Kolmanda kvartali aruandes leheküljel 28 oli meil selline pilt ja tekst:
Kolisin Enefiti teemad kokku.
Meil on Enefiti teemade migreerimisel midagi vussi läinud. Jätkame arutelu siin. Vahepealsed postitused: Enefit Green (EGR1T)
Talve poole võiks tuuleenergia hinna diskonto ka väheneda kuna baastarbimine küttest tulenevalt suurem ja tuulistel päevadel ei tohiks ka sellist ületootmist tekkida nagu suvel-sügisel, kus ka päike veel midagi juurde andis.
Sorry! Minu viga, minu arvutuses oli oktoobri toodangu asemel septembri 141GWh. Tänan parandamast! Õige on detsembris 219GWh.
Kas PPA mõju on võimalik natuke paremini lahti seletada reaalsete näidetega, et saaks ise jooksvalt paremini hinnata mõju tulemustele? Kindlasti oleks teistele ka kasuks.
Tundub see kvartal üle poole toodangust on ette müüdud, kas see on kindel kogus siis iga tunni kohta? või näiteks tööpäeva ajaks veidi suurem, öösel väiksem? Või mingi hoopis teise loogika alusel?
Samuti osade päevade väga kõrge hinna kontekstis tahaks paremini aru saada, kuidas joonealust mõjutada võiks. Kui juhuslik näide, 150mw näiteks tunni kohta ette müüdud, siis kui toodate 150mw, saate keskmiselt 150×€63,3 tunnis, alla selle siis tuleb turult juurde osta ka kallima hinnaga vajadusel? ja mis mahtudest alates saate turuhinda seda piiri ületavalt osalt?
Tänud ette
Meil on pikemalt PPA-dest kirjutatud eelmise aasta aruandes lehekülgedel 18-21. Usun, et enamus küsimusi peaks sealt vastused saama.
Enamik omal ajal (viimased suuremad PPA-d pärinevad umbes 2 aasta tagusest ajast) sõlmitud PPA-sid on kuise baaskoormuse PPA-d, mis tähendab, et nad on igas aastas kuude kaupa erinevate mahtudega, aga iga kuu sees on kõik tunnid sama mahuga. Ühtlasi on oluline ka see, et mingil turul toodetav elekter müüakse maha samal turul. Igapäevaselt selgub vastavalt päev-ette prognoositava ja tegelikult realiseeruva toodangu põhjal igal turul eraldi, kas PPA kohustuse täitmiseks on elektrit üle või puudu ja tehakse siis vastavad tehingud nende erinevuste nettimiseks.
Täpsustuseks veel, et graafik aastaaruande leheküljel 21 on 2023 lõpu seisuga. Seal on näha tolle hetke prognoosid (mille kohta teame, et oleme neile Q1-Q3 korralikult alla jäänud ja siin ülalpool sama graafik nii, nagu see nüüd Q3 lõpu seisuga välja nägi, sh muudetud prognoosiga Q4 kohta).
Antud aruande lk 20 näitegraafikul on legendis tegelik toodang ja prognoositud toodang vististi vahetusse läinud. Huvi pakub aga väheräägitud (?) avatud tarne pool.
Halvemast paremaks:
Kas olukorrad 2) ja 3) (ehk graafikul kajastatud helerohelised postid) võivad põhjustada arvestatavat kulu/tulu?
Jah, mainitud graafikul on tõesti kujunduses legendi värvid vahetusse läinud…
Bilansienergia ostud-müügid kujutavad endast tõepoolest enamasti kulu ja see võib olla märkimisväärne.
Tolpanvaara müüki News
Nagu öeldud, parem, et ettevõte kõigepealt näitab, et oskab raha teenida, ehk siis läbi viia projektid algusest lõpuni, müüa elektrit, hooldada oma reaalavara jne. SEEJÄREL jätkata uute projektidega, ja uute investeeringutega. MITTE alguses juba saada suur hulk raha mis on vaja “kuhugi” investeerida.
Loodame, et numbrid hakkavad klappima, ehk et rahavood on positiivsed, aga läheb veel aega, enne kui on selgunud.
Rootsi riiklik energiaettevõte Vattenfall on heaks näiteks mis juhtub kui riigiettevõttel on liiga palju raha. Mindi Hollandisse gaasiäri teha, mindi Saksamaale söeäri teha - ja kõik lõppes multimiljardiste kahjumitega. Loodetavasti on eestlased teinud paremaid investeeringuid välismaal.
Jaa, meil on Eesti Energial Utah`s ja Jordaanias väga “tulusaid” projekte olnud.
Hea näide ka soomlaste Fortumi Uniperi ost, kus kogu investeering tuli maha kanda
See paistab pigem reegel kui erand, et kui riigi energiafirmal arvel vähegi raha on, paneb ta selle välismaal põlema.
Ma pole jälginud, aga tõenäoliselt lõppes ka Fortumi miljardinvesteeringuid üle Venemaa päris mõõduka tulemusega. (äkki külmutatud varad?)
Kui midagi positiivset asjas näha siis see investeeritud 83 miljonit ei ole kadunud. Tundub et uus juht toimetab ja ajab kadakasuitsuga vanu vaime välja)
Pressiteade oli liiga negatiivne- oleks võinud sõnastada, et “Piirkonna ühe suurima taastuvenergia arendajana oleme edukalt tööle saanud Tolpanvaara tuulepargi, tõestanud selle tehnilist töökindlust, ning oleme astumas samme pargi müügiks suurimale pakkujale, et rahastada uusi arendusprojekte.”
Vähe tõsisemalt vaadates muidugi tekitab hämmingut, ajal mil tuuliste ilmadega Soome elektrihinnad on nii madalad, tundub küll halb aeg Soome tuuleparki müüa, või mis see äriline tees selle ehitamisel siis üldse oli??
sellist projekti ei müüda nkn nädalaga, läheb kuid
Planned wind power projects enable new industrial investments selle järgi võib Soome varsti rohkem kui kümnekordistada võimsused. Pigem kiire cut your losses.
Kui nüüd investorite eest seista, tuleks riigi vastu kohtusse minna.
ERR
Siiski hindab energiafirma, et riigikogu otsus vähendab Eesti Energia tütarfirma Enefit Greeni kulumieelset kasumit (EBITDA) 2,8 miljoni euro võrra.
Välismaised enegiaprojektid on kõik poliitilised ehk kasulikud poliitikutele ja konsultantidele.
Kuidas võiks mõjutada veebruaris Eesti lahti ühendamine Venemaa sagedusvõrgust Enefit Greene majandustulemusi tulevikus?
