siis vahetab ta oma rahvuse moslemi vastu välja. Moslem ei ole eestlane ja eestlane ei ole moslem.
Muidugi paljud vaidlevad sellele vastu, aga reaalsus praktikas on tegelikult selline. Ajakirjanduses on illustreerivaid lugusid sellest.
Seda on siin ka varem üle korratud.
2 Likes
Kas pakistanlane lakkab olemast pakistanlane kui ta on moslem?
Võtsin Wikipediast mõned numbrid:
" Due to a high fertility rate, which was estimated at 3.5 in 2022, Pakistan has one of the world’s youngest populations."
ja
" Pakistan is a multilingual country with dozens of regional languages spoken as first languages by various ethnolinguistic groups.[51][52] The majority Pakistan’s languages belong to the Indo-Iranian group of the Indo-European language family.[53][54]"
Kas erinevad rahvakillud Pakistanis on tänu Islamile kaotanud oma emakeele?
" According to the World Factbook, Library of Congress, Oxford University, over 96% of the population of Pakistan is Muslim and the remaining 4% is Hindu, Christian, and others.[60][61][62] Majority of the Muslims practice Sunni with a significant minority of Shi’as."
Major Ethnic Groups in Pakistan
Punjabis – ~44%
Native to Punjab province.
Speak Punjabi.
Largest ethnic group in Pakistan.
Pashtuns (Pathans) – ~15–18%
Primarily in Khyber Pakhtunkhwa and Balochistan.
Speak Pashto.
Known for tribal traditions and Pashtunwali code.
Sindhis – ~14%
Native to Sindh province.
Speak Sindhi.
Rich Sufi cultural heritage.
Saraikis – ~8–12%
Mostly in southern Punjab.
Speak Saraiki, a dialect of Punjabi.
Muhajirs – ~7%
Descendants of Urdu-speaking migrants from India after 1947.
Primarily urban, especially in Karachi and Hyderabad.
Baloch – ~3–4%
Native to Balochistan.
Speak Balochi.
Known for tribal structure and nomadic traditions.
Oskad tuua mõne näite, kus Saraikid on lakanud olemast saraikid, sest nende religioon on Islam?
Kas eeslased lakkasid olemast eestlased, kui siia “tule ja mõõagaga” kristlus toodi?
Kas Norra Vikingid lakkasid olemast norrakad, kui nad kristluse poolvabatahtlikult vastu võtsid? Aga Taanlased? Rootslased?
Ma ei ole mingi Islamifanaatik ja ei pea seda isegi eriti toredaks või ahvaltlevaks etoseks aga… ma ei ole siiamaani näinud ühtegi mõistlikku argumenti peale kalevjaikliku postulaadi:
“Kui inimene hakkab moslemiks (ehk muslimiks, muhameedlaseks), siis vahetab ta oma rahvuse moslemi vastu välja. Moslem ei ole eestlane ja eestlane ei ole moslem.”
Mõni argument ka, mis seda kinnitaks. Mõni argument, kuidas kristluse vahetamine islami (või minupoolest pastafarinismi, VooDoo või budismi) vastu teeb eestlastest kuidagi oluliselt mitte-eestlased, kes kaotavad kohe silmapilk oma keele ja kultuuri.
Jah, VIIN ja SEAPRAAD jäävad ära. Nõus. Kas see DEFINEERIB eestluse? Ei? Mis siis defineerib?
1 Like
Pakistanlane ei ole rahvus.
Pakistan on India kolooniast eraldatud osa, kuhu esialgse kava alusel pidid kolima kõik moslemid. Pakistan on lühend sinna arvatud piirkondade esitähtedest + stan Balochistanist.
Seetõttu ei ole lubatud ka öelda “paki” kuigi teoorias tundub nagu see oleks loogiline rahvuse nimi.
Aga moslem on rahvus. Islam ei tunnista enda sees muid alajaotisi ega kultuure. Kõik on üks suur ummah - mis on sõna islami rahvuse jaoks.
Reaalselt erinevused ja kohalikud kultuurid muidugi eksisteerivad, aga Euroopasse liikunud ja Lähis-Ida moslemi õpetlaste jaoks on tegemist peaaegu nagu uskmatutega. Kusjuures teoorias koraan lubab erinevaid kultuure, aga samas piirab neid nii palju, et erinevusi ei saa olla - näiteks muusika keeld, kunsti keeld, kartulikotist erineva riietuse keeld, toiduga seonduvad piirangud jne.
1 Like
Kunagi olid tänapäevased Pakistan ja Bangladesh üks riik: Lääne- ja Ida-Pakistan. 1971a kuulutas Ida-Pakistan end iseseisvaks.
Ka Afganistan polnud ajalooliselt eraldi iseseisev ala vaid oli segapuder - osa Indiast ja osa Kesk-Aasiast. Tänapäevane Afganistani-Pakistani piir pandi paika vene tsaari ja Inglise kuninga sõjavägede kohtumisjoonel, kui sõlmiti rahuleping vallutatud territooriumite jagamiseks kahe suure impeeriumi vahel.
Ega nõukogudeliitlane ehk nõukogude inimene ehk sovjett samuti rahvus pole. Ometigi seda terminit kasutati laialdaselt inimeste lahterdamisel.
Kõik moslemid ise tunnistavad oma usu- ehk religioonikaaslasi samast rahvusest olevateks.
Ma saan aru, et paljudele on moslemi-teooria ebamugav käsitleda ja kristlane saab näiteks olla eraldi rahvusest. Aga moslem pole ju kristlane ja kumbki religioon on täiesti erinevalt käsitletav. Ei ole nii, et maailmas on hunnik religioone ja need on kõik ühesugused, ühesuguselt käsitletavad.
1 Like
Pakistanis on juba moodustatud selline haldusüksus nagu Baltistan, kes veel ei tea, kuhu on siis oodatud kõik eestlastest, lätlastest ja leedulastest moslemid. 
Ja miks sa SELLE pika loetelu tuima näoga kõrvale jätad, kui vastad???
" Major Ethnic Groups in Pakistan
Punjabis – ~44%
Native to Punjab province.
Speak Punjabi.
Largest ethnic group in Pakistan.
…
Kas need rahvus/etnilised grupid on lakanud olemast???
Nii äärmuslikud on ainult Iraan ja Afghanistan. Üsnagi “moslemirohkes” TÜrgis on edukalt olemas nii muusika, kino- maali kui muu kunst. Araabia Ühendemiraadid – muusika mürtsub igal pool.
Ka Pakistanis pole muusika bänni all.
Pakistan, as an Islamic republic, does not impose a total ban on music, movies, or the arts, but these sectors are subject to censorship and regulation based on religious, cultural, and political considerations.
Küsi ise Copiloti käest täpsemalt.
Sisuliselt, kui eesti hakkaks “moderate” islamiriigiks, keelaks näiteks pr0ni, alkoholi ja natuke tsenseeriks mida kinos näidatakse või raadios mängitakse – “keskmise eestlase” jaoks EI MUUTUKS MITTE MIDAGI KATASTROOFILISELT HALVEMAKS.
Kas keegi suudab tuua ka mõne mõistlikuma argumendi kui ajatollahite absoluutselt autoritaarne Iraan või Afganistaan?
Jah, see Islam seal ei ole religioon. SEE Islam on ajatollah ja mullah autoritaarse diktatuuri säilitamise VAHEND. Sellel pole religiooniga mitte midagi pistmist. See on valitsemise süsteem.
Totalitaarset režiimi ei ole ma kunagi soovitanud.
Selle aasta esimese kuue kuuga siis loomulik iive juba umbes -3 000.
Kui eelmisel aastal sündis esimest korda pika aja jooksul alla 10 000 lapse aastas, siis sel aastal on väga hästi kui veel 9 000 kokku tuleb.