Kütuse hind on vist küll ainuke asi millega saab miljard töökat hiinlast autodest eemale hoida.
Tuulegeneraatori saab kätte juba alla 100000 EEGi. Voltast tuleb sügisel mingi uus generaatori tüüp...püsimagnetitel...! Täpsemalt ei tea mis tuleb, öeldi, et ma oodaku sügiseni.
Endale panen tuulegeneraatori püsti! Muidugi kui Lahemaa ei loobi kaikaid kodaratesse.
Endale panen tuulegeneraatori püsti! Muidugi kui Lahemaa ei loobi kaikaid kodaratesse.
Palju Sul seal tuult on. Reegel on, et kui keskmine alla 6m/s siis ei tasu ära. Jutt tõenäoliselt kvaliteetvoolust.
Ise plaanin kah tuulegeneraatorit püsti panna.
Aga rohkem nagu alternatiivse küttena.(tenn akumulatsiooni paaki ja las siis ketrab omast vabast ajast, abiks ikka)
Mul mingi vene ront vedeleb kuuri all 3 x 2,1 kw. Ei leia kuidagi aega, et vundamendi ja masti ja värkidega algust teha.
Ei tea, mida rohkem mõtlen ja kaalun seda vähem ahvatlem see effekt tundub.
Üks 2m paljas propeller ketrab laagritel mul garaa˛i katusel juba poolteist aastat, kui ringi käib siis järelikult on tuul üle 1 m/s.
Ise plaanin kah tuulegeneraatorit püsti panna.
Aga rohkem nagu alternatiivse küttena.(tenn akumulatsiooni paaki ja las siis ketrab omast vabast ajast, abiks ikka)
Mul mingi vene ront vedeleb kuuri all 3 x 2,1 kw. Ei leia kuidagi aega, et vundamendi ja masti ja värkidega algust teha.
Ei tea, mida rohkem mõtlen ja kaalun seda vähem ahvatlem see effekt tundub.
Üks 2m paljas propeller ketrab laagritel mul garaa˛i katusel juba poolteist aastat, kui ringi käib siis järelikult on tuul üle 1 m/s.
Mina hakkasin nüüd jala tööl käima, kodust töökohani on 6 km. Läbin selle vahemaa poole tunniga, käin töökohal dusshi all, ajan ülikonna selga ja olen tavaliselt üks esimestest, kes kohal on. Õhtul jooksuga koju. Laupäeval teen autoga ühe töötiiru, vahetan riietusesemeid, või kui mõnikord on lihtsalt vaja autoga minna. Füüsiline vorm paraneb veelgi... aga seda kõike niisama, kütusehind mind veel ei koti.
Elu on liiga lühike , et jalgsi käia. Ilma autota ei saa inimesed hakkama, vähemalt ma loodan sedasi http://www.rendiautorent.info
Kui tahad vormi saada siis pead sellele eraldi süvenema.
Kui mingi keiss vahepeal tekib siis kirud kõik maapõhja, et jalgsi oled.
Kui tahad vormi saada siis pead sellele eraldi süvenema.
Kui mingi keiss vahepeal tekib siis kirud kõik maapõhja, et jalgsi oled.
Eelmine aasta oli mul loeng statistiline termodunaamika, seal õppejõud avaldas oma arvamust tuuleenergeetikast. Tema arust see eriti loodussõbralik ja puhas ei ole. Põhjuseks tuulikute eluiga, mis on ca 30 aastat., ning väike tootlikkus. Tööeast pool kulub selleks et tasa teenida püstitamisega seotud kulud.
Loodussõbralik ei ole tuuleenergeetika just hinna tõttu. Kallima toote ostmiseks tuleb teha rohkem tööd, kulutada rohkem aega ja ressursse. Võibolla on tõesti toimunud viimase aasta jooksul tuulikute arendamises revolutsioon, kuid minu mäletamist mõõda ei tasu tuulikud Eestis ära enne, kui el hind on veel ca 70 senti tõusnud.
Momendil maailma puhtaima energia tiitlit kannab ikkagi tuumaenergeetika. Kuid ka seda jätkub meil veel 50-100 aastaks.
Loodussõbralik ei ole tuuleenergeetika just hinna tõttu. Kallima toote ostmiseks tuleb teha rohkem tööd, kulutada rohkem aega ja ressursse. Võibolla on tõesti toimunud viimase aasta jooksul tuulikute arendamises revolutsioon, kuid minu mäletamist mõõda ei tasu tuulikud Eestis ära enne, kui el hind on veel ca 70 senti tõusnud.
Momendil maailma puhtaima energia tiitlit kannab ikkagi tuumaenergeetika. Kuid ka seda jätkub meil veel 50-100 aastaks.
tuulepargi ymbruses ei ole eriti elukeskkonda.
ja talvel ei maksa tuulepargis ilma kiivrita käia - jäätykke lendab kui nuge hiina kvaliteetfilmis!
tuulegenekad muudavad ka kliimat tegelt, umbes nagu hydroelektrijaamad.
tegelikult oli ilmselt tuumaenergia ikkagi koige loodussobralikum, ainus jama tuumajäätmed..
mm ja millist forelli saab talvel! :D
ja talvel ei maksa tuulepargis ilma kiivrita käia - jäätykke lendab kui nuge hiina kvaliteetfilmis!
tuulegenekad muudavad ka kliimat tegelt, umbes nagu hydroelektrijaamad.
tegelikult oli ilmselt tuumaenergia ikkagi koige loodussobralikum, ainus jama tuumajäätmed..
mm ja millist forelli saab talvel! :D
Huvitav, kust on tulnud arvamus, et tuuleenergeetika puhul on müranõudede erinevad mingist muust energiatootmisest? Ükskõik milline 2MW generaator tagahoovis teeb piisavalt ebameeldivat müra. Tuulegenekas pole siin kuskilt otsast erinev. Ja näiteks Pakri genekad n. üllatavalt vaiksed. Arvestades nende suurust.
Mis puutub talvel jäätükkide lendamist, siis seda esineb vaid siis kui temperatuurid on jäätumispiiri ümber. Suuremate külmade puhul sellist nähtust ei esine, sest õhk on lihtsalt liiga kuiv.
Tuulegenekate kliima muutmien on ikka üsna pisike võrreldes sama võimsusega suvalise põlemisenergiaga. See oleks märgatav kui inimkond võtaks tuulest välja märgatava osa oma energiavajadusest, kuid seda ei tehta.
Mis puudutab tuumakütust, siis nagu kõigi taastumatute energiaallikatega, on ka selle puhul olemas nn. "peak production" fenomen. Ehk siis kütust võib küll jätkuda 50-100 aastaks, kuid tarbimise kasvu korral ei suudeta enam 20-30 aasta pärast piisavalt uusi tootmismahet luua, mis tähendab seda, et nõudlus läheb pakkumisel eest ära. Täpselt sama, mis naftaga praegu toimub.
Tuulikute peamine eelis ilmneb ikkagi suurte off-shore parkide puhul. Mida kahjuks Eestis nii pea ei teki, sest EV valitsus keeldus investeerimast vastavasisulisse uuringusse põhjendusega, et vaja on moderniseerida Narva katlaid. Nii, et kui järgmine tuulepark tuleb sinu naabrusesse, mitte kusagile merre, siis tea, kes selles süüdi on - Edgar Savisaar in person.
Mis puutub talvel jäätükkide lendamist, siis seda esineb vaid siis kui temperatuurid on jäätumispiiri ümber. Suuremate külmade puhul sellist nähtust ei esine, sest õhk on lihtsalt liiga kuiv.
Tuulegenekate kliima muutmien on ikka üsna pisike võrreldes sama võimsusega suvalise põlemisenergiaga. See oleks märgatav kui inimkond võtaks tuulest välja märgatava osa oma energiavajadusest, kuid seda ei tehta.
Mis puudutab tuumakütust, siis nagu kõigi taastumatute energiaallikatega, on ka selle puhul olemas nn. "peak production" fenomen. Ehk siis kütust võib küll jätkuda 50-100 aastaks, kuid tarbimise kasvu korral ei suudeta enam 20-30 aasta pärast piisavalt uusi tootmismahet luua, mis tähendab seda, et nõudlus läheb pakkumisel eest ära. Täpselt sama, mis naftaga praegu toimub.
Tuulikute peamine eelis ilmneb ikkagi suurte off-shore parkide puhul. Mida kahjuks Eestis nii pea ei teki, sest EV valitsus keeldus investeerimast vastavasisulisse uuringusse põhjendusega, et vaja on moderniseerida Narva katlaid. Nii, et kui järgmine tuulepark tuleb sinu naabrusesse, mitte kusagile merre, siis tea, kes selles süüdi on - Edgar Savisaar in person.
Paljud esmapilgul sõbralikud teed on tegelikult väga ebasõbralikud. Näiteks on VÄGA keskkonnakahjulik vanapaberi kogumine ja ümbertöötlemine.
Inimesel, sindrinahal on üldse kombeks kõik ära sorteerida ja siis ühte kohta kokku vedada ja siis sellega loodusele kohutavat peavalu tekitada.
Siin paar linki tuulegeneraatorite kohta.
http://www.intereuro.ee/index.php?op=1&path=Tooted%http://copower.ee/alternatiiv/tuuleenergia/
http://www.intereuro.ee/index.php?op=1&path=Tooted%http://copower.ee/alternatiiv/tuuleenergia/
dol
Elektrivool tekibki tänu püsimagnetitele, kui tahad saada vahelduvvoolu. Selleks on generaator ja generaatoris on magnetvälja tekitav magnet ja mähis, milles magnetvälja mõjul tekib elektrivool (elektromotoorjõud).
Elektrivool tekibki tänu püsimagnetitele, kui tahad saada vahelduvvoolu. Selleks on generaator ja generaatoris on magnetvälja tekitav magnet ja mähis, milles magnetvälja mõjul tekib elektrivool (elektromotoorjõud).
Ja kui tahad geneka käest liiga vara midagi saada(loe: koormus on stabiilselt järgi) siis magnet väli ei suuda end üles laadida ja sa ei saagi mitte midagi.
See teeb geneka tehniliselt keerukamaks kuna tuul on meil teatavasti muutliku tugevuse ja suunaga.
Seda üritatakse kompenseerida ergutusvooluga.
Hiljem teatud kiirusel pole ergutust enam tarvis, genekas hakkab ennast ise ergutama.
Kui tuul läheb liiga tugevaks on jälle jama.
Siis tuleb appi tuuletakistusjõul küljele pöörduv saba või tsentrifugaaljõul pöörduvad labad või on labadel spetsiaalsed pidurdus-turbolensi tekitavad lisaprofiilid.
See teeb geneka tehniliselt keerukamaks kuna tuul on meil teatavasti muutliku tugevuse ja suunaga.
Seda üritatakse kompenseerida ergutusvooluga.
Hiljem teatud kiirusel pole ergutust enam tarvis, genekas hakkab ennast ise ergutama.
Kui tuul läheb liiga tugevaks on jälle jama.
Siis tuleb appi tuuletakistusjõul küljele pöörduv saba või tsentrifugaaljõul pöörduvad labad või on labadel spetsiaalsed pidurdus-turbolensi tekitavad lisaprofiilid.
Kõik kohe spetsalistid! On olemas ka alalisvool ja alalisvoolu generaatorid.
Seal on häda selles, et harjad kuluvad jne. hind jälle odavam. Muidugi on lisa seadet vaja, et saada vahelduvvool.
Aga alalisvooluga saab ka väga edukalt vett soojendada.
Seal on häda selles, et harjad kuluvad jne. hind jälle odavam. Muidugi on lisa seadet vaja, et saada vahelduvvool.
Aga alalisvooluga saab ka väga edukalt vett soojendada.
Tehke endile asi selgeks. Sealt väljanoppeid.
Allikas:
http://www.koolielu.edu.ee/tehnoloogia/a_17/a_17text.htm
Kõigil generaatoritel on kaks põhilist osa:
staator - paigalseisev korpus
rootor - pöörlev südamik
Harilikult on magnetiseeritud vahelduvvoolu generaatori rootor (pöörlev südamik) mida ümbritsevates mähistes indutseeritakse elektrivool. Alalisvoolu generaatoris on tavaliselt vastupidi, see tähendab, et magnetid ümbritsevad mähistega rootorit.
Allikas:
http://www.koolielu.edu.ee/tehnoloogia/a_17/a_17text.htm
Kõigil generaatoritel on kaks põhilist osa:
staator - paigalseisev korpus
rootor - pöörlev südamik
Harilikult on magnetiseeritud vahelduvvoolu generaatori rootor (pöörlev südamik) mida ümbritsevates mähistes indutseeritakse elektrivool. Alalisvoolu generaatoris on tavaliselt vastupidi, see tähendab, et magnetid ümbritsevad mähistega rootorit.
priitp, 2kki tood m6ne lingi.
Tuule tugevnemisel muudetakse tuulerootoritel reelgina lihtsalt kohtumisnurka väiksemaks.
Kohalike katlamajade kütteks on biokütus täiesti omal kohal. Tänaste hindade juures hakkab ilmet võtma ka energiavõsa kasvatamine, hektari käive aastas (hakkepuiduna müües) on juba võrreldav teraviljakasvatusega. Täiesti adekvaatne teema, millesse ka riik võiks midagigi panustada, näiteks rakendusuuringute näol.
Samas liikurvahendite osas ei mataks ma naftat veel sugugi maha. Huvi pärast vaatasin Toyota 2004.a. finantse - sularaha 170 miljardit EEK, eelmise aasta R&D kulud 65 miljardit EEK. Ma olen päris kindel, et seal majas on juba täna olemas tehnoloogiad, mille kõrval ka hübriid-Prius on tõeline naftaõgard. Koos naftahinna tõusuga muutub nende hind järjest konkrentsivõimelisemaks ning ühel hetkel jätkub meil naftat jälle sadadeks aastateks, sest tehnoloogiad on niipalju efektiivsemaks muutunud.
Samas liikurvahendite osas ei mataks ma naftat veel sugugi maha. Huvi pärast vaatasin Toyota 2004.a. finantse - sularaha 170 miljardit EEK, eelmise aasta R&D kulud 65 miljardit EEK. Ma olen päris kindel, et seal majas on juba täna olemas tehnoloogiad, mille kõrval ka hübriid-Prius on tõeline naftaõgard. Koos naftahinna tõusuga muutub nende hind järjest konkrentsivõimelisemaks ning ühel hetkel jätkub meil naftat jälle sadadeks aastateks, sest tehnoloogiad on niipalju efektiivsemaks muutunud.
Esmapilgul sõbralik hüdroenergia ei ole tingimata loodussõbralik energialiik. Suurtel paisudel asuvad hüdroelektrijaamad paiskavad õhku kordades rohkem kasvuhoonegaase (metaani ja süsinikdioksiidi), kui fossiilkütust põletavad elektrijaamad. Põhimõtteliselt muundavad paisud atmosfäärist pärinevat süsinikdioksiidi läbi orgaanilise materjali anaeroobse lagunemise metaaniks. Metaani GWP (global warming potential) on 22 ehk 22 korda suurem, kui süsinikdioksiidil.
sahtel:
Selles patus võib vist süüdistada iga järve.
Selles patus võib vist süüdistada iga järve.