Keelatakse abieluvälised suhted - meil pole piisavalt palju politseijõude, et seda keeldu kontrollida saaks.
Keegi ju ikka vedelema jäänud nišhihääled kokku kogub.
Iseenesest tobe ettepanek aga annad vande/lubaduse kogu eluks (nagu sõjaväes vms). Kui rikud ise tead, kehval juhul tehakse sulle litvinenkot.
Toetuste abil sündivuse tõstmine. Tervisekassa eelarves kärpevõimaluste otsimine.
Sellest ajast, kui EKRE’st lahkus suur hulk tuntud nägusid, on selge, et EKRE saab alati oluliselt vähem kohti nii riigikogus kui omavalitsustes kui tema toetusprotsent eelnevatel küsitlustel näitab. Sest on märkimisväärne hulk inimesi, kes küsitustele vastates nagu toetaks EKREt aga valimistel, kui vaja konkreetset inimest valida, ei leia EKRE nimekirjast kedagi keda tahaks valida. Ja siis kas valivad Madissoni/Ernitsat vms või siis jätavad üldse valimata. “Lühikese pingi” probleem.
2 Likes
ma väidan, et see on paindumatuse probleem neil. Parteist läks kild ära ka seetõttu, et mingit kompromissi ega sisedemokraatiat kaabud ei lubanud. See stiil paljudele ei sobinud.
Huvitav saab olema 2027.a valimiste nimekiri. Kes ja missuguse asetuse seal saab ? Praegu on fraktsiooni sees häälekaim opositsionäär kaabudele Vooglaid. Eriti mis puutub nende Trumpi-jumaldamist ja pro-Iisraeli sentimenti . VV on anti-Trump ja ka anti-Iisrael .
Helmed ei taha seda üldse teemaks võtta, ütlevad, et meil on eriarvamused fraktsioonis lubatud. Ma kahtlen väga, kas nii jääb.
Samas pole Ekrel väga suurt ajupotentsiaali, Vooglaid on siiski hariduselt jurist ja suudab seaduseelnõu paragrahvidest läbi närida ja neid ka ise koostada, teisalt pole ta oma katoliiklik-fundamentaalsete vaadete tõttu ka kuhugi mujale parteisse teretulnud, kuid suur pere vajab toitmist, mida SAPTK ja Objektiiv ilmselt ei võimalda piisavalt .
Nii et mingil moel on nad omavahel sundseisus seotud.
Ma ennustan, et Ekre jääb ka pärast 2027.a. valimisi opositsiooni. Ükskõik kas hakkab Kõlvart või Reinsalu valitsust tegema, Ekre on liiga tülikas partner. Pigem võetakse kolmandaks Perlingu Parempoolsed, kellel hea läbisaamine ka süvariigiga .
4 Likes
EKRE puhul on veel oluline, millega nad puusse panid - nende Ukraina vastasus, et mitte öelda venemeelsus. Sellega pani “perekond” puusse ja selle joone ajamine tõmbas neil kõvasti populaarsust maha. Ja tundub, et “perekond” pole sellest siiani aru saanud, et nende valijaskond pole venemeele. Vastupidi, on vägagi venenevastane.
7 Likes
Sellega ei pannud perekond puusse, vaid Brüsseli peakontor, mis ei suuda arvestada piirkondlike eripäradega.
Helmede promomine peavoolu meedias võtab juba kolossaalsed mõõtmed nii, et pakutakse isegi tasuta artikleid mis tavaliselt on maksumüüri taga. Isamaalt häälte äratõmbamine on niivõrd püha üritus, et selleks ei säästeta aega ega raha.
Helmete suguvõsa suuvärk on meie klikimeedia leib, neil ei saa lasta pildilt kaduda. See, et see neid võimule lähemale aitab ei ole oluline.
1 Like
Vale linn.
Ekre kinnitas oma presidendikandidaadiks Mart Helme.
Pole üllatav, kuid täiesti lootusetu katse oma aseesimehele meedias reklaami teha, sest Marti nad presidendiks kindlasti ei saa.
President valitakse tõenäoselt valimiskogus, sest Riigikogus on lävend 68 häält liiga kõrge.
Ja “põllul” on shanss mõnel vähempoliitilisel kandidaadil, isegi Karisel.
President tehakse põllul ära Keski ( 21 % KOV valimiste häältest ) ja Isamaa ( 19 % häältest ) kokkuleppega, lisaks tuleb arvestada, et palju hääli läks valimisliitudele , kuhu kah nende erakondade liikmed hoolsasti sisse pugesid.
Sellest ka Karise viimase aja retoorika, mis püüab flirtida venemeelse Keskiga ja distantseeruda äärmiselt ebapopulaarse Eesti valitsuse ( eriti akadeemikTsahkna ) retoorikast samas mitte minnes vastuollu Riigikogu praeguse opositsiooni mõõdukama rahvusliku tiivaga ja mitte olla ka Trumpi fännklubi maskotiks.
Valimiskogu on väga mitmepalgeline ja “kirik keset küla” persoon võib neile sobida. Igatahes paremini kui aktivist-president, kelle eredaks näiteks oli Kaljulaid.
1 Like
Vähemalt me saaks endale esimese leviteeriva presidendi ja presidendimaja katusele rajataks leviteerimisplatvorm. Umbes sinna lähedale kus ühe teise presidendi lastelaste peokülalised väidetavalt kusel käisid.
1 Like
Arnold Rüütli presidendiamet tuli puhtalt tema laulva revolutsiooni aegse kuvandi pealt . ( Rüütel, Toome, Väljas ), kus ta peale pikka kommunistikarjääri siiski õigel ajal poolt vahetas.
Ja “põld” oli sellal suur, palju väikeste valdade esindajaid, igast endisi kolhoosiesimehi, partorge jms.
Rüütel sai 186 / 366 häälest, oli napikas
Praegu on valimiskogu hoopis väiksem ( vaid 208 liiget ) ja see nõrgendab tunduvalt KOV esindajate hääle mõju. Kuid ikkagi on see demokraatlikum kui Riigikogu tagatoakokkulepe.
Kõige demokraatlikum muidugi oleks kõigi täisealiste EV kodanike üldhääletus jaoskonnas, kuid seda kardavad praegused poliitikud nagu metsaloomad tuld.
1 Like
EKRE partei sisemine presidendikandidaat võib ju see kartulitaoline ringi leviteeriv isik olla, aga kas EKRE-l on ka jõudu (piisavalt hääli) teda ametlikku kandidaatide nimekirja lisada? See on palju huvitavam küsimus. Nii Riigikogus kui presidendi valimise Valimiskogus.
Riigikogus kindlasti pole 21 häält, kes vanakaabu ametliukult kandidaadiks esitaks. Valimiskogus on .
Kuid aru tuleks saada ka sellest, et ega nad ei esita oma kandidaati selleks, et see võidaks, Nad esitavad selleks, et saada tasuta meediaruumi, sest tulevad kandidaatide debatid TV-s , raadios, ajalehtedes. See, mis praegu läheks sisuturunduse alla ja mille eest tuleb maksta, ( näiteks see nende jutusaade pühapäeviti) tuleb siis tasuta.
Küllp kasutavad seda võimalust ka teised parteid. ETV stuudiosse peaks mahtuma oma 5 partei esindajad küll ära
1 Like
21 vajalikku häält ja 5 presidendikandidaati, sellisel juhul peaks Riigikogu olema vähemalt 105-liikmeline. Seega maksimaalselt saab olla 4 presidendikandidaati esitatud. Õppigem arvutama!
Ei,sa said valesti aru . Kandidaatide esitamine partei poolt ja nende debatid toimuvad ikka ammu enne kui kogutakse allkirjad nende nimede panemisele valimissedelile Riigikogus.
See ametlik kandidaatide registreerimine algab alles 12 päeva enne esimest hääletusvooru ja lõpeb 9 päeva enne 1 valimisvooru . Ja siis selgub, kes parteide kandidaatidest seal 21 häält kokku saab, et valimissedelile tema nimi pannakse.
Teoreetiliselt on muide võimalik, et keegi ei saa 21 häält kokku kui Refi fraktsioon näiteks omavahel lõhki ja rängasti tülli läheb selle pärast .
Või et esitatakse vaid 1 kandidaat, kellega siis see vaidlema peaks, iseendaga ?
Praktikas siiski väike võimalus selleks
See valimiskampaania jant hakkab juba suvel pihta,valimised ise toimuvad alles oktoobris.
Kui presidendivalimine muuta rahva poolt valitavaks, siis algab pihta piinlik poleemika, et kuna hääletamas käis mingi 21% valimisõiguslikest inimestest siis valitud presidendi poolt antud häälte arv pole legitiimne ja tegelikult rahvas pole teda valinud.
Miks see protsent nii väike peaks olema ?
Näiteks 2024.a. Leedu presidendivalimistel osales ,1 voorus 60 % kodanikest esimeses voorus ja 49 % kodanikest 2 voorus.
Samas aastal Soomes koguni 71 % esimese voorus ja 67 % teises voorus.
Soomes on küll presidendi roll hoopis suurem kui Eestis, seepärast ka tähelepanu neile valimistele suurem .
Kuid ka Eestis pole see puhtformaalne käesuruja aastapäeva ballil ja ordenite annetaja . Kõik presidendid (v.a. ehk raugaeas Rüütel) on püüdnud ka oma võimupiire kompida ja neid laiemaks nügida. Näiteke ei pruugi president esitada peaministrikandidaadiks valimised võitnud erakonna juhti. Võib esitada kellegi teise, kellel tema arvates on parem võimalus kokku saada stabiilne ja koostöövõimeline valitsus. Minu mälu järgi jäeti omal ajal niiviisi kõrvale Savikas kui ta valimisi võitis. Võidakse jätta kõrvale ka Kõlvart või keegi teine.
edit .
Ja juba näete, juba algas kandidaatide avapauk. Delfiinide esileheküljel 5 min tasuta reklaamijuttu … Kuipalju seda nendega juhtub ?
Küllap teised järgnevad …