Pakun välja veel mõne mõtte. Veidi on seda siin ka arutatud
1. Pensionide sidumine laste arvuga. Ülal pakutud variandid on veidi radikaalsed. AGA... mõistlik kompromiss oleks IMHO järgmine. Täna indekseeritakse pensioni 2 komponendi järgi -- töötatud aastad (major) ja palk (palga pealt makstud sotsmaks) (minor).
Selle indeksi võiks lüüa kolmeks -- töötatud aastad, palgalt tasutud sotsmaks, sinu (üles kasvatatud (vanemlik hoolduskohustus täidetud 18 v. 24) laste tasutav sotsiaalmaks. See viimane võiks olla pensioni tuntavalt mõjutav komponent. Kasvatasid üles ludrid ja joodkud, kes sotsmaksu ei tasu. See komponent on sul NULL. Kasvatasid lapsed üles, aga need putkasid välismaale. See osa NULL.
See väldiks ka olukorra, kus lastetud päris nälga jääks. See võiks tekitada olukorra, kus inimene teeb TEADLIKU valiku, olla lastetu, aga see eest teha karjääri (kõrge palk, palju tööaastaid), siis saaks ta selle pensi ise ka välja nühitud. Ja väldiks olukorda, kus need, kes osa aega-raha-energiat panid laste peale, saavad selle eest karistatud. Pigem vastupidi. Saavad väikese preemiagi.
Mingeid täpsed numbreid ei oska ütelda, aga 3 laste korralikeks inimesteks üles kasvatanud kodaniku riiklik penss võiks olla veidi suurem kui "endale ja karjäärile" elanud kodaniku oma.
Poleks vaja ka mingit "lastetusmaksu"
2. Reguleerida tulumaksuga, nii nagu riik on selle määranud. Üks laps "maksab" ~270 EUR kuus (riiklik elatisraha miinimum).
Seega, kodanik kellel kasvab peres üks laps või on laps juba suur, aga on Eesti maksuresident võib igakuisest tulumaksusummast endale jätta 270 EUR. Muidugi, kui ta nii palju tulumaksu ei maksagi, siis vähem.
Kahe lapse pealt "kahe lapse elatisraha", kolme pealt kolme ja nii edasi (numbrit ei viitsi dokust otsida).
Ehk - investeering lapsesse teenib "tootlust". Lastetud vastavat tulumaksusoodustust ei saa.
Ühe lapsega, kui ma nüüd puusse ei arvesatanud, oleks siis 1400 bruto tulumaksuvaba.
Null lapsega maksad esimeselt eurolt tulukat ja jutt lõppenud.
Natuke oleks selles süsteemis muidugi nikerdamist üksikemade ja elatisraha tjuunimisega, aga ilmselt oleks ka see väikese nuputamise korral lahendatav.
Võimalik, et kui laps enam ei ela kodus, siis tuleks seda summat vähendada. Kulu on ju ka väiksem.
Meil on kolm perioodi
lapsed kasvavad kodus (pt. 2)
lapsed on juba tööealised (pt. 1)
lapsed on tööealised ja elavad eestis ja maksavad siin makse ja ise oled ka tööealine, elad Eestis ja maksad siin makse. Selle perioodi "õiglane" reguleerimine tulukaga võiks veel mõtelda.
Oluline oleks vast see, et lapse kasvatamine oleks tasuvam kui iga kuu 270 EUR investeerida 5% APY peale.
Ja kuna riigil raha EI ole, siis paratamatult tuleb see võtta nende kaukast, kes valivad investeerida vs. kasvatada. (Jah, nüüd võite mulle klaperjahi korraldada, härrased investorid)
#¤###¤####¤### mida ma just lugesin? Sotsid on päris lolliks läinud, selline tunne, et tahaks mingit suurt kanafarmi hakata inimestega mängima... Kuidas hinnata täiskasvanud last, kas on ludri või mitte ja selle alusel vähendada/suurendada lapsevanema sotsiaalset krediiti? Pole ime, et Eesti ettevõtjate põhiline huvi viimasel ajal on oma ettevõte võimalikult kähku maha müüa ja Hispaaniasse kolida...
"Karum6mm""PeaLiK"
...arvestades eestlaste ürgset tungi olla naabrist parem, peaks riik vist lapsed maksu alla panema. Esimese pealt €1000, teise pealt 5000, kolmas maksab 25000, neljanda pealt 125 000 jne. Siis muutuks laps ühsikondlikuks staatuse sümboliks ja ihaldusobjektiks. Kui ikka 5 lapsega välja ilmud, on kohe kõigil selge, et vot see alles on alfa ja tegija. :P
Kusjuures nali naljaks. USAs on viis last kallis piirkonnas oluliselt korralikum flex kui Rolls-Royce. Sellele lisab veel vunki, kui need lapsed on saadud ühe naisega ja see naine näeb selle juures hea välja. Ahjaa - ja selle naisega ollakse abielus. Selle kõigega suudetakse saata kõigepealt signaal, et ollakse piisavalt äge sepp, et need lapsed seal kallis piirkonnas saada ning võimaldada neile ka hea haridus. Rääkimata sellest, et on piisavalt henkilökuntaa, et naine saab ka pärast viit last värske ja hea välja näha. Ühtlasi saab selle kõigega ka domineerivale diskursusele, mis on antinatalistlik ja nartsissismi idealiseeriv, ka ühe mõnusa viipe saata. Keskmise näpuga nimelt.
Kusjuures Urmas Sõõrumaal on 9 last. Mõni mikroinvestorist foorumlane arvab samal, et on tegija, kui arvutab välja kas lapsed on ikka "tasuv investeering"
"camouflage"
Kuidas hinnata täiskasvanud last, kas on ludri või mitte ja selle alusel vähendada/suurendada lapsevanema sotsiaalset krediiti?
See on imelihtne. Kui palju see valmis laps sotsmaksa maksab (tema palga pealt makstakse) niipalju ongi.
Ei ole "sots" -- lihsalt arutlen, kuidas motiveerida inimesi l2bi rahakoti rohkem lapsi tegema ja yles kasvatama.
"mutionu"
Kusjuures Urmas Sõõrumaal on 9 last. Mõni mikroinvestorist foorumlane arvab samal, et on tegija, kui arvutab välja kas lapsed on ikka "tasuv investeering"
Sina ehk arvad. Mina ei arva midagi. Ma arutlen. Paneelika korter maksab ~100 000 ja toodab sulle näiteks 5% aastas (kui hästi läheb) üüritulu. Riikliku arvestuse kohaselt "maksab laps" 6480 EUR aastas. Jagame 12neks -- saame 540 kuus. 540 kuus laenumaksega, kaua 100 kilo tagasi maksad? 25 aastat! (Koos ülikooliga on ülalpidamiskohustus 24 eluaastani). Suht sama teeb välja.
Korter hakkab sulle siis pärast 25 aastat ootamist midagi ka "teenima", laps täna ei hakka.
NB! tegemist on lihsalt julma külma kalkulatsiooniga, kust on igasgu "lähedus", inimtunded ja perekond välja jäetud. Proovime kalkulaatorit kasutada ilma emotsioonita.
"Offf"
See on imelihtne. Kui palju see valmis laps sotsmaksa maksab (tema palga pealt makstakse) niipalju ongi.
Ei ole "sots" -- lihsalt arutlen, kuidas motiveerida inimesi l2bi rahakoti rohkem lapsi tegema ja yles kasvatama.
No kui laps on tütar (meie ühiskondlik kaastunne!), kes hakkab 20 aastaselt ise riikliku kangelasena kasvatama viite lapselast, siis sotsmaksu ei tulegi. Hiinlastel oli selleks oma lahendus.
Ma ei väidagi, et see kõik on lõpuni läbi mõeldud või viimase punktini läbi arvutatud. Ma ei tee siin ju PowerPointis esitlust Riigkogujatele. Milleks muuks, kui avalikuks aruteluks võiks see foorumiteema olla?
Ma formuleerisin küsimuse: Mida teha, kui tuleb absoluutne küünik ja 100% ratsionaalne inimene ja esitab küsimuse:"kui ma võtan 25ks aastaks 100 000 laenu ja panen selle N% tootma, siis 25 aasta pärast hakkan tulu saama"
Kui ma võtan endale kohustuse 25 aasta jooksul sama kuluga ühest lapsest inimene kasvatada MIS MA SELLE EEST SAAN?!?
Ainult rahalises mõõtmes.
Minu vastus oli, et "ei saagi", aga kui me tahaks inimest motiveerida pigem lapse suunal (ja raha (porgand) meil selleks EI OLE) siis kahjuks jääbki ainult PIITSA meetod. Ütleme, et 25 aasta pärast KA ei saa. Investeeringult TULU teenimise jaoks on vältimatult vaja lapsi. Muidu korjame teenitud tulu tulumaksuna ära.
Voijumalauta... sildiga "sots" vehkimise asemel paku parem lahendus.
P.S. Rahvastiku kahanemine-vähenemine ei olnud pikalt probleemiks. 20. sajandil SAI see alles probleemiks. Samas on meie "süsteemid" üles ehitatud selle loogika järgi, et "rahvastik alati ja vältimatult kasvab" (globaalselt kasvabki, aga "kvalifitseeritud tööjõu" mõistes EI kasva.
Ja see sunnib meid mõtlema küsimusele -- X raha EI TEENI Y% tootlust ILMA majanduskasvuta. Majanduskasvu jaoks on "inimfaktor" üks oluline osa. KEEGI (NB! KEEGI mitte MISKI) peab seda "lisandväärtust" looma. Ei?!?
Seega, 100 aasta perspektiivis ei ole piisav kui sa paigutad summa N stocki. Lisaks pead tegema veel mõned tootmis-tarbimisühikud juurde, et majanduse rattakesi käigus hoida. Ei?
Lihtne reductio ad absurdum -- kui KÕIK teeks nii st. iga viimane inimene planeedil otsustaks lastetuks jääda, mis siis saab majandusest? Kes toodab? Kes loob lisandväärtust? Kes OSTAB?
Ma formuleerisin küsimuse: Mida teha, kui tuleb absoluutne küünik ja 100% ratsionaalne inimene ja esitab küsimuse:"kui ma võtan 25ks aastaks 100 000 laenu ja panen selle N% tootma, siis 25 aasta pärast hakkan tulu saama"
Kui ma võtan endale kohustuse 25 aasta jooksul sama kuluga ühest lapsest inimene kasvatada MIS MA SELLE EEST SAAN?!?
Ainult rahalises mõõtmes.
Minu vastus oli, et "ei saagi", aga kui me tahaks inimest motiveerida pigem lapse suunal (ja raha (porgand) meil selleks EI OLE) siis kahjuks jääbki ainult PIITSA meetod. Ütleme, et 25 aasta pärast KA ei saa. Investeeringult TULU teenimise jaoks on vältimatult vaja lapsi. Muidu korjame teenitud tulu tulumaksuna ära.
Voijumalauta... sildiga "sots" vehkimise asemel paku parem lahendus.
P.S. Rahvastiku kahanemine-vähenemine ei olnud pikalt probleemiks. 20. sajandil SAI see alles probleemiks. Samas on meie "süsteemid" üles ehitatud selle loogika järgi, et "rahvastik alati ja vältimatult kasvab" (globaalselt kasvabki, aga "kvalifitseeritud tööjõu" mõistes EI kasva.
Ja see sunnib meid mõtlema küsimusele -- X raha EI TEENI Y% tootlust ILMA majanduskasvuta. Majanduskasvu jaoks on "inimfaktor" üks oluline osa. KEEGI (NB! KEEGI mitte MISKI) peab seda "lisandväärtust" looma. Ei?!?
Seega, 100 aasta perspektiivis ei ole piisav kui sa paigutad summa N stocki. Lisaks pead tegema veel mõned tootmis-tarbimisühikud juurde, et majanduse rattakesi käigus hoida. Ei?
Lihtne reductio ad absurdum -- kui KÕIK teeks nii st. iga viimane inimene planeedil otsustaks lastetuks jääda, mis siis saab majandusest? Kes toodab? Kes loob lisandväärtust? Kes OSTAB?
"Offf""mutionu"
Kusjuures Urmas Sõõrumaal on 9 last. Mõni mikroinvestorist foorumlane arvab samal, et on tegija, kui arvutab välja kas lapsed on ikka "tasuv investeering"
Sina ehk arvad. Mina ei arva midagi. Ma arutlen. Paneelika korter maksab ~100 000 ja toodab sulle näiteks 5% aastas (kui hästi läheb) üüritulu. Riikliku arvestuse kohaselt "maksab laps" 6480 EUR aastas. Jagame 12neks -- saame 540 kuus. 540 kuus laenumaksega, kaua 100 kilo tagasi maksad? 25 aastat! (Koos ülikooliga on ülalpidamiskohustus 24 eluaastani). Suht sama teeb välja.
Korter hakkab sulle siis pärast 25 aastat ootamist midagi ka "teenima", laps täna ei hakka.
NB! tegemist on lihsalt julma külma kalkulatsiooniga, kust on igasgu "lähedus", inimtunded ja perekond välja jäetud. Proovime kalkulaatorit kasutada ilma emotsioonita.
Uskumatu, et selliseid kalkulaatorinimesi olemas on kes sellise mõttekonstruktsiooni peale üldse tulevad? Asi kisub absurdiks niimoodi arutledes ju. Teeme siis sellise äpi, kuhu saab sisestada kõikmõeldava toreda, mida elu jooksul tegemata jätta ja siis külm kalkulaator arvutab kui palju sul 70 aastasena selle arvel RAHA rohkem on. Mis kuradi mõte sellisel elul üldse on? Pole ime, et AI soovitab mõnel ennast ära tappa. Et nagu kõige kasulikum valik.
Kas sa ei suuda selliseid kujutleda või? Aga miks meil siis iibeprobleem on. Võib-olla on nad siiski kusagil olemas? Äkki koguni meie kõrval. (Ehkki mitte muidugi nii overexxagerated kujul)
Tegelikult paneb minu arvates sündivusele miini alla meie praegu kehtiv "emapalga" süsteem. Laste saamise soov küll on, aga kõigepealt tuleb hea palga peale saada. Hea palga peale ennast üles töötamine võtab aega. Siis ollakse juba ronitud migile tasemele kust ei taheta enam välja kukkuda (osakonnajuhataja koht on varsti saadaval jne).
Õige oleks kogu emapalga fondi raha suunata tasuta teenuste pakkumisele lastele ja lestega peredele. Lasteaed tasuta, huviringid tasuta, mähkmed tasuta jne jne. Pluss näiteks lisa tulumaksuvaba miinimum iga lapse kohta. Et kaoks igasugune hirm selle ees, et kuidas me hakkama saame.
Õige oleks kogu emapalga fondi raha suunata tasuta teenuste pakkumisele lastele ja lestega peredele. Lasteaed tasuta, huviringid tasuta, mähkmed tasuta jne jne. Pluss näiteks lisa tulumaksuvaba miinimum iga lapse kohta. Et kaoks igasugune hirm selle ees, et kuidas me hakkama saame.
1 Like
Iga lapse kohta on juba ka praegu lisa tulumaksuvaba miinimum. Tricky part (aga hea tahtmise korral täiesti tehtav) on see, kuidas tulud lapse nimele saada, et see maksimaalselt rakendatud saaks. ;)
Teiseks teeb sündivusele karuteene avalikku arvamust kujundav ajakirjandus, kelle/mille leib on hirmutamine. Tüüpnäide: Liis Lemsalu sai lapse. Alati päiksena särav Anu Välba manas ette kõige traagilisema näo ja küsis: Liis, räägi ausalt. KUI raske sul on? Aga õnneks ajakirjanikulibu (TM) ei saanud seda mis tahtis. Sai vastuseks, et üldse ei ole raske, on elu toredaim aeg.
"PeaLiK"
Iga lapse kohta on juba ka praegu lisa tulumaksuvaba miinimum. Tricky part (aga hea tahtmise korral täiesti tehtav) on see, kuidas tulud lapse nimele saada, et see maksimaalselt rakendatud saaks. ;)
See tulumaksu vaba miinimum on kätte saadav ainult neile, kelle kogu sissetulek ei koosne ainult palgast. Mina nt. kasutan ka seda usinalt. Midagi trickyt seal ju ei ole. Täiesti legaalne, igast otsast. See muidugi viib meid vana tõe juurde, et säästmiseks ja kogumiseks peab kõigepealt jõukas olema. Vaeselt kooritakse 7 nahka. Aga sihuke see eluke meil paraku juba kord on.
"Offf"
Pakun välja veel mõne mõtte. Veidi on seda siin ka arutatud
1. Pensionide sidumine laste arvuga. Ülal pakutud variandid on veidi radikaalsed. AGA... mõistlik kompromiss oleks IMHO järgmine. Täna indekseeritakse pensioni 2 komponendi järgi -- töötatud aastad (major) ja palk (palga pealt makstud sotsmaks) (minor).
Selle indeksi võiks lüüa kolmeks -- töötatud aastad, palgalt tasutud sotsmaks, sinu (üles kasvatatud (vanemlik hoolduskohustus täidetud 18 v. 24) laste tasutav sotsiaalmaks. See viimane võiks olla pensioni tuntavalt mõjutav komponent. Kasvatasid üles ludrid ja joodkud, kes sotsmaksu ei tasu. See komponent on sul NULL. Kasvatasid lapsed üles, aga need putkasid välismaale. See osa NULL.
See väldiks ka olukorra, kus lastetud päris nälga jääks. See võiks tekitada olukorra, kus inimene teeb TEADLIKU valiku, olla lastetu, aga see eest teha karjääri (kõrge palk, palju tööaastaid), siis saaks ta selle pensi ise ka välja nühitud. Ja väldiks olukorda, kus need, kes osa aega-raha-energiat panid laste peale, saavad selle eest karistatud. Pigem vastupidi. Saavad väikese preemiagi.
Mingeid täpsed numbreid ei oska ütelda, aga 3 laste korralikeks inimesteks üles kasvatanud kodaniku riiklik penss võiks olla veidi suurem kui "endale ja karjäärile" elanud kodaniku oma.
Poleks vaja ka mingit "lastetusmaksu"
2. Reguleerida tulumaksuga, nii nagu riik on selle määranud. Üks laps "maksab" ~270 EUR kuus (riiklik elatisraha miinimum).
Seega, kodanik kellel kasvab peres üks laps või on laps juba suur, aga on Eesti maksuresident võib igakuisest tulumaksusummast endale jätta 270 EUR. Muidugi, kui ta nii palju tulumaksu ei maksagi, siis vähem.
Kahe lapse pealt "kahe lapse elatisraha", kolme pealt kolme ja nii edasi (numbrit ei viitsi dokust otsida).
Ehk - investeering lapsesse teenib "tootlust". Lastetud vastavat tulumaksusoodustust ei saa.
Ühe lapsega, kui ma nüüd puusse ei arvesatanud, oleks siis 1400 bruto tulumaksuvaba.
Null lapsega maksad esimeselt eurolt tulukat ja jutt lõppenud.
Natuke oleks selles süsteemis muidugi nikerdamist üksikemade ja elatisraha tjuunimisega, aga ilmselt oleks ka see väikese nuputamise korral lahendatav.
Võimalik, et kui laps enam ei ela kodus, siis tuleks seda summat vähendada. Kulu on ju ka väiksem.
Meil on kolm perioodi
lapsed kasvavad kodus (pt. 2)
lapsed on juba tööealised (pt. 1)
lapsed on tööealised ja elavad eestis ja maksavad siin makse ja ise oled ka tööealine, elad Eestis ja maksad siin makse. Selle perioodi "õiglane" reguleerimine tulukaga võiks veel mõtelda.
Oluline oleks vast see, et lapse kasvatamine oleks tasuvam kui iga kuu 270 EUR investeerida 5% APY peale.
Ja kuna riigil raha EI ole, siis paratamatult tuleb see võtta nende kaukast, kes valivad investeerida vs. kasvatada. (Jah, nüüd võite mulle klaperjahi korraldada, härrased investorid)
Tegelikult on ka laste komponent olemas:
Alates 1. jaanuarist 2013 arvutatakse vanaduspensionile, töövõimetuspensionile ja toitjakaotuspensionile juurde järgmine täiendav pensionilisa lapse kasvatamise eest:
ühele vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või hooldajale iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 31.12.1980-31.12.2012 ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, pensionilisa kahe aastahinde suuruses;
ühele vanematest, vanema abikaasale, eestkostjale või hooldajale, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari ja kes ei ole liitunud kohustusliku kogumispensioniga, iga lapse kohta, kes on sündinud 01.01.2013 või hiljem ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, pensionilisa kolme aastahinde suuruses;
Alates 1. jaanuarist 2018 lisatakse ühele vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või hooldajale iga lapse kohta, kes on sündinud enne 01.01.2013 ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, pensionilisa ühe aastahinde suuruses.
Võib liialduseta öelda, et sel on zero impact sündivusele. Pensionite suurus ja jaotus on puhtalt ühiskondliku kokkuleppe asi. Kuna pensionitele kuluv summa on üüratu ja pensionärid valijaskonnana samamoodi, on poliitikutel suur motivatsioon süsteemi allokatsiooni pidevalt näppida, ilma sest midagi oluliselt muutuks.
Rahaline motivatsioon on üks viimaseid asju, mis iivet positiivseks muudab.
Tegeleda tuleks eelkõige ühiskondlike põhjuste ja hoiakutega, mille tõttu noored ei taha/julge peret luua.
Tegeleda tuleks eelkõige ühiskondlike põhjuste ja hoiakutega, mille tõttu noored ei taha/julge peret luua.
"karu001"
Rahaline motivatsioon on üks viimaseid asju, mis iivet positiivseks muudab.
Tegeleda tuleks eelkõige ühiskondlike põhjuste ja hoiakutega, mille tõttu noored ei taha/julge peret luua.
See võib nii olla Teiega, kelle sünniaasta kaks esimest numbrit on (oletatavasti) 1 ja 9. GenZ küsib "a miks mul seda jama vaja on" ja "A mis ma selle eest saan"
"Offf""karu001"
Rahaline motivatsioon on üks viimaseid asju, mis iivet positiivseks muudab.
Tegeleda tuleks eelkõige ühiskondlike põhjuste ja hoiakutega, mille tõttu noored ei taha/julge peret luua.
See võib nii olla Teiega, kelle sünniaasta kaks esimest numbrit on (oletatavasti) 1 ja 9. GenZ küsib "a miks mul seda jama vaja on" ja "A mis ma selle eest saan"
Me tegelikult räägime samast asjast, ainult et sa panid sellele hinnalipiku külge.
1 Kogu kompuuterkarlssonite seltskond tambib väsimatult oma mantrat, et me kõik põleme homnepäev maha, sest kliimasoojenemine.... ja kuidas sa siis tood siia maailma uue kodaniku, kes on probleemi juurpõhjus või põleb homnepäev maha?
2.Kogu eesti kultuur põhineb Tammsaarel: Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb... kas ikka tuleb, kui üks või mõlemad osapooled ainult tööl elavad? Ei... esialgu võibolla tõesti... pärast on ilmselt osa kärgperest.
3. Ma austan K Ehinit ja tema "Aasta ema" oli õigel ajal õiges kohas aga probleem on olemas (pool eestit on kärgpered), ja see on tõsine probleem. Muidugi saab vajadusel iga (üksik)vanem hakkama aga kas me peaks seda soodustama või nii teravalt esile tooma (...et kui lapse saad, siis me kõik ju teame, et lähete kaaslasega lahku ja jääd lapsega üksi... % ei oska öelda aga EU üks suurimaid lahutusprotsente on meil eestis).
4. Eesti mehi tehakse ajakirjanduses igal võimalusel maha ja samas kiidetakse välismaalasi. Pole siis ime, et noored naised lähevad välismaale mehi otsima.
5. GenZ küsib "a miks mul seda jama vaja on" ja "A mis ma selle eest saan" ?
Mitte ainult... nad küsivad ka:mis jamad mul olemata jäävad ja mis mul saamata jääb? - Laps on nende arvates probleem/takistus ja ühiskond kujundab seda arvamust väga intensiivselt just selles suunas.
Pidutsemisele tõmmatakse pidurit... samuti reisimisele, suunamudimisele, figuur kaob, ühiskond arvab/toonitab, et see on paha või raske/keeruline (mutionu Lemsalu näide).
Offf,
Üks tähelepanek veel:
Kui nüüd külmalt ja kalkuleerivalt arvestada, siis lastetud maksavad solidaarselt kinni ka ülejäänud laste (riiklikult makstavad) kulud alates sünnitusest kuni ülikoolini (emapuhkus, haridus, lapsetoetused, arstiabi, transport, valdav osa spordist/kultuurist/meelelahutusest kuni elamiskuludeni - stip, sots. abi, soodne intress õppelaenul jne).
Kas moraalselt ja eetiliselt oleks muidu OK sundida last valima? Kas lähed välismaale ja oled edukas (tõmbame su vanematelt kohe penssi maha) või jääd siia ja ... (su vanemad saavad mõne kopika juurde)?
Üks tähelepanek veel:
Kui nüüd külmalt ja kalkuleerivalt arvestada, siis lastetud maksavad solidaarselt kinni ka ülejäänud laste (riiklikult makstavad) kulud alates sünnitusest kuni ülikoolini (emapuhkus, haridus, lapsetoetused, arstiabi, transport, valdav osa spordist/kultuurist/meelelahutusest kuni elamiskuludeni - stip, sots. abi, soodne intress õppelaenul jne).
Kas moraalselt ja eetiliselt oleks muidu OK sundida last valima? Kas lähed välismaale ja oled edukas (tõmbame su vanematelt kohe penssi maha) või jääd siia ja ... (su vanemad saavad mõne kopika juurde)?
Ja noored finantsvabaduse sekti jüngrid käivad investeerimisklubides Kiyosaki Cashflow-d mängimas, kus on nii, et kui tõmbad kaardi "sain lapse", siis kukud pmst. null ruudule tagasi.
"Offf"
GenZ küsib "a miks mul seda jama vaja on" ja "A mis ma selle eest saan"
Küsimus on ju üldse vildakalt püstitatud. "A mis ma selle eest saan". Mille eest? Saad ju lapsed! Nendega veedetud aja, nende kasvamisest ja arenemisest saadava rõõmu, läbi nende silmade lapsepõlve uuesti läbielamise.
Milleks siis lahku läinud vanemate vahelised vaidlused laste hooldusõiguse üle? Kellele jäävad lapsed? Lapsed on elu väärtus ja sisu. Miks me ei näe vastupidiseid vaidlusi? Et kelle kaela jäävad tülikad lapsed?
Ohjeldamstu pidutsemine, raha, shoppamine, reisimine (mis lastetu inimese puhul võrdub tihti ikkagi joomise ja pidutsemisega), need on ainult tulemusteta pingutused pürgida õnne poole. Viiekümpine inimene enam eriti ei pidutse ka. Alkot ka ei kanna enam nii palju. Jääb ainult tühjus.