Milline on alternatiiv fossiilsetele kütustele!?
Milliseid aktsiaid osta pikemas perspektiivis!
Milline on tulevik?
Mida arvate!
Osta jalgrattatootjate, rulalaudade ja rulluiskusid tootvate firmade aktsiaid!!!!!
Elamispindade kütte osas võiks prognoosida soojuspumpade müügi suurenemist (siingi on üksjagu piiranguid). Samas muus osas juhul kui mingit läbimurret termotuumareaktori arendamises ei toimu või mõnd muud arvestatavat energiaallikat nafta ja maagaasivarude ammendumise eel ei leita, tehakse tõenäoliselt kergema (ainsa?) vastupanu teed minnes panus elektrienergiale ning kus seda ikka mujal suures koguses ning pea igal pool genereerida saab kui mitte tuumajaamades. See võib aga hoopis kurvemalt lõppeda kui auto jalgratta vastu vahetamine.
Tuumaenergiat jätkub samuti 50-60 aastaks, mis siis?
looduslik valik vist
Kõige selgem alternatiiv, seisa paigal või liigu 50-100km piires. Minu arvates on maailmas väga palju inimesi, kes tänasel päeval naftat tarbivad suures osas lõbureisideks. Kõrgem hind muudab nende inimeste arvu väiksemaks.
Minu jaoks on läbi aegade arusaamatu olnud väide, et nafta saab otsa. Loogika ütleb, et enne kui see juhtub, on nafta hind lihtsalt viimased paarkümmend aastat nii kõrge, et kui enne suutis seda endale võimaldada näiteks 40% elanikkonnast, siis see % langeb 30%-ni, 20%-ni jne. Hind korrigeerib seda hulka inimesi, kes on võimelised liikuma või tarbima naftapõhiseid tooteid (N: plastikud, sünteetiline kumm jne). Ega praegugi 50% maailma elanikkonnast ei suuda endale naftat liikumiseks võimaldada. Kuna oli oht, et suur osa Hiina elanikkonnast hakkas tarbijaks muutuma, siis minu hinnangul on see peamine põhjus, miks hinnad järsult üles liikusid.
Pikaajaliselt on huvitav, millises klassis Eesti keskmine inimene konkurentsis nafta tarbimises on. Arvestades võlakoormuse kasvu viimastel aastatel, mitte vist eriti heal positsioonil. Aga vähemalt on uus eluase, kus paigal olla.
Minu jaoks on läbi aegade arusaamatu olnud väide, et nafta saab otsa. Loogika ütleb, et enne kui see juhtub, on nafta hind lihtsalt viimased paarkümmend aastat nii kõrge, et kui enne suutis seda endale võimaldada näiteks 40% elanikkonnast, siis see % langeb 30%-ni, 20%-ni jne. Hind korrigeerib seda hulka inimesi, kes on võimelised liikuma või tarbima naftapõhiseid tooteid (N: plastikud, sünteetiline kumm jne). Ega praegugi 50% maailma elanikkonnast ei suuda endale naftat liikumiseks võimaldada. Kuna oli oht, et suur osa Hiina elanikkonnast hakkas tarbijaks muutuma, siis minu hinnangul on see peamine põhjus, miks hinnad järsult üles liikusid.
Pikaajaliselt on huvitav, millises klassis Eesti keskmine inimene konkurentsis nafta tarbimises on. Arvestades võlakoormuse kasvu viimastel aastatel, mitte vist eriti heal positsioonil. Aga vähemalt on uus eluase, kus paigal olla.
Keda teema "Peak Oil" huvitab, lugegu http://www.lifeaftertheoilcrash.net
Seal on näiteks päris muhe graafik "The Energy Curve of History?", hunnik linke ja väited nagu:
"Is the Modern Banking System Entirely Dependent on Cheap Oil? Yes. The global financial system is entirely dependent on a constantly increasing supply of oil. Since, as explained above, all modern economic activity from transportation to food production to manufacturing is dependent on oil supplies, money is really just a symbol for oil."
kuni:
"If you've been wondering why the Bush administration has been spending money, cutting social programs, and starting wars like there's no tomorrow, now you have your answer: as far as they are concerned, there is no tomorrow."
(isiklikult arvan, et ülaltoodud US kommentaar on peakoilpaanikast adekvaatsem)
Seal on näiteks päris muhe graafik "The Energy Curve of History?", hunnik linke ja väited nagu:
"Is the Modern Banking System Entirely Dependent on Cheap Oil? Yes. The global financial system is entirely dependent on a constantly increasing supply of oil. Since, as explained above, all modern economic activity from transportation to food production to manufacturing is dependent on oil supplies, money is really just a symbol for oil."
kuni:
"If you've been wondering why the Bush administration has been spending money, cutting social programs, and starting wars like there's no tomorrow, now you have your answer: as far as they are concerned, there is no tomorrow."
(isiklikult arvan, et ülaltoodud US kommentaar on peakoilpaanikast adekvaatsem)
Mina käin rattaga tööl ja mõtlen, miks on vaja teesid järjest laiemaks ehitada. Los Angelises on ca 70% linna pindalst mingit moodi transpordiga seotud. Seal on 7-realised autoteed ja üüratud parklad. Sisuliselt tähendab see seda, et linnas 10 km edasijõudmiseks on vaja ületada 7 km ristmikuid. Kas sellist linna me siis tahamegi?
Euroopas on see eest mitmeid häid näiteid millest eeskuju võtta: Amsterdam, München, Zürich, Örebro, Kopenhaagen. Amsterdamis käib valdav enamus tööl rattaga, Münchenis on 600 000 jalgratturit. Örebros saab võtta igalt tänavanurgalt linna ratta ja sõita sellega sinna kuhu soovid ning tagasi alguspunkti pole vaja viia.
Loodetavasti ei hakka Reformierakond loosungi all tropid eest maju lammutama ja lennuvälju rajama. Vastasel juhul, tulevikus, kui autot kasutab vaid 20% elanikonnast peab 80% iga teise või kolmanda sammu ristmikul tegema. Tropid saab eest hea ühistranspordiga :)
Võibolla elatakse 100 aasta pärast jälle nii nagu 300 aastat tagasi Vanalinnas.
Euroopas on see eest mitmeid häid näiteid millest eeskuju võtta: Amsterdam, München, Zürich, Örebro, Kopenhaagen. Amsterdamis käib valdav enamus tööl rattaga, Münchenis on 600 000 jalgratturit. Örebros saab võtta igalt tänavanurgalt linna ratta ja sõita sellega sinna kuhu soovid ning tagasi alguspunkti pole vaja viia.
Loodetavasti ei hakka Reformierakond loosungi all tropid eest maju lammutama ja lennuvälju rajama. Vastasel juhul, tulevikus, kui autot kasutab vaid 20% elanikonnast peab 80% iga teise või kolmanda sammu ristmikul tegema. Tropid saab eest hea ühistranspordiga :)
Võibolla elatakse 100 aasta pärast jälle nii nagu 300 aastat tagasi Vanalinnas.
Jalgratas on tore küll, aga olgem ausad - mitte igaühe jaoks. Sellega näiteks lapsi lasteaeda ei vii. Kui töökoht eeldab korrektset riietust, siis peab seal olema võimalus peale rattasõitu dushi all käia ja riideid vahetada. Kusjuures riiete vahetamine on üsna oluline ka peale pooletunnist külmas vihmas või lörtsis pedaalide vajutamist, ükskõik siis millist riietust tööl olles kandma peab.
Kesk-euroopa linnadest saab küll jalgrattamajanduses eeskuju võtta, aga ei maksa unustada, et sealne kliima on meie omast jupp maad soojem. Pigem kannataks võrrelda Stockholmi ja Helsinkiga.
Kesk-euroopa linnadest saab küll jalgrattamajanduses eeskuju võtta, aga ei maksa unustada, et sealne kliima on meie omast jupp maad soojem. Pigem kannataks võrrelda Stockholmi ja Helsinkiga.
Hiinas k2idi ka v2ga palju rattaga t88l/turul jne vaesuse t6ttu. Nyyd on seal j2rjest rohkem neid, kes autot tahavad (et olla nagu l22ne rikas yhiskond). Ostame Hiina rattad kokku:P
Aga see link mille Randroid andis on v2ga hea, tekkis tahtmine endale see raamat ka tellida.
Aga see link mille Randroid andis on v2ga hea, tekkis tahtmine endale see raamat ka tellida.
võin veel paar linki loopida (sry, ei suuda neid aktiivseks teha):
kommentaariks US poolt mainitud naftapõhiste toodete tarbimise kohta - need hõlmavad rohkemat, kui mainitud plastikud, sünteetiline kumm jne.
vt. http://www.fromthewilderness.com/free/ww3/100303_eating_oil.html
mingi Matthew R. Simmonsi presentatsioon
http://www.simmonsco-intl.com/files/Capitol%20Hill%20-%20Depletion%20&%20Peak%20oil%20B&W.pdf
The Long Emergency
What's going to happen as we start running out of cheap gas to guzzle?
published on Wednesday, April 13, 2005 by Rolling Stone
http://www.commondreams.org/views05/0413-28.htm
kommentaariks US poolt mainitud naftapõhiste toodete tarbimise kohta - need hõlmavad rohkemat, kui mainitud plastikud, sünteetiline kumm jne.
vt. http://www.fromthewilderness.com/free/ww3/100303_eating_oil.html
mingi Matthew R. Simmonsi presentatsioon
http://www.simmonsco-intl.com/files/Capitol%20Hill%20-%20Depletion%20&%20Peak%20oil%20B&W.pdf
The Long Emergency
What's going to happen as we start running out of cheap gas to guzzle?
published on Wednesday, April 13, 2005 by Rolling Stone
http://www.commondreams.org/views05/0413-28.htm
Selle väitega ma küll nõus ei ole, et peale poole tunnist rattasõitu on vaja dussi alla minna, see ei aja rohkem higiseks kui pool tundi jalutamist.
Kui panna porilauad ja ketikaitse võib edukalt ülikonnaga sõita.
See on paratamatus, et üks pereliige on muudetud autojuhiks, sein kuni iga mees tahab elada oma majas mere ääres. Normaalset ühistransporti on sellistesse piirkondadesse mõttetu rajada.
Praegu ongi kõik korras ja nii saab veel arvatavasti mingi 30-40 aastat, aga siis???
Kui panna porilauad ja ketikaitse võib edukalt ülikonnaga sõita.
See on paratamatus, et üks pereliige on muudetud autojuhiks, sein kuni iga mees tahab elada oma majas mere ääres. Normaalset ühistransporti on sellistesse piirkondadesse mõttetu rajada.
Praegu ongi kõik korras ja nii saab veel arvatavasti mingi 30-40 aastat, aga siis???
lisan omalt poolt kaks videot:
http://www.eande.tv/main/?date=072705&page=1
http://www.eande.tv/main/?date=041805#guide
seal on neid kindlasti veel, uurige.
http://www.eande.tv/main/?date=072705&page=1
http://www.eande.tv/main/?date=041805#guide
seal on neid kindlasti veel, uurige.
Soojapumba juba ostsin. Aga jalgratas varastati ära!
OK, dushi all käimise vajadus sõltub inimesest ja sõidustiilist. Kuidas Sa aga oma kaks last lasteaega viid?
Ja milline porilaud ning ketikaitse aitavad vihm aja lörtsi vastu? Riietusruumi on ikka tarvis. :)
Tegelikult jälle üks mõttetu teema, aga teinekord võiks ju vähemalt üritada näha maailma natule laiema pilguga kui jalgratta sadulast või rooli tagant paistab. Igal transpordiviisil on omad positiivsed ja negatiivsed küljed ning oma rakendus. Selle üle vaidlemine on sama totter kui vaidlus teemal, milline on parem tööriist - kas haamer, kruvikeeraja või saag (laenatud võrdlus, aga minu arvates üsna tabav).
Ja milline porilaud ning ketikaitse aitavad vihm aja lörtsi vastu? Riietusruumi on ikka tarvis. :)
Tegelikult jälle üks mõttetu teema, aga teinekord võiks ju vähemalt üritada näha maailma natule laiema pilguga kui jalgratta sadulast või rooli tagant paistab. Igal transpordiviisil on omad positiivsed ja negatiivsed küljed ning oma rakendus. Selle üle vaidlemine on sama totter kui vaidlus teemal, milline on parem tööriist - kas haamer, kruvikeeraja või saag (laenatud võrdlus, aga minu arvates üsna tabav).
Bensiini asemel võin kasutada piiritust. Põllud haritud, põllumehed rahul, maal hakkaks ka elu toimima. Samuti keskonna saastamist ei toimuks! Milleks neid naftaparuneid ikka nuumata!
Ei tea kuidas piiritusega keskkonna saastamist ei toimuks ?!? Pigem vastupidi...
14:31, 6. september 2005
TALLINN, 06. september, BNS - Teisipäeval järgnes hüppelisele kütusehinna tõusule ka Statoil, tõstes bensiini liitri hinda kuni 1,60 krooni võrra.
Uue hinnakirja kohaselt maksab bensiin 95 Euro Statoili jaamades 15,70, 95 Euro Ultima 15,95 ja 98 Euro Ultima 16,20 krooni liitri kohta. Diislikütuse hind tõusis mõnevõrra vähem ning on 14,25 krooni liitri kohta.
Samas alandas teisipäeval 25 sendi võrra bensiini hinda Olerex, kes viis hüppelise hinnatõusu läbi möödunud reedel.
Bensiin 95 Euro maksab Olerexi teenindusjaamades 15,70 krooni liiter. Bensiini 98 Euro hind langes 15 sendi võrra liitri kohta ning maksab nüüd 16,20.
TALLINN, 06. september, BNS - Teisipäeval järgnes hüppelisele kütusehinna tõusule ka Statoil, tõstes bensiini liitri hinda kuni 1,60 krooni võrra.
Uue hinnakirja kohaselt maksab bensiin 95 Euro Statoili jaamades 15,70, 95 Euro Ultima 15,95 ja 98 Euro Ultima 16,20 krooni liitri kohta. Diislikütuse hind tõusis mõnevõrra vähem ning on 14,25 krooni liitri kohta.
Samas alandas teisipäeval 25 sendi võrra bensiini hinda Olerex, kes viis hüppelise hinnatõusu läbi möödunud reedel.
Bensiin 95 Euro maksab Olerexi teenindusjaamades 15,70 krooni liiter. Bensiini 98 Euro hind langes 15 sendi võrra liitri kohta ning maksab nüüd 16,20.
Kui tegu on puhta piiritusega, on tulemuseks CO2 ja H2O, vast imenatuke CO-d ka. Ära jäävad plii-, lämmastiku- väävli- jms mürgised ühendid. Kasvuhoonegaaside vastu aga aitab Kyoto protokoll või edukas tuumasõda USA vastu.
Kui kütus on valmistatud taastuvast toorainest, näiteks kartulist, siis selle põlemisel vabanev CO2 ei lähe arvesse kasvuhoonegaasina: vabaneb ju sama CO2, mille taimed kasvamise ajal atmosfäärist sidusid (see on nn CO2-neutraalne kütus, vaadake Google'ist).
Odavate fossiilkütuste lõppemisega laheneb ka kasvuhoonegaaside probleem. Kõiksugu alternatiivenergia allikate uurimine saab sisse uue hoo.
Odavate fossiilkütuste lõppemisega laheneb ka kasvuhoonegaaside probleem. Kõiksugu alternatiivenergia allikate uurimine saab sisse uue hoo.