Selle aasta esimese kuue kuuga siis loomulik iive juba umbes -3 000.
Kui eelmisel aastal sündis esimest korda pika aja jooksul alla 10 000 lapse aastas, siis sel aastal on väga hästi kui veel 9 000 kokku tuleb.
Jätkates vestlust viitelt Eesti majanduskasv on ära canceldatud:
Laste saamise osas on pigem siit-sealt varjatult mõista antud, et lastetuse põhipõhjus ei ole majanduslik, vaid see, et noorte suhted on väga ebastabiilsed ja paljud noored tahavadki, et suhted oleks ebastabiilsed - partnereid vahetatakse meelega ja plaanipäraselt. Teatakse juba ette, et selle või teise inimesega kokku ei jääda, sest kõik tema tutvusringkonnas teevad sama ja meediakajastused toetavad seda elustiili ning sellist ellusuhtumist.
Lisaks on noortel oma ettekujutus karjääritegemisest, mida üritatakse saavutada ja see muudab samuti praktikat isiklike (intiim)suhete rajamisel.
See on seda tüüpi teema - nagu see: inimene kes kaotas öösel koduteel koduvõtmed, otsib neid sealt kus on tänavalambi valgusvihk, mitte aga sealt, kus on pimedus. Sama kehtib ka lastetuse kohta: palju lihtsam on poliitikutel laste vähesust ajada halva majandussituatsiooni ja sõja kaela, kui selle kaela, et uued peale kasvavad põlvkonnad on teistsugused, kui 30-40 aastat varem sündinud põlvkonnad. Eks oma osa on noorte muutunud suhtumises ka selles nähtuses mida nimetatakse vabakasvatuseks ja et lapsi ei tohi karistada ning muidugi ka see, et väga palju on üksiklapsi, kellel puuduvad õed-vennad ning peres olev isa pole mitte pärisisa, kui üldse peres isa on.
Ma ei eita, et majandussituatsioon on ühe mõjurina tinginud laste vähesuse, aga tõenäoliselt ei ole see ainus põhjus ja vist isegi mitte peamine põhjus.
1 Like
ttrust, see osa jutust, et noored ei saa lapsi, sest pole lapsena rihma saanud, ajas mind naerma, aga muu on muidugi õige.
Majanduslik kindlustunne on loomulikult oluline, aga neid lapsi ei sündinud piisavalt (2,1 naise kohta) ka siis kui SKP kasvas mühinal ja raha ei maksnud midagi. Nüüd on sündivus muidugi osalt langenud ka selle pärast, et majanduslik kindlustunne on madalam, aga tõesti - ei maksa arvata, et kui SKP kasvule pöörab, siis saab meil rahvastiku taastootmisega kõik korda. Ei saa. Tõuseme sealt 1,3 sündivuskordaja pealt 1,6 peale ehk tagasi aga igal aastal väheneb rahvaarv ikkagi tuhandete võrra.
Lasin AI-l natuke numbritega möllata ja juhul kui see sündimuskordaja jääb 1,4 juurde, pakub ChatGPT Eesti rahvaarvuks aastal 2050 umbes 1 260 000 inimest.
Kui seda tundub liiga vähe ja see on ebausutav stsenaarium, siis olgu öeldud, et praegu on sündimuskordaja alla 1,4 ja see stsenaarium arvestab rändesaldoga +4000 inimest aastas.
Tegelikult tundub see stsenaarium igatpidi sünge. Meil on 25 aasta pärast paremal juhul 50-100 000 inimest siin väikeses riigis vähem ja samal ajal sellest 1,2-1,3 miljonilise rahvaarvu juures 100 000 immigranti, kes on viimase 25 aasta jooksul siia elama tulnud.
Või kui me võtame marurahvusliku seisukoha ja ütleme, et immigrante eriti või üldse ei soovi, siis on meid lihtsalt alla 1,2 miljoni.
Tänapäeval ju lapsed kaebavad oma vanemaid politseisse, kui vanemad kipuvad lapsi karistama. Situatsioon on täiesti uus, mida varem inimkonnas pole olnud, kus tänapäeval muna õpetab kana (ja karistab ka). Ja seda kõike saab näha kasvõi selles, et nüüd õpilased istuvad koolides õpetajatele pähe või lausa ründavad füüsiliselt õpetajaid , mis kõik muudab uute põlvkondade suhtumist ja käitumist. Veel on uued nähtused nagu netikiusamine, tohutud konkursid põhikooli või gümnaasiumi õppekohtadele jne… Kõik see mõjub.
See “rihma saamine” oli muidugi kujundlik näide, aga eks nii mõnigi täiskasvanu on tunnistanud, et ainult tänu sellele, et ta õigel ajal lapsena rihma sai, on temast kasvanud tubli ja kohusetundlik täiskasvanud inimene.
Isegi praegu, kus meil on totaalsed võõrtööjõu sisse toomise piirangud, on nii sissreänne või väljaränne viiekohaline number. Seega arvata, et meil siin jääb rahvast oluliselt vähemaks - ei usu. No ei jää vähemaks. Inimesed leiavad võimaluse ikka siia sisse imbuda.
Ka tulevikus võib juhtuda situatsioone, kus mingi 2 aastaga rändab siia mingid 50000 inimest korraga juurde.
www.stat.ee lehelt on selline tekst:
Eelmisel aastal rändas Eestist välja 5000 inimest rohkem kui viimase 10 aasta jooksul keskmiselt. Ehkki Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis, on Eesti kodanike osakaal väljarändajate hulgas viimasel kahel aastal kahanenud. Ukraina kodanike lahkumine tõi möödunud aastal viimase aastakümne suurima väljarände.
Kuigi enam kui kolm aastat kestnud täiemahuline sõda Ukrainas sunnib ukrainlasi jätkuvalt rändama muuhulgas Eestisse, siis väljarändajate hulk 2024. aastal kasvas. Sealjuures oli rändesaldo märgatavalt väiksem kui viimase 10 aasta keskmine.
- aastal asus Eestisse elama 18 634 inimest ja siit lahkus 17 260 inimest ehk saabujate hulk ületas lahkujate hulka 1374 inimese võrra. Kuigi eelnenud kaks aastat olid rände kontekstis anomaalsed, ületas veel 2023. aastal saabujate arv lahkujate arvu kaks korda ja 2022. aastal lausa viis korda. Eelmise aasta rändemahud olid juba küllaltki sarnased sõja- ja pandeemiaeelsele perioodiga, kuid siiski oli möödunud aasta mitmes mõttes erakordne.
(P.S., siinne chati uus mootor ei salli tekstilõike mis algavad arvuga.)
Tõenäoliselt praegune suur väljaränne on anomaalia, tingitud hiljutise väga suurest sisserändest, aga küll see tulevikus muutub ja tulevastel aastatel näeme seda sama mida varem - rahvastiku arv kasvab, vaatamata sündide vähenemisele (ja ka surmade vähenemisele).
1 Like
pole vaja jalgratast leiutada, Jaapan seisab demograafilise kriisiga “silmitsi” juba aastakümneid, mida nad on teinud, kuidas nad on teinud ja palju sellest kõigest on abi olnud…mõned “asjatundjad” peaksid kohale lendama
Jaapanil on maailma suurim riigivõlg arenenud riikide seas — umbes 235% SKP-st, selle peamiseks põhjuseks arvatakse olema demograafiline kriis
Näiteks Saksamaa on soodustanud immigrantide sissetoomist, et need päästaks riigi demograafilisest kriisist, kas päästavad?
Näiteks Lõuna-Korea soovib vähendada haridussüsteemi konkurentsi ja stressi, mis on üks põhjusi, miks noored lükkavad pere loomist edasi, kas see on lahendus, toodame lödipükse?
Viikase läbi kampaaniad, mis julgustavad lapsi saama ja vähendavad häbimärgistamist, mis on seotud töötavate emadega.
Kas need on lahendused, rahvaarv ei saa lõputult kasvada, mida teha?
Rahvaarv kasvab islamimaades Aafrikas, Lähis-Idas, Kagu-Aasias, Indias. Ka mõneti Lõuna- ja Kesk-Ameerikas.
Samas, kui vaadata Jaapani suurust ja rahvaarvu, siis on seal ülerahvastatus, selliste väikeste saarte kohta. Tokyo linnastus elab 41 miljonit inimest.
Ka Saksamaal, Madalmaades jne. on rahvastiku tihedus päris suur.
Ka Hiinas on rahvastiku tihedus väga erinev, erinevates piirkondades. Seal on kindlasti alasid kus on tohutu ülerahvastatus, aga see erineb näiteks saksamaast kus viimases elanikkond on suhteliselt ühtlaselt ära jaotunud.
Indias on 1,451 miljardit inimest. Alles aastal 2000 ületas India rahvastik miljardi inimese piiri, see polnud ju sugugi ammu. Ehk siis viimase 25 aastaga on India rahvastik ligi 1,5 kordistunud.
1 Like
Vahest tasub kaeda, mis on Lääne kõige fertiilsema rahvakillu - amišite - saladus. Kõige konservatiivsemate Swartzentruber Amišite seas on igal naisel tänapäeval keskmiselt 9, mõnes asunduses isegi 11 last.
· Religioossus – Amišiks olemine tähendab kuulumist väga konservatiivsesse anabaptistide kristlikku sekti.
· Lühike haridustee – Amišid võitsid ajaloolise Ülemkohtu otsuse (Wisconsin vs. Yoder 1972. aastal), millega neil lubati koolitee lõpetada pärast kaheksandat klassi ning kõrgharidus on äärmiselt haruldane.
· Ranged normid abielu ja seksi osas – Traditsiooni kohaselt toimub seks abielu piires ning abiellutakse suhteliselt varakult, lahutus on haruldane. Seega veedavad amišid suure osa oma viljakast ajast abielus, mis viib loomulikul teel suurte perede tekkeni.
· Vähe rasestumisvastaseid vahendeid – Amišide religioosne veendumus on sihilikult pronataalne (uskudes, et „paaridel peaks olema nii palju lapsi, kui Jumal neilt soovib”) ja amiši kirikud ei kiida heaks rasestumisvastaseid vahendeid.
· Vähe tehnoloogiat – Amišid otsustavad, kas tehnoloogiat aktsepteerida, lähtudes sellest, kas seda peetakse kogukonnaelu tugevdavaks või nõrgendavaks. Asjad, mida peetakse kogukonnaelu nõrgestavaks, alates arvutitest kuni mobiiltelefonide, autode ja elektrini, on keelatud.
· Majanduslik tugevus – Amišid töötavad kõvasti, keskendudes sellistele asjadele nagu põllumajandus ja ehitus. Amišite kogukondades on leibkonna keskmine sissetulek umbes 42 000 dollarit aastas, kuid amišid ei kuluta palju asjadele, mis meile kõigile meeldivad, ja tulemuseks on sageli märkimisväärsed säästud ja rikkus. Lapsi on lihtne endale lubada, kui raha muule ei kulutata.
· Madal asustustihedus – Kuna amišid elavad maapiirkonnas ja rajavad pidevalt uusi asulaid ning elavad maaga ümbritsetud ühepereelamutes, ei kannata nad rahvarohke ja tiheda asustuse all, mis tavaliselt vähendab sündimust.
Kõige silmatorkavam on kuidas arenenud ühiskonnas kulutatakse hariduse omandamisele ilgelt palju aega ja raha, kui amišid lähevad reeglina juba 14-aastaselt tööle, abielluvad 18-20 aastaselt, noorpaarid seksivad nagu küülikud ning kuna neil õppelaene pole ja millelegi eriti raha ei kuluta, siis on ka nende majanduslik seis üllatavalt hea, rääkimata pere ja laiema kogukonna toetusest.
4 Likes
Vähim mida Eesti teha saaks, oleks Tallinna marksismi-leninismi Ülikooli sulgemine ja kõigist teistest ülikoolidest toksilise feminismi erialade välja viskamise.
8 Likes
Usun kõikide punktide paikapidavust aga kas Sa oleksid valmis oma tütrele Amiši tulevikku pakkuma või ise järgmises elus Amiši naiseks hakkama? 
1 Like
Sellist amiši kogukonda on tore mängida, kui kusagil on kaasaegse ühiskonna turvavõrk.
Ütleme, et haridus pole tähtis ja ülikoolis pole vaja käia, aga kui mingi jama juhtub, siis aitab ikka kaasaegne meditsiin ja arstid, kes on 7a ülikoolis käinud. Lihtsalt need arstid ei ole amišid.
Niimoodi kaudselt “tarbitakse” arenenud ühiskonna hüvesid, aga tehakse nägu, et neid ei vajata.
9 Likes
Amišid elavad sisuliselt reservaadis. Väiksemas mastaabis on meil siin selliseid, kes seletavad, et neil pole ühiskonda vaja, elavad oma metsatalus ja külvavad ja künnavad ise jne. Millegipärast, meditsiinist rääkimata, unustatakse ära et oma labidat nad päris soorauast ise kokku ei sulata ja vaevalt et kasetohust viiskudegagi käivad.
Reservaat saab ka olla reservaat siis kui selle ümber on mingi riik, mis tagab riigikaitse, turvalisuse jne.
Seda amišite kombel, ilma elektrita, ei taga.
Amišite naised on üle keskmise õnnelikud, mõnede uuringute põhjal suisa vägagi õnnelikud. Nende elus on vähem stressi, neil esineb palju vähem depressiooni ja teisi vaimse tervise häireid; nad kogevad vähem perevägivalda, neil on kättesaadav rohkem sotsiaalset tuge ja tajuvad ühiskonnas vähem ebavõrdset kohtlemist. Lõppeks on selline eluviis nende valik, keegi ei hoia neid väevõimuga nende kogukondades kinni. Kui palju nad elus tehnoloogiat kasutavad, see on iga kogukonna otsustada, kuid huvitav ikka et low-tech 200 aasta vanune eluviis on faktiliselt palju jätkusuutlikum kui moodne elu.
5 Likes
Ma tõesti usun, et vägagi paljud inimesed, kellele kaasaegne ühiskond stressi põhjustab, oleks reservaadis palju õnnelikumad.
Aga ikkagi.
Selleks peab keegi seda neile võimaldama.
1 Like
Oli ju jutt, et leibkonna keskmine sissetulek on 42 000 dollarit, seda on rohkem kui küll, et mitte sotsiaaltoetustest elada.
Absoluutselt täpselt!!! Eriti vahvad on veel need “off-grid” “rohelised”, kes jauravad, kui väikene on nende “jalajäg”, samas kui elektrit toodab kõrgtehnoloogiline päikesepaneel, säilitab kõrgtehnoloogiline LiIon aku, varuvariandiks on madaltehnoloogline genekas. iPadist, iPhonest, iBookist ja 5G või Muski Internetist rääkimata.
On ju nii tore väljuda hommikul, ilusa suveilmaga oma metsatalu murule (mille robot on kenasti ühtlaseks niitnud) ja võtta peenrast (maasikate kasvuturvas, kõrgtehnoloogline (plastmass) istutuskast) mõned värsked maasikad, valada neile Samsungi külmikust võetud külma piima (mille Starshipi robot või Selveri kuller kohale tõi) ja kirjutada FBsse ensekenitlev postitus “minu ökoloogiline jalajäg on tibatilluke, ma elan 100% off-grid ja mulle pole mingit kõrgtehnolooglist tootmisühiskonda üldsegi tarvis”. Midagi hingele, võiks suisa ütelda.
4 Likes
Tänaste protsesside jätkudes võtavad amišid USA üle ca 215 aasta jooksul:
Kui iibelisele enesetapukursile suuna võtnud lääne tsivilisatsiooni peaks enne seda tabama mingit süsteemne kriis, mida ära ei suudeta juhtida (nt. 2008.a. finantskriisi aegu polnud selline võimalus üldse nii kauge, kui arvatakse), võib see juhtuda muidugi ka varem.
2 Likes
jep, ma ei vaidle ka neile väljatoodud punktidele üldse mitte vastu ja ütleme nii, et kui me võrdleme Eesti elu mingi suurlinna või ülerahvastatud piirkonna eluga, siis ka meie elukorraldus on suurlinnaelanike arvates amišitele oluliselt lähedasem kui suurlinna eluolule, eriti kui arvestada maakodude/suvilate ja/või linna äärsete üksikelamute unistuste jätkuvat elusuutlikust.
Pealegi, minuarust suht regulaarselt ja isegi kasvavas trendis korrutatakse massimeedias üle, et stressi vähendamiseks tasub teha sots.meedia ja nutipause ning tänu ajakirjanduse kliki/shoki maaniale soovitatakse ühe rohkem ka vähem päevauudiseid tarbida, kuna tegelike eluks vajalike uudiste hulk on minimaalne ning enamuse uudistesaadete mahust moodustab vahule klopitud meediamull …
eriti räigeks on puhutud tänapäevane ‘igavese nooruse’ mull, mis väljendub selles, et kui sa ei ole 30-35 eluaastaks oma 'investeerimisportfelli nii paksuks kasvatanud" et saaksid edasised päevad ennast ära elatada passiivse tulu arvelt, siis oled mõttetu mees/naine ning peaksid endale kohe mulla peale ajama … ja nii see stress ja õnnetuolemise tunne kasvab ning sageli kordades kiiremini kui investeerimisportfell.
Kahtlemata tõsi, aga arvestades, et see riiklik turvavõrk kriuksub juba igast otsast ja ajab siit-sealt pahaendelist suitsu välja ning suund on liikumas üha vältimatult eraravikindlustuse poole, oleks selle kättesaadavus puhast toitu tarbivale ja tervislikke eluviise harrastavale netopositiivse varaga amišile märksa suurem, kui ülekaalulisele, kolme kodulaenu ja autoliisingu all ägisevale ja sellest tuleneva vaimse stressiga maadlevale average joe-le. Ega juba tänapäevalgi pole meditsiin kaugeltki kõigile soovitud ajal ja mahus kättesaadav ja mida edasi, seda piiratumaks ressursiks see muutumas on.
Kui riiklik ravikindlustussüteem kokku kukuks, oleks sellel amišite eluolule mõõtmatult väiksem mõju, kui tavalistele jopedele, kes on harjunud Walgreensist kärutäite kaupa toidulisandeid, peavalutablette, antibiotsi ning stressi- ja kaalulangetusravimeid koju vedama.
Ma ei pidanud “võimaldama” all silmas, et keegi neile toiduraha annetab. Ma pidasin silmas, et kusagil “väljaspool” on olemas ühiskond, mis seisab hea, et kusagil on olemas haigla, kuhu minna, kui tõsine häda kallal. Kusagil on olemas ülikoolid, teadlased, ravimitehased, laborid, apteegid. Kusagil on olemas kaevandused, kust tuleb maak millest tehakse amišile labidas (või traktor, kui soovite) ja tehased mis neid teevad ja tehased, mis teevad masinaid mis neid teevad. Kusagil on linnad, kus elavad kõik need inimesed kes sellega tegelevad. Ja siis on kusagil sõjavägi, mis seisab hea, et naaber ei tule ja lihtsalt amišite käest viljakat põllumaad ära ei võta und so weiter… Ja veel palju asju mida siin on nimetatud ja nimetamata jäetud, kaasa arvatud see, et amiši noored saavad olla õnnelikud, kuna amiš olemine ja selleks jäämine on valik sest neil on kusagil mujal mingi muu ühiskond kuhu minna, kui üle viskama peaks.
2 Likes