https://fp.lhv.ee/forum/free/121770?postId=2375714
https://arvamus.postimees.ee/1609823/rainer-nolvak-energiaplaneet-eesti
"Draax""ttrust""Draax"
Minu kooliajal oli isegi gümnaasiumi geograafiaõpikus hoiatus, et äkki ei maksa liiga palju elektrituulikuid püsti panna, muidu võib tuul vaibuda ja lämbume tuuletus maailmas :)
Mis aasta õpik see selline küll oli? Vanurid seda ei mäleta.
90-ndate lõpp. Kahjuks autorit ei mäleta, aga meeles on sellepärast, et isegi õpetaja kergitas selle lause peale tunnis kulmu ja ütles, et ta täpselt ei kujuta ette, mida need õpiku koostajad selle lausega silmas pidasid.
Aga arvestada tuleb, et see oli tänaseks juba ca 25 aastat tagasi. Aeg oli selline, et Eestis olid vist esimesed üksikud tuulikud (Virtsus?) püsti saanud ja tuuleenergeetikat tegelikult peale Taani kusagil eriti oluliseks ei peetud.
"113366"
.. väitega, et tuulikud aeglustavad maa pöörlemiskiirust?..
no, igatahes ju.. vaata kuipalju on seoses tuulikute arvu suurenemisega samal ajal nihkunud Maa magnetpoolused ja aeglustunud maa tuuma pöörlemiskiirus.. arvutuslik töenäosus et maa päris seisma jääb lähima ca 200 aasta jooksul töenäosus aina suureneb.. ja mis siis juhtub ? kosmiline kiirgus küpsetab öhemanahalised suht krömpsuks ja kui väga halvasti läheb, vöib Maa üleldse oma orbiidilt ära jalutada.. nh, Muskil veab, saab Marsile lähemale.. ag mes need ülejäänud tegema peax?! :)
"vipvalve""113366"
.. väitega, et tuulikud aeglustavad maa pöörlemiskiirust?..
no, igatahes ju.. vaata kuipalju on seoses tuulikute arvu suurenemisega samal ajal nihkunud Maa magnetpoolused ja aeglustunud maa tuuma pöörlemiskiirus.. arvutuslik töenäosus et maa päris seisma jääb lähima ca 200 aasta jooksul töenäosus aina suureneb.. ja mis siis juhtub ? kosmiline kiirgus küpsetab öhemanahalised suht krömpsuks ja kui väga halvasti läheb, vöib Maa üleldse oma orbiidilt ära jalutada.. nh, Muskil veab, saab Marsile lähemale.. ag mes need ülejäänud tegema peax?! :)
Lähevad kaasa.
"sigala"
Svenkunsing, kui suur auditoorium mahub maksimaalselt 19.12. koosolekule? Mitme osalejaga arvestate?
Viis-kuuskümmend inimest mahub lahedasti. Ametlikus päevakorras on täpselt 1 punkt. Programmilisi sõnavõtte ega muud põnevat pole planeeritud. Tegu on erakorralise koosolekuga hääletamaks nõukogu sõltumatu liikme kandidaadi Karin Madissoni valimise küsimust.
https://enefitgreen.ee/investorile/avaleht#AGM
"113366"
https://arvamus.postimees.ee/1609823/rainer-nolvak-energiaplaneet-eesti
Tõelised pärlid, tõeline klassika, vot see on teadus!
Enefit Greeni arendatav Liivi meretuulepark läbis keskkonnamõju hindamise, mille käigus tuvastas ekspertrühm, et pargil puuduvad asjakohaste leevendusmeetmete rakendamisel olulised negatiivsed mõjud loodus- ja inimkeskkonnale ning park soodustab tööjõuturu elavnemist ja suurendab omavalitsuste tulusid.
..
Variandid erinesid tuulikute arvu ja võimsuse poolest. Liivi meretuuleparki on kavas püstitada kuni 84 tuulikut koguvõimsusega 1000 megavatti, aastane elektritoodang on kuni neli teravatt-tundi.
Allikas:
https://www.err.ee/1609548226/liivi-meretuulepark-labis-keskkonnamoju-hindamise
Kolmanda kvartali aruandes leheküljel 28 oli meil selline pilt ja tekst:
Ehk siit nähtub, et kokku on Q4 toodangu prognoos 645GWh, millest kahe kuuga oleme teinud 200+226=426GWh. 645GWh prognoosist on seega "puudu" 219GWh, ma ei saa päris hästi aru kust see 278GWh tuleb?
Kolisin Enefiti teemad kokku.
Meil on Enefiti teemade migreerimisel midagi vussi läinud. Jätkame arutelu siin. Vahepealsed postitused: Enefit Green (EGR1T)
Talve poole võiks tuuleenergia hinna diskonto ka väheneda kuna baastarbimine küttest tulenevalt suurem ja tuulistel päevadel ei tohiks ka sellist ületootmist tekkida nagu suvel-sügisel, kus ka päike veel midagi juurde andis.
Sorry! Minu viga, minu arvutuses oli oktoobri toodangu asemel septembri 141GWh. Tänan parandamast! Õige on detsembris 219GWh.
Kas PPA mõju on võimalik natuke paremini lahti seletada reaalsete näidetega, et saaks ise jooksvalt paremini hinnata mõju tulemustele? Kindlasti oleks teistele ka kasuks.
Tundub see kvartal üle poole toodangust on ette müüdud, kas see on kindel kogus siis iga tunni kohta? või näiteks tööpäeva ajaks veidi suurem, öösel väiksem? Või mingi hoopis teise loogika alusel?
Samuti osade päevade väga kõrge hinna kontekstis tahaks paremini aru saada, kuidas joonealust mõjutada võiks. Kui juhuslik näide, 150mw näiteks tunni kohta ette müüdud, siis kui toodate 150mw, saate keskmiselt 150×€63,3 tunnis, alla selle siis tuleb turult juurde osta ka kallima hinnaga vajadusel? ja mis mahtudest alates saate turuhinda seda piiri ületavalt osalt?
Tänud ette
Meil on pikemalt PPA-dest kirjutatud eelmise aasta aruandes lehekülgedel 18-21. Usun, et enamus küsimusi peaks sealt vastused saama.
Enamik omal ajal (viimased suuremad PPA-d pärinevad umbes 2 aasta tagusest ajast) sõlmitud PPA-sid on kuise baaskoormuse PPA-d, mis tähendab, et nad on igas aastas kuude kaupa erinevate mahtudega, aga iga kuu sees on kõik tunnid sama mahuga. Ühtlasi on oluline ka see, et mingil turul toodetav elekter müüakse maha samal turul. Igapäevaselt selgub vastavalt päev-ette prognoositava ja tegelikult realiseeruva toodangu põhjal igal turul eraldi, kas PPA kohustuse täitmiseks on elektrit üle või puudu ja tehakse siis vastavad tehingud nende erinevuste nettimiseks.
Täpsustuseks veel, et graafik aastaaruande leheküljel 21 on 2023 lõpu seisuga. Seal on näha tolle hetke prognoosid (mille kohta teame, et oleme neile Q1-Q3 korralikult alla jäänud ja siin ülalpool sama graafik nii, nagu see nüüd Q3 lõpu seisuga välja nägi, sh muudetud prognoosiga Q4 kohta).
Antud aruande lk 20 näitegraafikul on legendis tegelik toodang ja prognoositud toodang vististi vahetusse läinud. Huvi pakub aga väheräägitud (?) avatud tarne pool.
Halvemast paremaks:
- Kui tootmise PPAd täita ei õnnestu siis tuleb juurde osta ja see on kallis.
- Kui aga PPAd on täidetud ja eelmisel päeval börsile lubatud kogusest jääb puudu siis tuleb vististi juurde osta, kuid kust tekib hind sellele juurdeostetavale kogusele?
- Kui PPad on täidetud ja lisaks börsile lubatud kogusele jääb ikka veel toodangut üle. Seda ei õnnestu siis enam kusagile kasutada?
Kas olukorrad 2) ja 3) (ehk graafikul kajastatud helerohelised postid) võivad põhjustada arvestatavat kulu/tulu?
Jah, mainitud graafikul on tõesti kujunduses legendi värvid vahetusse läinud…
Bilansienergia ostud-müügid kujutavad endast tõepoolest enamasti kulu ja see võib olla märkimisväärne.
Tolpanvaara müüki News
Nagu öeldud, parem, et ettevõte kõigepealt näitab, et oskab raha teenida, ehk siis läbi viia projektid algusest lõpuni, müüa elektrit, hooldada oma reaalavara jne. SEEJÄREL jätkata uute projektidega, ja uute investeeringutega. MITTE alguses juba saada suur hulk raha mis on vaja “kuhugi” investeerida.
Loodame, et numbrid hakkavad klappima, ehk et rahavood on positiivsed, aga läheb veel aega, enne kui on selgunud.
Rootsi riiklik energiaettevõte Vattenfall on heaks näiteks mis juhtub kui riigiettevõttel on liiga palju raha. Mindi Hollandisse gaasiäri teha, mindi Saksamaale söeäri teha - ja kõik lõppes multimiljardiste kahjumitega. Loodetavasti on eestlased teinud paremaid investeeringuid välismaal.
Jaa, meil on Eesti Energial Utah`s ja Jordaanias väga “tulusaid” projekte olnud.