Enefit Green (EGR1T)

Uueks nõukogu sõltumatuks liikmeks saab Karin Madisson, kes tegi ka erikontrolli. https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b9ccb223f2e85a81d3d1a17cebdb0efa7&lang=et&src=listed

Uueks nõukogu sõltumatuks liikmeks saab Karin Madisson, kes tegi ka erikontrolli. https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b9ccb223f2e85a81d3d1a17cebdb0efa7&lang=et&src=listed
Kontroll, riskide parem maandamine, täiendavad piirangud = tulud ei kasva
Lõhnab halvasti:
Eesti ametkonnad on asunud koguma täiendavat infot Eesti Energia tegevuse suhtes eelmise juhtkonna ajal, kuna on tekkinud selge kahtlus, et riigiettevõte võis kasutada teatud tehnoloogilisi lahendusi näitamaks oma saastenäitajaid väiksemana tegelikest.
"harley"
Lõhnab halvasti:
Eesti ametkonnad on asunud koguma täiendavat infot Eesti Energia tegevuse suhtes eelmise juhtkonna ajal, kuna on tekkinud selge kahtlus, et riigiettevõte võis kasutada teatud tehnoloogilisi lahendusi näitamaks oma saastenäitajaid väiksemana tegelikest.

See peaks Eesti Energi foorumiteemasse minema, sest Enefit Greenil pole vist saastenäitajatega suurt pistmist, isegi siis kui nad veel hakkepuitu põletasid.
"ttrust"
"harley"
Lõhnab halvasti:
Eesti ametkonnad on asunud koguma täiendavat infot Eesti Energia tegevuse suhtes eelmise juhtkonna ajal, kuna on tekkinud selge kahtlus, et riigiettevõte võis kasutada teatud tehnoloogilisi lahendusi näitamaks oma saastenäitajaid väiksemana tegelikest.

See peaks Eesti Energi foorumiteemasse minema, sest Enefit Greenil pole vist saastenäitajatega suurt pistmist, isegi siis kui nad veel hakkepuitu põletasid.



Mina saan asjast natukene teistmoodi aru.
Üks asi viib teiseni:
Eesti Energia kutsus oma elektrivõimsused börsilt tagasi. Elering: otsus ohustab varustuskindlust

Kui Enefit Green on oma toodangu ette ära müünud ja nüüd viskab hinna räigelt üles siis ...
Teatavasti esineb nähtus nimega "taastuvenergia diskonto".

Ehk kõrgele viskab hinna nendel tundidel, kui tuult ei ole. Tuulistel tundidel, kui põlevkivijaamad niikuinii turule ei pääsenud, ei muutu midagi.

"harley"
"ttrust"
"harley"
Lõhnab halvasti:
Eesti ametkonnad on asunud koguma täiendavat infot Eesti Energia tegevuse suhtes eelmise juhtkonna ajal, kuna on tekkinud selge kahtlus, et riigiettevõte võis kasutada teatud tehnoloogilisi lahendusi näitamaks oma saastenäitajaid väiksemana tegelikest.

See peaks Eesti Energi foorumiteemasse minema, sest Enefit Greenil pole vist saastenäitajatega suurt pistmist, isegi siis kui nad veel hakkepuitu põletasid.



Mina saan asjast natukene teistmoodi aru.
Üks asi viib teiseni:
Eesti Energia kutsus oma elektrivõimsused börsilt tagasi. Elering: otsus ohustab varustuskindlust

Kui Enefit Green on oma toodangu ette ära müünud ja nüüd viskab hinna räigelt üles siis ...


Jätkavad ilmad mis on soodsad Enefit Greenile, ja ebasoodsad küttemüüjatele. Kui aasta tagasi lõppes november 5-15 külmakraadidega, siis see aasta pigem 5-10 soojakraadidega. Tuul puhub päris hästi.

Detsembri esimestel päevadel võivad tänavu olla -2 ja +5 vahemikus, mullu aga kuni 15 kraadi külma.
Tundub, nagu oleks THE NORTHERN TRUST COMPANY/LEGAL AND GENERAL ICAV
viimastel päevadel jõuliselt müüdud paki lõpp turgu visatud.
Eestis räägitakse meretuuleparkidest (nagu mujalgi). Aga kui vaadata kaarti, ja tuulekiirusi, siis ongi näiteks Sõrve poolsaar juba meretuulepark. Ühesõnaga, merelähedus on Eestis niivõrd suur, et eelis tegeleda kulukamate töödega merel on raskesti arusaadav.



emhi.ee praegu
Suur osa Eestist on mingil moel kaitse all. Sinna ei saa tuuleparke ehitada. Ida pool jäävad radaritele ette. Jälle jama. Siis on veel maade omandamise küsimus. Lõpuks veel nimby lähemate külade inimestega.
Sood või vanad kaevandused on mõnusad lahendused, mis väldivad osasid probleeme, aga need on mandril, mitte Sõrves.

Meretuulepargiga on mingis mõttes lihtsam. Jah, ikka on looduskaitsjad kes muretsevad rändlindude ja hüljeste ja kalamaimude pärast, aga selle KMH tundub kuidagi lihtsam ära lahendada kui maismaal pidevalt väiksemate võimsuste nimel suhtekorraldajatele pappi maksta.
Rootsi valitsus mõned nädalad tagasi keeldus 13 meretuulepargi rajamist 14 taotlustest, riigikaitse tõttu, ehk selline probleem ilmselt nii maal kui merel.

Kummal riigil on paremad võimalused maal korjata tavapärast läänetuult, Eesti või Rootsi...
"stefan"
Rootsi valitsus mõned nädalad tagasi keeldus 13 meretuulepargi rajamist 14 taotlustest, riigikaitse tõttu, ehk selline probleem ilmselt nii maal kui merel.

Kummal riigil on paremad võimalused maal korjata tavapärast läänetuult, Eesti või Rootsi...


Mõlema riigi radarid on suunatud eelkõige itta. Eesti jaoks ei ole meretuulepargid riigikaitseline probleem. Rootsi jaoks on.
liivi lahte oleks päikesepaneele hoopis vaja

"stefan"
Eestis räägitakse meretuuleparkidest (nagu mujalgi). Aga kui vaadata kaarti, ja tuulekiirusi, siis ongi näiteks Sõrve poolsaar juba meretuulepark. Ühesõnaga, merelähedus on Eestis niivõrd suur, et eelis tegeleda kulukamate töödega merel on raskesti arusaadav.



emhi.ee praegu


"Draax"
Mõlema riigi radarid on suunatud eelkõige itta. Eesti jaoks ei ole meretuulepargid riigikaitseline probleem. Rootsi jaoks on.

a) Kui sa vaatad Liivi meretuulepargi kavandatud asukohta, jääb see täiesti täpselt Kaliningradist Tallinna suunas lastava kraami teele.



b) Arvad, et raketid/droonid saavad liikuda ainult sirgjoont mööda? Tegelikult programmeeritakse nende trajektoorid just nimelt selliselt, et need väldiks teadaolevaid õhutõrjesüsteeme ja et trajektoorist paljastuks nende sihtmärk alles lennu lõppfaasis. Vaata mõnd Ukraina linnade vastu tehtud raketi-/droonirünnakute trakjektooride visuaali ja näed isegi, et paljudel juhtudel lähenevad need sihtmärkidele täiesti teisest suunast, kui need teele saadeti.

200m tipukõrgusega tuulikute tekitatud radarihäired on täiesti ideaalne varje 30m kõrgusel lendava cruise missile jaoks. Paar lollakat tuulikut kuskil vales kohas võib muuta üle miljardi maksva Patriot patarei mitte lihtsalt kasutuks, vaid hullem veel - lihtsaks sihtmärgiks sest selle sihitusradar ei suuda piisava eelhoiatusajaga "udust" ilmuva raketi jaoks enam tõrjeraketti teele saata ja sihtmärgini juhtida. Pärnu kaitsmise radaripõhise õhutõrjega võib Liivi meretuulepargi korral pmst unustada.
"yanek"
liivi lahte oleks päikesepaneele hoopis vaja

"stefan"
Eestis räägitakse meretuuleparkidest (nagu mujalgi). Aga kui vaadata kaarti, ja tuulekiirusi, siis ongi näiteks Sõrve poolsaar juba meretuulepark. Ühesõnaga, merelähedus on Eestis niivõrd suur, et eelis tegeleda kulukamate töödega merel on raskesti arusaadav.



emhi.ee praegu




Lisaks sellele, et Sõrve on tuuline, on tegemist ka paigaga kus tõesti on Eesti mõistes kõvasti üle keskmise päikesepaistelisi tunde aastas.
PeaLiK, 30m kõrgust = 50km nähtavust. Kui palju me neid Patriote osta suudame?
Vene ajal oli Saaremaal ca 15 patareid, Eestis kokku üle 40. Ikka selleks, et neid alla 50m kōrgusel lendavaid tomahooke kinni püüda. Sellele vaatamata maandus Matthias Rust Punasel väljakul.
Eesti tuuleparkide toodang novembris oli 170,5 GWh. Võrdlusena 2023 novembris 57,9 GWh.
Oktoobris oli Eestis toodang 135,8 GWh. Enefit Greeni oktoobri toodangus oli Eesti elektritoodang kokku 110,7 GWh. Kui sellest koostootmise segment ära lahutada ja oletada, et paar protsenti oli päikeseelekter, siis jääb alles umbes 98 GWh tuuletoodangut Eestis. See tähendab siis, et kogu Eesti tuuleenergiast umbes 72% tuleb Enefit Greenilt.

Kui sama protsent kehtib ka novembris, siis Eestis oleks Enefiti tuuletoodang 170.5 * 0.72 = ca 123 GWh. Tegelikult seoses Tootsi pargi järkjärgulise valmimisega võiks eeldada, et see osakaal on isegi suurem. Kui siia juurde liita veel koostootmise elekter (usun, et mitte vähem kui oktoobris), siis võiks EGRil Eestis kokku tulla oma 135 GWh elektritoodangut.

Leedus oli oktoobris kogu tuuletoodang ca 280 GWh. EGRi oktoobri toodangust on Leedust 66,2 GWh. Kui lihtsustada ja ütelda, et kogu see EGRi toodang oli tuulest, siis EGR tootis oktoobris 23% Leedu tuuletoodangust. Nüüd novembris oli Leedus tuuletoodang 374 GWh, kui sellest 23% oli EGRi oma, siis oleks novembris EGRi Leedu toodang ca 86 GWh.

Soome kohta ei viitsi eriti andmeid otsida, aga võiks eeldada, et seal tuli tuuleparkidest vähemalt sama palju, kui oktoobris, ehk siis 21 GWh.

Kõik kokku panna, siis võiks novembri elektritoodanguks prognoosida 135 + 86 + 21 = 242 GWh. See oleks kenasti EGRi enda neljanda kvartali prognoosiga kooskõlas (IV kvartali prognoos 643 GWh). Positiivne on ka see, et PPA-dega ja finantsswapidega kaetud toodangu hulk neljandas kvartalis on 380 GWh. Vähemalt oktoobris ja novembris võiks eeldada, et PPA-de jaoks ei ole pidanud EGR väga palju kallist elektrit turult ostma, kuna toodang on prognoosidega kooskõlas. See võiks anda päris positiivse efekti kasumireale.

Allikad: https://dashboard.elering.ee/et/system/with-plan/production-renewable, https://www.litgrid.eu/index.php/dashboard/generation/638, Enefit Greeni börsiteated ja aruanded
"Draax"
"yanek"
liivi lahte oleks päikesepaneele hoopis vaja

"stefan"
Eestis räägitakse meretuuleparkidest (nagu mujalgi). Aga kui vaadata kaarti, ja tuulekiirusi, siis ongi näiteks Sõrve poolsaar juba meretuulepark. Ühesõnaga, merelähedus on Eestis niivõrd suur, et eelis tegeleda kulukamate töödega merel on raskesti arusaadav.



emhi.ee praegu




Lisaks sellele, et Sõrve on tuuline, on tegemist ka paigaga kus tõesti on Eesti mõistes kõvasti üle keskmise päikesepaistelisi tunde aastas.


Lisaks seal Eesti kõigeim NIMBY meelestus.
Suuremat pilti peaks rohkem vaatama. Soomes tuleb järgmine aasta taas ligi 2GW tuule tootmist juurde:

"Wind energy expansion by 2025 in Finland - 10,000 MW of wind power capacity possible
The Finnish Wind Energy Association expects around 450 MW of wind power capacity to be added in 2024, with a further 2,000 MW of new wind power capacity already known for 2025. In total, wind power capacity in Finland could therefore increase to almost 10,000 MW by 2025. However, it is also possible that projects will be installed later than planned due to delays and that these delays will then have an impact on the annual statistics."

Neid päevi, kui Soomest lahmab 1000 MW tasuta tuult Estlinkide kaudu peale tuleb niisiis oluliselt juurde ka madalamate tootmismahtude ja keskpäraste tuuleolude korral, millel ilmselge oluline mõju siinsele realiseeritud tuule hinnale. Tolpanvaara 72MW pargi roll joonealusele muutub järjest rohkem küsitavaks.

Huvitav ongi näha, mis saab keskmiseks realiseeritud elektrihinnaks ja allahindlusmääraks vs keskmine elektrihind. Q3 oli enne Sopi-Tootsi täiemahulist käima minekut juba €49,8 ja 43% allahindlus, järgmiste aastate Q2-Q3 tulevad selgelt nutusemad. Lisa veel Sunly Risti (244mw), Estiko Raadi (100MW), Eveconi Kirikmäe (77,5MW, valmis), ka Enery sai sadadele megavattidele toetust ja arendajate gigavattides projekte torus vs juba viimasel suvel tihti negatiivsed hinnad, siis solari ettevõtjad on siin selgelt finantsilist seppukut sooritamas lähiaastatel. Täielik tooraine, kus salvestusvõimsust äriliselt olulistes mahtudes pole ega tule ja tootmine on tarbimist suvel ületamas oluliselt, regioonis igal pool meeletu mahtude kasv. Käimasolev ja eelootav Q3-Q4 tulevad pigem okeid, äkki €70 kanti realiseeritud keskmine elektrihind vaadates ikkagi mitmeid paremate tuuleoludega 20-40 hinnaga päevi? Kui nüüd Soomest lahmab aasta pärast veel rohkem tasuta tuult, mida tähendab see 2025/26 ja edasiste Q3-Q4 keskmiste realiseeritud hindadele?

On ka positiivseid arenguid, Google'i andmekeskuste laiendus Soomes. Ilmselgelt Skandinaavia on ideaalne koht (AI) andmekeskuste jaoks, suurtes kogustes odavat rohe-energiat sh tuuma energiat ja jahutuskulud on võrreldes enamuse asukohtadega minimaalsed aasta ringi. Kahjuks elektritarbimise koguseid andmekeskused ei avalda, aga investeeringud on miljardites, juttu isegi kuni kümnest miljardist. Jutt siis minimaalselt sadadest megavattidest. Tõenäoliselt ei jää ainsaks Skandinaavias, mis hakkab oluliselt mõjutama Skandinaavia elektri eksporti Baltikumi kehvema tuuletootmisega ajahetkedel. Nagu näha tuulevõimsuse oluliselt suuremast lisandumisest, siis heade ja keskmiste tuuleolude oodatavat veelgi madalamat hinda see tõenäoliselt ei mõjuta, küll aga viib kehva tuuleilmaga elektrihinnad regioonis veelgi kõrgemale ja tekitab ka tarnekindluse küsimusi. Kas ja kui palju see edasi langeva realiseeritud hinna tingimustes Enefiti ja teiste rohetootjate joonealust toetab, saab veel selguma. Kohalikule tarbijale Baltikumis on see selgelt kehv uudis ja tõstatab juhitavate võimsuste vajaduse veelgi teravamalt päevakorrale.