Kasvuhoonekilega on ka nii ja naa - plastik ikkagi.
"post975"
Ma ei leia praegu seda allikat üles, aga Aleksandr Solženitsõn on oma Gulagi Arhipelaagis tsiteerinud Aleksandr Herzenit, ehkki hiljem selle tsitaadi jälle välja võtnud. Tsitaat ise oli umbes selline, et häbi on olla venelane teades kui palju venelased teistele rahvastele halba on teinud. Kas nemad siis ka russofoobiks kvalifitseeruvad? Kui jah, siis on nad väga kuulsad ja tunnustatud sellised...
Paraku oli Solženitsõnist 1994. aastal Venemaale naastes saanud veendunud vene šovinist ja imperialist.
Tema GULAGi - aegse sõbra August Susi tütar Heli meenutab:
Pärast kirjaniku naasmist Venemaale kirjutasin talle veel kord nagu inimesele, keda mäletasin viimsest kohtumisest, et on aeg tulla Eestisse ja viia ellu plaan tervitada Estonia lavalt vaba eesti rahvast ja kinnitada meie sõprust. Samuti palusin teda õhutada Vene valitsust Eestist ära viima okupatsiooniaegseid venestajaid-migrante.
Mulle vastas "hoopis teine inimene": Eestisse ta ei tule, ta ei lahku enam kunagi Venemaalt.
Siinsed venelased on nõukogude võimu ohvrid, õnnetud inimesed. Üldse pole venelased milleski süüdi, kuritegusid sooritas ainult rahvusvaheline kommunism jne.
Olin kui puuga pähe saanud, ei suutnud mõista inimese sellist metamorfoosi. Hiljem tulid veel väited Tartu rahu ebaõiglusest jm. Olime alati olnud avameelsed ja nii ma kirjutasin talle ühemõttelise vastuse, öeldes: venelased rajasid ise leninliku-stalinliku terroririigi ning kõik hukkamis-, vangistamis- ja küüditamiskäsud olid venekeelsed.
Eestil ei olnud pärast Vabadussõda valikut jätta Tartu rahu sõlmimata ja kommunistlik Venemaa tunnustamata, kui ta tahtis jääda ellu ja iseseisvaks. Miljoniline rahvas ei saa päästa 150miljonilist, kes ei suuda ise oma riiki korraldada. Venestamise eesmärgil siia suunatud migrandid tuleb rahvusvahelise õiguse alusel siit tagasi päritolumaale viia. Järelikult on tema etteheited eestlastele ülekohtused, ja see masendab ja kurvastab meid.
Järgnes pikk paus. Siis käisid veel mõned kirjad ja postkaardid, millel polnud enam sisulist tähtsust, kuni jutt läks "Gulagi arhipelaagi" algkäsikirjale. Püüdsime teda veenda, et see varandus peaks igaks juhuks jääma Eesti Kirjandusmuuseumi hoiule, kus ta oleks kindlas kohas. Solženitsõn soovis, et see asuks Venemaal. Nii saatis Lembitu Aasalo selle diplomaatilise postiga Moskvasse.
Aleksandr Solženitsõn ja Eesti
Nõukogude postiteenus oli ka äärmiselt huvitav. Välismaailmaga sai küll olla ühenduses, aga kõik post vaadati läbi ja üsna kindel võib olla, et “huviorbiidis” isikute posti jälgiti veel erilise hoolega.
Mind lapsena šokeeris see, kui Lääne Saksa vanatädi poolt saadetud Burda ajakirja pakend oli postkontoris lahti rebitud, või välismaalt saadetud pakk avatud. Ja see oli nii nõukaaja lõpus. Mis siis veel varem toimus.
Ma üldse ei imestaks, kui mõningat kirjavahetust sel ajal sobivas suunas muudeti või mõjutati.
Mind lapsena šokeeris see, kui Lääne Saksa vanatädi poolt saadetud Burda ajakirja pakend oli postkontoris lahti rebitud, või välismaalt saadetud pakk avatud. Ja see oli nii nõukaaja lõpus. Mis siis veel varem toimus.
Ma üldse ei imestaks, kui mõningat kirjavahetust sel ajal sobivas suunas muudeti või mõjutati.
"krista"
Mind lapsena šokeeris see, kui Lääne Saksa vanatädi poolt saadetud Burda ajakirja pakend oli postkontoris lahti rebitud, või välismaalt saadetud pakk avatud. Ja see oli nii nõukaaja lõpus. Mis siis veel varem toimus.
Olen oma silmaga näinud tol ajal postiga saadetud katalooge, kus hinnad olid musta markeriga üle käidud.
Pakkide avamine oli tavaline nähtus :)
Kirju loeti, pakke kakuti lahti ja nii ühed kui teised ei jõudnud sageli kohale.
Aga kas ma saan krista väitest õigesti aru, et organid lausa võltsisid kirju või hoidsid kirjutajal püstolit meelekohal või mis mõttes "muutsid või mõjutasid"?!?
Jätaks "kõikvõimsa KGB" ülemüstifitseerimise teema parem algatamata.
Uuri Solženitsõni tegevust ja loomingut 90ndatest alates ise. Alustada võid kasvõi eestikeelsest Wikipedia artiklist tema kohta, seal on link palju mahukamale venekeelsele artiklile, kus omakorda viited detailsetele ressurssidele nagu näiteks Solženitsõnile pühendatud veebilehed/portaalid jne.
Aga kas ma saan krista väitest õigesti aru, et organid lausa võltsisid kirju või hoidsid kirjutajal püstolit meelekohal või mis mõttes "muutsid või mõjutasid"?!?
Jätaks "kõikvõimsa KGB" ülemüstifitseerimise teema parem algatamata.
Uuri Solženitsõni tegevust ja loomingut 90ndatest alates ise. Alustada võid kasvõi eestikeelsest Wikipedia artiklist tema kohta, seal on link palju mahukamale venekeelsele artiklile, kus omakorda viited detailsetele ressurssidele nagu näiteks Solženitsõnile pühendatud veebilehed/portaalid jne.
Ma ei väitnud, et kirju võltsiti, aga selle tõenäolisust ei saa välistada ( Eriti oluliste isikute ja oluliste teadete puhul) .
Seda teadmist, et “seintel on kõrvad” ja et kõike mida mõtled, ei tohi kõva häälega rääkida, ammugi veel kirjutada, anti peresiseselt lastele edasi. Kuna kirjavahetust välismaailmaga jälgiti ja see oli teada, siis enamasti kirjutaja enesetsensuur ja enesealalhoiuinstinkt ei lubanud olla avameelne.
Mida tegi või ei teinud Solženitsõn, ei ole mulle teada ja ei hakka ma selle üle arvama.
Hoopis huvitavam on mõelda, et see teadmine, et on saladusi, millest ei tohi rääkida, tekitas suuremat huvi varem olnu suhtes ja võib olla seda varem olnut isegi idealiseerima ja igatsema. Avas silmad ideoloogilise vale ja ebaõigluse nägemiseks. Istutas hinge igatsuse vabaduse järele.
Seda teadmist, et “seintel on kõrvad” ja et kõike mida mõtled, ei tohi kõva häälega rääkida, ammugi veel kirjutada, anti peresiseselt lastele edasi. Kuna kirjavahetust välismaailmaga jälgiti ja see oli teada, siis enamasti kirjutaja enesetsensuur ja enesealalhoiuinstinkt ei lubanud olla avameelne.
Mida tegi või ei teinud Solženitsõn, ei ole mulle teada ja ei hakka ma selle üle arvama.
Hoopis huvitavam on mõelda, et see teadmine, et on saladusi, millest ei tohi rääkida, tekitas suuremat huvi varem olnu suhtes ja võib olla seda varem olnut isegi idealiseerima ja igatsema. Avas silmad ideoloogilise vale ja ebaõigluse nägemiseks. Istutas hinge igatsuse vabaduse järele.
Tee palun vahet nõukaajal, kui "seintel olid kõrvad" ja kirjavahetust välismaailmaga kontrolliti, ning 1990ndate teisel poolel, kui KGB kõrvu enam ja FSB omi veel ei olnud. Kirjavahetus "muutunud Solženitsõniga" leidis aset just sel hilisemal perioodil. Ta ei olnud naastes venemaal enam ideoloogiline vaenlane / kahtlane element ega polnud seda ammugi juba vähemalt viiendat aastat iseseisvas Eesti Vabariigis. Mis "mõjutamisest või muutmisest" sa aastaarvu arvestades räägid, krista?
Solzenitsõn polnud algusest peale mingi demokraat või impeeriumivastane inimõiguslane. Ta oli antikommunist. Selles kommunismivastases võitluses oli ka väikerahvastel oma tähtis osa ja ta sai sellest aru. Kuid niipea kui kommunism kukkus, siis nende saatus teda enam ei huvitanud. Tema ideaal oli ikka alati võimas ja suur õigeusklik Venemaa ja mida aeg edasi, seda selgemini väljendas ta oma veendumusi ka oma teostes .
Oma kurikuulsas Harvardi kõnes 1978 sarjas ta mädanevat Läänt, selle silmakirjalikkust ja liberalismi, hiljem aga arvas, et Venemaa, Ukraina, Valgevene ja osa Kasahstanist peaks sulama üheks riigiks, Vene Uniooniks. .Ta arvas, et hääletamise teel on võimatu saavutada tõde, sest enamik inimesi on liiga rumalad, et seda ära tunda. Kuulutas demokraatia sisuliselt väärtusetuks
Pole ime, et Putin kohtles teda aupaklikult ja andis talle ka riikliku autasu ning ta ise kiitis Putinit, et see on sisse seadnud kõva käega režiimi, mida Venemaa just vajabki
Kas ta praegust sõda selle Vene ühendamise meetodina oleks heaks kiitnud, pole teada. Eelmises suures sõjas võidelnud ja vangilaagrites kannatanud mehe kohta võiks oletada, et nii räige vägivald oli talle ikkagi vastumeelt
Oma kurikuulsas Harvardi kõnes 1978 sarjas ta mädanevat Läänt, selle silmakirjalikkust ja liberalismi, hiljem aga arvas, et Venemaa, Ukraina, Valgevene ja osa Kasahstanist peaks sulama üheks riigiks, Vene Uniooniks. .Ta arvas, et hääletamise teel on võimatu saavutada tõde, sest enamik inimesi on liiga rumalad, et seda ära tunda. Kuulutas demokraatia sisuliselt väärtusetuks
Pole ime, et Putin kohtles teda aupaklikult ja andis talle ka riikliku autasu ning ta ise kiitis Putinit, et see on sisse seadnud kõva käega režiimi, mida Venemaa just vajabki
Kas ta praegust sõda selle Vene ühendamise meetodina oleks heaks kiitnud, pole teada. Eelmises suures sõjas võidelnud ja vangilaagrites kannatanud mehe kohta võiks oletada, et nii räige vägivald oli talle ikkagi vastumeelt
"stagna"
Selles kommunismivastases võitluses oli ka väikerahvastel oma tähtis osa ja ta sai sellest aru. Kuid niipea kui kommunism kukkus, siis nende saatus teda enam ei huvitanud
Nõnda oli ka inimlikul tasandil. Viidatud artiklis, pisut enne minu toodud tsitaati, kirjutab Heli Susi järgmist:
Kõik eelnev kinnitab vaid mu korduvalt esitatud väidet, ja see on minu tõdemus, mitte hinnang. Inimestel, kellega ta suhtles, oli tema jaoks vaid üks funktsioon - olla talle abiks tema töös.
Ma ei usu seda Venemaal olnud sula juttu. Võimalik, et KGB tegutses mõnda aega lihtsalt varjatumalt ja seejärel muutis nime. Kust see FSB välja ilmus, kust oma tegutsemismeetodid sai?
Jah, ma ei tea, aga pole lihtsalt loogiline.
Nagu varem ütlesin, ei arva ma midagi Solzenitsõni kohta. Ma ei tea, kas või kes teda mõjutas, või keda tema ise mõjutas. Kas ta oli oma seisukohtades siiras või mitte.
Mind huvitavad protsessid rohkem kui üksikjuhtumid/isikud.
Näiteks väga huvitav on Ukrainast kokkuriisutud kunstiväärtuste ja ajalooliste esemete, dokumentide vargus Venemaale. Väga huvitav on väärtuslike raamatute vargus raamatukogudest (Tartu ei olnud ainus). Mida need protsessid võiks meile öelda?
- - -
Mulle meenub üks psühholoogide eksperiment.
Tehti selline katse, kus viidi tavaline keskklassi auto getosse. Auto pakiruum tehti lahti ja selles oli virnades väga väärtuslikku kirjandust, hinnalised raamatud ja väärt teaduskirjanudust ning teatmeteoseid. Niimoodi lahtise pakiruumiga jäi auto umbes pooleks tunniks ilma järelvalveta (võib olla oli ka lühemat aega, seda täpselt ei mäleta).
Siis kui tagasi tuldi, oli autost järel ainult kere ja raamatute virnad, kõik muu oli maha kruvitud ja minema tassitud.
Sama katse tehti mingi ülikoolilinnaku kampuse või Instituudi linnaku juures.
Auto seisis seal tunde ja keegi ei pööranud sellele suuremat tähelepanu. Mõni vahepeal seisatas ja vaatas ringi, et kus siis omanik on, sirvis mõnd raamatut mida märkas pakiruumis, jättis oma kontaktandmed sooviga mõnd teost laenata. Siis kui vihma tibutama hakkas, lükkas keegi pakiruumi kaane kinni. Oligi kõik.
Meie siin mõtleme ja oleme harjunud, et haritud ja intelligentsed inimesed ei varasta, enamasti ka ei valeta. Meil on mingi ühine väärtusruum ja reeglid mida järgime. Tundub iseenesestmõistetav.
Aga selgub, et see pole mitte igal pool nii.
Jah, ma ei tea, aga pole lihtsalt loogiline.
Nagu varem ütlesin, ei arva ma midagi Solzenitsõni kohta. Ma ei tea, kas või kes teda mõjutas, või keda tema ise mõjutas. Kas ta oli oma seisukohtades siiras või mitte.
Mind huvitavad protsessid rohkem kui üksikjuhtumid/isikud.
Näiteks väga huvitav on Ukrainast kokkuriisutud kunstiväärtuste ja ajalooliste esemete, dokumentide vargus Venemaale. Väga huvitav on väärtuslike raamatute vargus raamatukogudest (Tartu ei olnud ainus). Mida need protsessid võiks meile öelda?
- - -
Mulle meenub üks psühholoogide eksperiment.
Tehti selline katse, kus viidi tavaline keskklassi auto getosse. Auto pakiruum tehti lahti ja selles oli virnades väga väärtuslikku kirjandust, hinnalised raamatud ja väärt teaduskirjanudust ning teatmeteoseid. Niimoodi lahtise pakiruumiga jäi auto umbes pooleks tunniks ilma järelvalveta (võib olla oli ka lühemat aega, seda täpselt ei mäleta).
Siis kui tagasi tuldi, oli autost järel ainult kere ja raamatute virnad, kõik muu oli maha kruvitud ja minema tassitud.
Sama katse tehti mingi ülikoolilinnaku kampuse või Instituudi linnaku juures.
Auto seisis seal tunde ja keegi ei pööranud sellele suuremat tähelepanu. Mõni vahepeal seisatas ja vaatas ringi, et kus siis omanik on, sirvis mõnd raamatut mida märkas pakiruumis, jättis oma kontaktandmed sooviga mõnd teost laenata. Siis kui vihma tibutama hakkas, lükkas keegi pakiruumi kaane kinni. Oligi kõik.
Meie siin mõtleme ja oleme harjunud, et haritud ja intelligentsed inimesed ei varasta, enamasti ka ei valeta. Meil on mingi ühine väärtusruum ja reeglid mida järgime. Tundub iseenesestmõistetav.
Aga selgub, et see pole mitte igal pool nii.
Usuküsimustes ma ei vaidle ega väitle. Sina usud või ei usu, mina olin 1994. aastal 23 - aastane ja räägin kogemuste ning teadmiste, mitte usu põhjal. Olen kogu aeg lahtiste silmadega ringi käinud ja mäletan nii mõndagi.
Kui sulle virnade viisi viiteid ja kirjandust ette ajadksin, kus KGB transformeerumine FSB-ks läbi vahepealse, Jeltsini-aegse kaose, detailselt ja kronoloogiliselt kirjas, poleks ometi minu võimuses su usku muuta, et venemaal pole üldse mingit sula olnud.
Rohkem küsimusi ei ole.
Kui sulle virnade viisi viiteid ja kirjandust ette ajadksin, kus KGB transformeerumine FSB-ks läbi vahepealse, Jeltsini-aegse kaose, detailselt ja kronoloogiliselt kirjas, poleks ometi minu võimuses su usku muuta, et venemaal pole üldse mingit sula olnud.
Rohkem küsimusi ei ole.
Sina jällegi oled kindlas usus, et kõik sinu allikad on tòesed ja asju esitletakse täpselt nii, nagu asjad olid ja et selle põhjal tehtud järeldused on ainuõiged. Sa ei pea oma usku isegi deklareerima, see paistab välja väidetest.
Tegelikkuses on alati mitmeid vaatepunkte ja seega väga erinevaid tõlgendusi,
ajalookäsitlusedki muutuvad ajas.
Ainus tõene usk või veendumus on see, kui sa midagi ei välista ja oled valmis vaatlema nähtusi erinevatest aspektidest.
Kriitikameel on ka alati abiks.
Tegelikkuses on alati mitmeid vaatepunkte ja seega väga erinevaid tõlgendusi,
ajalookäsitlusedki muutuvad ajas.
Ainus tõene usk või veendumus on see, kui sa midagi ei välista ja oled valmis vaatlema nähtusi erinevatest aspektidest.
Kriitikameel on ka alati abiks.
Karum6mm, sa väidad, et Leningradis oldi nõus 5 rubla tomatikilost maksma, kuna nad olid seal nii meeleheitel ja see oli ainuke toit, mida nad kätte said? :D Umbes nagu tänapäeval maksaks mõni 200 EUR šampusepudeli eest, "kuna muud pole lihtsalt osta"?
...siin sa lihtsalt ei adu jälle kord suurt pilti. Jah, Nõukogude Liidus oli keskmiselt üldiselt pidev meeleheide toiduainete kättesaadavuse oses. Meie siin olime keskmisega võrreldes anomaalia. Täpselt sama moodi olid anomaalsed Leningrad ja eriti Moskva. Kujuta endale ette normaaljaotuse graafilist väljendust ja suurte arvude seadust - mida defitsiitsem on ressurss, seda kallimalt see normaaljaotuse saba juures omanikku vahetab. Ehk jah - keskmine meeleheide ajas ka tomatikilo viie rutsi juurde.
Ja SORVVO ei pannud sul vanameest kinni mitte sellepärast, et ta oleks olnud korralik. Jah, ta ilmselt oli korralik, kuid neil kahel asjal polnud mitte mingit omavahelist seost. Nõukogude Liit polnud õigusriik. Ma kordan - SORVVO pani kinni, kelle tahtis ja keda oli vaja kinni panna. Ju polnud siis vaja, sest ilmselt dissidentlusega ei tegelenud. Või oli lihtsalt õnne.
...siin sa lihtsalt ei adu jälle kord suurt pilti. Jah, Nõukogude Liidus oli keskmiselt üldiselt pidev meeleheide toiduainete kättesaadavuse oses. Meie siin olime keskmisega võrreldes anomaalia. Täpselt sama moodi olid anomaalsed Leningrad ja eriti Moskva. Kujuta endale ette normaaljaotuse graafilist väljendust ja suurte arvude seadust - mida defitsiitsem on ressurss, seda kallimalt see normaaljaotuse saba juures omanikku vahetab. Ehk jah - keskmine meeleheide ajas ka tomatikilo viie rutsi juurde.
Ja SORVVO ei pannud sul vanameest kinni mitte sellepärast, et ta oleks olnud korralik. Jah, ta ilmselt oli korralik, kuid neil kahel asjal polnud mitte mingit omavahelist seost. Nõukogude Liit polnud õigusriik. Ma kordan - SORVVO pani kinni, kelle tahtis ja keda oli vaja kinni panna. Ju polnud siis vaja, sest ilmselt dissidentlusega ei tegelenud. Või oli lihtsalt õnne.
Kui nüüd natukene tähte närida, siis tuletaks meelde, et kuigi nliit ei olnud klassikalises mõttes õigusriik, aeti seal, alates Stalini ajast, üsna jäigalt poliitikalt: "formaalselt peab kõik olema korrektne".
Seega, SORVVO mitte kedagi ja mitte kunagi "kinni" ei pannud. SORVVO teostas uurimistoimingud ja edastas materjali kohtule. Kes, vastvalt vajadusele, "pani kinni".
Mitteametlikult -- on täiesti selge, et kõik valuutahotellide prostituudid olid KGB kontrolli all (NLiidu monopoolses seisundis kupeldaja :)) ja SORVVO kontrollis (mitteametlikult) kõiki "spekulante" kelle kaudu liikusid videomagnetofonid, kassettmagnetofonid, teksad jms. "ihaldusväärne" lääne kraam.
Ja vähemalt Stalini aja lõpu poole oli kord majas ka "ülevalpool" ... iga vähegi "juhtiva" tegelase kohta, alates PB liikmetest ja allapoole välja kuni rajooni tasandini, eranditult igaühe kohta oli olemas "toimik" ja eranditult igaühe võis vajalikul hetkel arreteerida ja süüdistuse esitada. Ühesõnaga, midagi hingele. Kord oli majas :)
Seega, SORVVO mitte kedagi ja mitte kunagi "kinni" ei pannud. SORVVO teostas uurimistoimingud ja edastas materjali kohtule. Kes, vastvalt vajadusele, "pani kinni".
Mitteametlikult -- on täiesti selge, et kõik valuutahotellide prostituudid olid KGB kontrolli all (NLiidu monopoolses seisundis kupeldaja :)) ja SORVVO kontrollis (mitteametlikult) kõiki "spekulante" kelle kaudu liikusid videomagnetofonid, kassettmagnetofonid, teksad jms. "ihaldusväärne" lääne kraam.
Ja vähemalt Stalini aja lõpu poole oli kord majas ka "ülevalpool" ... iga vähegi "juhtiva" tegelase kohta, alates PB liikmetest ja allapoole välja kuni rajooni tasandini, eranditult igaühe kohta oli olemas "toimik" ja eranditult igaühe võis vajalikul hetkel arreteerida ja süüdistuse esitada. Ühesõnaga, midagi hingele. Kord oli majas :)
Seda "kord oli majas ja kõigil oli siis tööd"- stiilis õhkamisi võib veel tänapäevalgi kuulda.
Vahet pole, kas kusagil sotsiaalmeedia foorumis või kusagil kellegi juures külas olles, salatite ja süldiga kaetud laua taga. Enamjaolt on nendeks õhkajateks 60+ vanuses mehed. Kes vähem, kes rohkem Onu Heinod.
Vahet pole, kas kusagil sotsiaalmeedia foorumis või kusagil kellegi juures külas olles, salatite ja süldiga kaetud laua taga. Enamjaolt on nendeks õhkajateks 60+ vanuses mehed. Kes vähem, kes rohkem Onu Heinod.
"Stealth"
Seda "kord oli majas ja kõigil oli siis tööd"- stiilis õhkamisi võib veel tänapäevalgi kuulda.
Vahet pole, kas kusagil sotsiaalmeedia foorumis või kusagil kellegi juures külas olles, salatite ja süldiga kaetud laua taga. Enamjaolt on nendeks õhkajateks 60+ vanuses mehed. Kes vähem, kes rohkem Onu Heinod.
Need kaks asja ei käi ju üldse kokku. VORMILISELT oli NLiit väga-väga padudemokraatlik. Iga jumala küsimus arutati "komitees" või "rakukeses" läbi. Otsustati lihthääleenamusega. Trikk oli selles, MIDA arutati ja KES selle neile lauale pani. PB arutab "tähtsat riiklikku küsimust" -- kelle laualt käib läbi päevakord, millist "tähtsat riiklikku küsimust arutada" tagasihoidlik "sekretär" sm. Stalin. Kes arutavad, kelle "laualt käivad läbi" kõik kohalemääramised ja ametissekinnitamised -- tagasihoidlik sekretär sm. Stalin.
See süsteem oli lihtne ja oma lihtsuses geniaalne ja "seestpoolt" haavamatu. Väliste tegurite mõjul, pluss majandus -- kukkus kokku. Aga "seestpool" mingit "mässukatset" süsteemi "kõrghetkel" ... MITTE MINGIL JUHUL! Ei juhtu. Kes need sul tõusevad, kuhu nad tõusevad.
Nõukogude süsteem on minu teada parim implementatsioon, kuidas kehtestada absoluutne unitaarne autokraatia formaalselt demokraatia sildi all.
Igaühe kohta on "materjal"
Kõik jälgivad kõiki.
Mitte keegi ei saa täita oma otseseid tööülesandeid ILMA formaalselt seadust rikkumatta.
Igaühe kohta leidub paragrahv.
Otsustajad ja otsustamisele tulevad küsimused eeltsenseerib üks isik.
Absolutismi apoteoos! Kui Stealth oskab paremat absoluutse võimu kehtestamise ja kinnistamise süsteemi pakkuda -- palun, ma olen üks suur kõrv.
Noh, umbes nagu COOP, aint massimõrvaliku repressiivaparaadiga
Igas riigis, kus Coopi kauplused tegutsevad, kuuluvad need kohalikele elanikele endile. Ka Eestis pole Coopi omanikuks ükski ärimees ega korporatsioon, vaid see on olnud algusest peale 100% Eesti tarbijatele endile kuuluv grupp, millel on täna ligi 70 000 klientomanikku. Ühistukaubanduse suurim erinevus erakaubandusega võrreldes on see, et kasum ei ole eesmärk omaette.
Vabandust, kui see liiga kerge tooniga tuli
Igas riigis, kus Coopi kauplused tegutsevad, kuuluvad need kohalikele elanikele endile. Ka Eestis pole Coopi omanikuks ükski ärimees ega korporatsioon, vaid see on olnud algusest peale 100% Eesti tarbijatele endile kuuluv grupp, millel on täna ligi 70 000 klientomanikku. Ühistukaubanduse suurim erinevus erakaubandusega võrreldes on see, et kasum ei ole eesmärk omaette.
Vabandust, kui see liiga kerge tooniga tuli
...mul kadus sellise sotsialistliku hülgemöla peale igasugune isu nende poode külastada. :-D
*oma poode