"tomv07"
1) Ei saa aru kuidas prognoositud käive saavutatakse, välisturgudega alles hakatakse tutvuma, mis äriidee viib sellise kasvuni ei ole selgelt prospektis kirjas.
2) Miks ei ole bilansis praegu immateriaalset põhivara, mille järgi hinnata tehtud tarkvara investeeringu mahtu, kuna seda kirjas ei ole on kaks varianti:
a) räägitud tarkvara ei kuulu Elmole vaid hoopis mõnele seotud osapoolele
b) audiitor ei olnud nõus (tehtud arendused on audiitori mõistes väärtusetud)
3) Roheline pla-pla
a) Eestis ei ole elekter eriti roheline, teades millest meil elektrit toodetakse.
b) Uuringute järgi pakutakse elektriauto vs tavaauto rohelisemat mõju alles pärast 200000-300000 tuhande km läbisõitu, kui rendiautoga sõidetakse rendiperioodil vähem, ei ole see kohe mitte roheline. Palju rohelisem oleks taaskasutada 20 aastad vanu panne 1 aasta enne vanarauda saatmist.
4) Kaugjuhitav tehnoloogia: pointless, kuna asi jääb alati side kvaliteedi taha, linnades võib ju enamvähem toimida aga maanteele ei saa sellist võrgukvaliteeti niipea või kunagi. 500 ms võrgu latencyt on linnakiirusel 7m sõitu maanteel 2 korda rohkem. Lisaks peab tarkvara autmaaselt tuvastama võrgu errori ja auto peatama. Mis auto teeb siis kui side auku satub, pakun et äkkpidurduse? Tahaks Tallinna liikluses näha kaugjuhitavaid autosi, mis sõidavad vähemalt 15 m pikivahega eessõitjast ja võivad igal hetkel keset teed seisma jääda.
Aga noh eks niikuinii märgitakse täis ja hakkab veel turul tõusma ka, nii et jõudu.
väga head küsimused tomv07, selgitan meelsasti:
1) meie teenusemudel uuele turule sisenemiseks on täna olemas ja sellega igapäevaselt tegutsenud ja täiendanud alates aastast 2013 (nt tutvustus lk 6). Tänasele teenusele oleme kõrvale loomas konkurentsieelist läbi kaugjuhitava auto tehnoloogia.
Välisturu tutvumise all on silmas peetud eeskätt e-auto laadimistaristu ja autoliisimise võimalused+partnerlus, konkurentsi analüüs koos valikuga (vajadusel ka due diligence), kas siseneda hoopis läbi mõne konkurendi ülesostu-partnerluse ning kaugjuhitavat autot silmas pidades kehtiv seadusandlus ja lühituleviku arengud.
2) tehnoloogia põhivarana, bilansis materiaalse põhivarana:
a) autopargi opereerimise IT-süsteemi arendatud aastast 2011, sellega opereeriti aastast 2013 ELMO Renti juba ka Kredex ajal (siis haldas autoparki G4S ja allhankena pakkus teenust Minirent). Minirent liideti Elmoga 2018, mille raames Enn tegi Minirendi asutajale Priidule (kellel kõige pikaaegsem autojagamise kogemus Eestis, aastast 2011) ettepaneku Elmoga ühineda (nt tutvustus lk 7). Kuna IT-süsteem omandi ületulemine ELMO Renti oli üks osanikuks saamise tingimusi, siis selle bilansiline väärtus perioodil 2018-2020 tõusis vaid läbi täiendavate arendus investeeringute. 2018a ei osanud Enn ja Priit veel ette näha IPOt, kuid 2020a Julia (finantstaust) liitumisega hakati valmistama suuremaks kasvuks ning selle raames ka IT-süsteemi tegeliku väärtust bilanssi võtma. IT-süsteemi väärtuse suurusjärgust saab peatselt info meie 2020a AA’st, mis läbi börsiteate kõigini ka jõuab. IPO ettevalmistuse ajal hindas audiitor IT-süsteemi bilanssi tõstmist mitte korrektseks (oleksime pidanud juba aastal 2018 selle Minirendilt „ostma“) ning selle väärtus langetati sisuliselt perioodil 2018-2020 lisa arenduskulude tasemele. Investor võib arvestada, et bilanssiväliselt on ettevõttel arvestava väärtusega autopargi opereerimise IT-süsteem
b) autokontroller IP ja arenduskulud bilansis esindatud
c) kaugjuhitava auto tehnoloogia- IPO ettevalmistuse raames, varem osanike poolt finantseeritud, R&D ja IP tõstetud 2021a bilanssi ja edasised investeeringud pärast seda tehtud otse ELMO Rendi alt
3) ELMO Rendiga seostud ettevõtte on PAKRI Teadus- ja Tööstuspark, kelle üheks põhitegevuseks on oma suletud jaotusvõrgu ehitus ja taastuvenergia tootmine, nt üks uudistest https://pakri.ee/pakri-toostuspargil-sai-valmis-kahe-jalgpallivaljaku-suurune-paikesepark/
4) meie tänase arenduse tulemusena liigutame kontrollkäske (rool, pidurid jne) 60-80ms delay/latency’ga, hetkel just on periood video hangumise optimeerimine ja saavutanud käsk+video delay taseme alla 240ms (see 2x kiirem sinu pakutud 500ms). Seda tasemel, kus me pole veel jõudnud andmevahetuse optimeerimise/kiiruse tõstmise faasi. Oleme arvestanud, et linna ruumis võib andmeedastuse kiirus erineda, sh olla kohati ka kiirem. Sideühendus dubleeritud. Tänane sideühenduse partner Telia. Tänavatestimise ajal teostame ka viimased sideühenduse kiiruse optimeerimise arendused 4G võrgu vastu.
Kui autojuhi reageerimise kiirus on üldjulul 800ms, siis juhi+delay tänane saavutatud tase on ca 1sek. Tänapäeva autol on juba peal ka vastavad lidarid jt automaatseks pidurduseks jne- meie autot ennast ei tooda vaid integreerime oma tehnoloogia auto külge, seega ELMO Rendi eesmärk leida sobivaimad sõidukid tehnoloogia, turvalisuse, investeeringu tootluse ja kliendi nõudluse vahel.
Turvalisust silmas pidades, siis kui täna autot rooliv juht näpib sõidu ajal telefoni või laulab, siis võimalik reageerimise kiirus võib olla sekundeid pikk- meie operaatoril seda võimalust-riski ei ole.