Kujutan ette, kuidas tuffikud istuvad stuudios, kõigil hästistuvad ülikonnad seljas, lõhnastatud, habemelõige millimeetri täpsusega timmitud, tunduvad pealtnäha nagu pärisinimesed, nagu kõik ülejäänudki, mõni isegi tundub kergelt sümpaatne, suudab väikse empaatianoodi sisse põimida oma mõttesse. Aga kõik leiavad üksmeelselt, et kõige suurem probleem hetkel Euroopas, eriti Ida-Euroopas, on russofoobia. Mõni käredam nõuab terve põlvkonna ukrainlaste tapmist, järgmine lisab vunki juurde, räägib baltlaste tänamatusest venelaste suhtes, kes nad fashistlikest röövvallutajatest vabastasid ja industrialiseerisid ja mainib muuseas tuumapommi Varssavile, kolmas esitab retoorilise küsimuse, kas parem on satanismi võit või maailmalõpp, peale mida venelased lähevad taevasse ja satanistid põrgusse. Aga need on kõik vaid tehnilised lahendusstsenaariumid. Kellelgi ei teki hetkekski kahtlust, et probleemi juurpõhjus on ikkagi ilmselgelt russofoobia laialdane levik. Väiksemgi kahtlus selles tundub jumalateotamisena. Küsimus on ainult selles mitu miljonit tuleb veel vältimatult mätasse lüüa, et lõpuks õiglus võidutseks
Kusjuures ma ei saa mainimata jätta, et myko on kunagi siin isegi ühe foobide/pelgide teema avanud, kus ta siis nagu puutingi kõiki normaalseid inimesi foobideks sajatab. Aga tore lugeda, et myko on meeleparanduse teele asunud, eks näis kui kaua üks Brüsseli ametnik seda teed käia suudab.
Ma tõusen püsti ja ütlen ausalt: Tere! Mina olen Karum6mm ja mina olen russofoob. Olen seda ja kavatsen selleks ka jääda.
Ma olin russofoob oma elu esimesed 20 aastat. Nendest 15 elasin Nõukogude Liidus. Järgnevad 5 olin juba inertsist. Siis hakkasin endaga vaeva nägema. Otsustasin, et ajad on muutunud ning nii ei saa. Õppisin korralikult ära vene keele ja täiesti teadlikult proovisin mõista, olla empaatiline... Hurjutasin sõpru-tuttavaid ja isegi oma vanemaid, kui nood mingite r-foobsete vihjetega esinesid. Sain hästi läbi Moskva yuppie' dega ning pidasin Venemaad investeerimise imedemaaks. Tasapisi siiski hakkas pilt ühel hetkel murenema. 2013. otsusrtasin, et Venemaale enam raha ei pane, sest umbes 2012. hakkasid Venemaalt siia liikuma inimesed, kes ütlesid, et: Stalini aeg on tulekul. Aga üldiselt olin ikkagi püüdlik oma otsuses mitte olla russofoob.
Siis tuli 24.02.2022 ja selgus, et KÕIK stereotüübid, klišeed, eelarvamused jne, milledest vabanemisega ma tegelenud olin, olid tõsi. Viimane kui üks. Kõik, mida oli rääkinud Vabadussõjas osalenud vanavanaisa. Kõik, mida oli rääkinud Pätsu-ajal ka paremaid aegu näinud vanaema. Kõik, mida oli rääkinud 70ndatest ja 80ndate algusest ema ja isa. Kõik. Absoluutselt kõik. Nagu ka kõik see, mida on kirjutanud siin mykoloog.
Jah, mul on vene emakeelega sõpru. Enamus neist on rohkem Eesti patrioodid kui keskmine eestlane. Neil on häbi ja piinlik. Mõni neist on tänaseks ukrainlaste abistamiseks ära andnud väiksema varanduse. Nende suhtes mul foobiad puuduvadl. Aga muidu - olen russofoob, sest see on põhjendatud, ratsionaalne ja vajalik.
Ma olin russofoob oma elu esimesed 20 aastat. Nendest 15 elasin Nõukogude Liidus. Järgnevad 5 olin juba inertsist. Siis hakkasin endaga vaeva nägema. Otsustasin, et ajad on muutunud ning nii ei saa. Õppisin korralikult ära vene keele ja täiesti teadlikult proovisin mõista, olla empaatiline... Hurjutasin sõpru-tuttavaid ja isegi oma vanemaid, kui nood mingite r-foobsete vihjetega esinesid. Sain hästi läbi Moskva yuppie' dega ning pidasin Venemaad investeerimise imedemaaks. Tasapisi siiski hakkas pilt ühel hetkel murenema. 2013. otsusrtasin, et Venemaale enam raha ei pane, sest umbes 2012. hakkasid Venemaalt siia liikuma inimesed, kes ütlesid, et: Stalini aeg on tulekul. Aga üldiselt olin ikkagi püüdlik oma otsuses mitte olla russofoob.
Siis tuli 24.02.2022 ja selgus, et KÕIK stereotüübid, klišeed, eelarvamused jne, milledest vabanemisega ma tegelenud olin, olid tõsi. Viimane kui üks. Kõik, mida oli rääkinud Vabadussõjas osalenud vanavanaisa. Kõik, mida oli rääkinud Pätsu-ajal ka paremaid aegu näinud vanaema. Kõik, mida oli rääkinud 70ndatest ja 80ndate algusest ema ja isa. Kõik. Absoluutselt kõik. Nagu ka kõik see, mida on kirjutanud siin mykoloog.
Jah, mul on vene emakeelega sõpru. Enamus neist on rohkem Eesti patrioodid kui keskmine eestlane. Neil on häbi ja piinlik. Mõni neist on tänaseks ukrainlaste abistamiseks ära andnud väiksema varanduse. Nende suhtes mul foobiad puuduvadl. Aga muidu - olen russofoob, sest see on põhjendatud, ratsionaalne ja vajalik.
Karumõmmi kommentaari loe nagu oma elu ja kuigi vahepeal tõesti oli väike lootuskiir, siis tuleb kahjuks jätkuvalt tõdeda, et ryssä on ryssä vaikka voissa paistaisi!
Tuleb endalgi tunnistada, et olen russofoob ...ja ISISfoob ...ja Al-Qaedafoob.
Minu meelest on see imelik meil kui Sa ei ole russofoob.
Mul tekib kohe küsimus miks?
Mul tekib kohe küsimus miks?
Mulle tundub peale russofoobia puudumise aga imelik, kuidas see russofoobia lekib eestlastele, kes mingil, otseselt venelastest mittetuleneval põhjusel mõnele russofoobile ei meeldi.
Veidike selline äärmusterroristi mõtteviis - aga sa käid tööl ja elad muidu normaalset elu režiimi alluvuses, järelikult aitad režiimi. Järelikult on ka terroristi enda riigi tsiviilelanikkond õigustatud sihtmärk.
Näiteks Karum6mmi puhul ma mäletan paari aasta tagust veidrat juttu sellest, kuidas kõik maal elavad inimesed olevat olnud venemeelsed pätid. Kuna tema pere elas Lasnamäel ja ema oli õpetaja ja elu oli mingil perioodil raske, siis olid järelikult maaõpetajad, kelle elu oli kergem, venemeelsed reeturid ja muidu pätid? Kui keegi julges turule minna omakasvatatud kurke müüma, siis oli venemeelne kurjategija, sest ta elas nõukogude tingimustes mõnevõrra paremini kui Lasnamäe õpetaja jne.
Kusjuures ma mäletan nõukogude ajast, et maakoolidesse oli väga raske õpetajaid leida. Osadel õpetajatel oli tegelikkusele mittevastav ette kujutus maaelust. Osadel tekkis aga tajukonflikt - ühest küljest nad kartsid minna sinna kuna "maal on raske", aga teisest küljest ajasid välja viha nende meelest paremini elavate maal elavate inimeste suhtes. See viha mürgitab, nagu toodud näitest näha, inimesi läbi põlvkondade seniajani.
Ei, Karum6mm, nõukaajal maale tasuta korterisse kolinud õpetaja ega ka turul vabast ajast kasvatatud kurke müünud sovhoosiametnik ei olnud süüdi selles, et su elu Lasnamäe gängis raske oli. Ja ei, nad ei teinud koostööd vaenlasega, nad lihtsalt elasid oma elu nii hästi või halvasti kui oskasid.
Ka selles suhtes tuleks ENSV maha matta. Ei ole enam vaja otsida vaenlasega koostööd selles, et 35+ aastat tagasi keegi käis tööl ja elas oma elu normaalselt ja sellega "töötas vaenlase heaks".
Veidike selline äärmusterroristi mõtteviis - aga sa käid tööl ja elad muidu normaalset elu režiimi alluvuses, järelikult aitad režiimi. Järelikult on ka terroristi enda riigi tsiviilelanikkond õigustatud sihtmärk.
Näiteks Karum6mmi puhul ma mäletan paari aasta tagust veidrat juttu sellest, kuidas kõik maal elavad inimesed olevat olnud venemeelsed pätid. Kuna tema pere elas Lasnamäel ja ema oli õpetaja ja elu oli mingil perioodil raske, siis olid järelikult maaõpetajad, kelle elu oli kergem, venemeelsed reeturid ja muidu pätid? Kui keegi julges turule minna omakasvatatud kurke müüma, siis oli venemeelne kurjategija, sest ta elas nõukogude tingimustes mõnevõrra paremini kui Lasnamäe õpetaja jne.
Kusjuures ma mäletan nõukogude ajast, et maakoolidesse oli väga raske õpetajaid leida. Osadel õpetajatel oli tegelikkusele mittevastav ette kujutus maaelust. Osadel tekkis aga tajukonflikt - ühest küljest nad kartsid minna sinna kuna "maal on raske", aga teisest küljest ajasid välja viha nende meelest paremini elavate maal elavate inimeste suhtes. See viha mürgitab, nagu toodud näitest näha, inimesi läbi põlvkondade seniajani.
Ei, Karum6mm, nõukaajal maale tasuta korterisse kolinud õpetaja ega ka turul vabast ajast kasvatatud kurke müünud sovhoosiametnik ei olnud süüdi selles, et su elu Lasnamäe gängis raske oli. Ja ei, nad ei teinud koostööd vaenlasega, nad lihtsalt elasid oma elu nii hästi või halvasti kui oskasid.
Ka selles suhtes tuleks ENSV maha matta. Ei ole enam vaja otsida vaenlasega koostööd selles, et 35+ aastat tagasi keegi käis tööl ja elas oma elu normaalselt ja sellega "töötas vaenlase heaks".
"mykoloog"
Lisaksin siia Heremi tänase russofoobse artikli:
https://www.err.ee/1608839626/martin-herem-meil-tuleb-valmis-olla-venemaa-jargmiseks-agressiooniks
Sellest loost võib lugeda välja, et asuge valmistuma Baltikumi karistamiseks.
raulir, mulle selline narratiiv enda sulest küll otseselt ei meenu. Kui ma mõtlen sellele, mis ma sellisest toonasest agraar-äritegevusest täna arvan, siis oli tegemist toonase keskkonna lüpsmisega ning kuigi absoluutkategooriates kohati eetiliselt küsitav, siis mis sa muud ikka teed? Ma arvan, et kollaboreerumise ja pättide teema tulenes siiski mingist muust asjaolust/väitest, kui pisike agraarspekulatsioon, mis muuhulgas aitas õitsvas sotsialismis nälga vähendada. Seega ma ei arva, et maainimesed oleks olnud kollaborandid ja pätid. Nad olid süsteemi ohvrid nagu kõik teisedki, kuid omades paremat ligipääsu ressursile (toit!), siis arbitreerisid-spekuleerisid ja elasid sutsu paremini. (Iseasi on muidugi see, kuidas ressursile ligipääsu ühtlustumisega kaasnenud olukorra halvenemise olevat Mart Laar süüdi olnud.)
Küll aga vaatan ma siiani kerge kahtlustusega kõiki, kes said otseselt osa nomenklatuuri privileegidest. Need saadi ikka päris tihti südametunnistuse ja moraali arvelt. Samuti olid need privileegid ikka päris nutused võrreldes sellega, mis ära anti.
Küll aga vaatan ma siiani kerge kahtlustusega kõiki, kes said otseselt osa nomenklatuuri privileegidest. Need saadi ikka päris tihti südametunnistuse ja moraali arvelt. Samuti olid need privileegid ikka päris nutused võrreldes sellega, mis ära anti.
Kuidas see oli absoluutkategooriates küsitav, kui see oli otsast-lõpuni nii tolleaegsete seaduste kui ka praeguste seaduste kui ka kristlike põhimõtete kohaselt seaduslik? (Nagu ma kunagi rääkisin, siis mu isa peale kaevati korduvalt ja SORVVO leidis iga kord kõik seadusliku oleva - kõik materjali, kuluvahendite, sõnniku jne tšekid olid kenasti alles.)
Lisaks ma ei nimetaks enda toodetu müümist spekuleerimiseks. Majanduses on spekuleerimine mingi objekti edasimüümine. Kui aga sa oled müügiobjekti aga ise valmistanud, mitte eelnevalt ostnud, siis ei ole see spekuleerimine.
Lisaks ma ei nimetaks enda toodetu müümist spekuleerimiseks. Majanduses on spekuleerimine mingi objekti edasimüümine. Kui aga sa oled müügiobjekti aga ise valmistanud, mitte eelnevalt ostnud, siis ei ole see spekuleerimine.
Russofoobiast rääkides, siis eluaegaseid vange meil ca 40, nendest kolmveerand on venelased. Ometi moodustavad nad rahvastikust mingi kolmandiku või veidi vähem. Mingi vananenud statistika järgi on protsentuaalselt sama ka ülejaanud vangla koosseis, ehk umbes 70+ protsenti. Raskematest kuritegudest isegi vist pisut enam. Sisuliselt iga kord kui loed uudist, et keegi pussitas kedagi, on pussitajaks mitte Jaan vaid Ivan. Selle koigega tahan oelda, et ehk on pohjust olla russofoobne.
Ma ei saa ka aru, mis selles eetiliseselt küsitavat oli? Maainimesed kasvatasid raske vaevaga (riigitöö kõrvalt ehk nö vabast ajast) kapsast, sibulat, kurke, pulle jms. Saadused müüdi muide enamasti ametlikku kokkuostu. Ainult kõige ettevõtlikumad võtsid oma kraamiga ette retke Leningradi turule, kust tuli kõige parem raha.
Lisaks olid mõned tegelased, kes ostsid kokku teiste saadusi (riiklikust kokkuostust parema hinnaga) ja läksid nendega ise turule. Nemad olid Nõukogude seaduste vaateviniklist tõesti spekulandid-kurjategijad. Aga tänapäeva vaates olid nad ju tublid ärimehed.
Linnainimesed nägid juba toona vaid maainimeste suuri rahanumbreid. Ühe aasta tulu võis tõesti olla tuhanedeid, Leningradi variandi korral isegi kümneid tuhandeid rublasid, samal ajal kui keskmine kuupalk oli 100 rubla. Aga see kõik tuli kogu pere karmi töö arvelt. Ei mingit suvist rannas lebotamist, noortel ei mingit EÜEt jms.
Lisaks olid mõned tegelased, kes ostsid kokku teiste saadusi (riiklikust kokkuostust parema hinnaga) ja läksid nendega ise turule. Nemad olid Nõukogude seaduste vaateviniklist tõesti spekulandid-kurjategijad. Aga tänapäeva vaates olid nad ju tublid ärimehed.
Linnainimesed nägid juba toona vaid maainimeste suuri rahanumbreid. Ühe aasta tulu võis tõesti olla tuhanedeid, Leningradi variandi korral isegi kümneid tuhandeid rublasid, samal ajal kui keskmine kuupalk oli 100 rubla. Aga see kõik tuli kogu pere karmi töö arvelt. Ei mingit suvist rannas lebotamist, noortel ei mingit EÜEt jms.
Eetiliselt on küsitav kellegi teise meeleheite ära kasutamine. See, kui meeleheitlik oli olukord Nõukogude Liidus toiduainetega varustamisel on muidugi pikem diskussioon. Minu sõnavõtus sisaldus selle eetilise küsitavuse kohta ka sõna kohati. Sellega pidasin ma silmas neid, kelle kasvuhoone oli ehitatud virutatud materjalist ja köetud virutatud kütusega.
...on aga erakordselt naiivne arvata, et SORVVO ei võtnud midagi ette, sest kõik tšekid olid olemas. See kõlab nagu oleks Nõukogude Liidu puhul olnud tegemist tsiviliseeritud õigusriiga - et täidad aga seadusi ja kõik ongi OK. Nõukogude Liit ei olnud õigusriik. SORVVO keeras elu tuksi neil, kellel oli vaja keerata, hoolimata sellest, kas paberid olid korras või mitte. SORVVO keeras elu tuksi ka neil, kellel tahtis. Seega ei tasu siin õnne ja korralikkust segi ajada.
Ja ma palun protokollida igaveseks oma seisukoha, et ma ei näe midagi halba selles, kui keegi (ilma sisendeid virutamata) kurke vms. kasvatas, need Leningradis maha müüs ning endale null-seitsme, eramaja ja värviteleri tekitas. Samuti palun protokollida seisukoha, et minu arvates puudub sõnal spekuleerima igasugune negatiivne konnotatsioon. Ega ma sotsialist/kommunist ei ole.
...on aga erakordselt naiivne arvata, et SORVVO ei võtnud midagi ette, sest kõik tšekid olid olemas. See kõlab nagu oleks Nõukogude Liidu puhul olnud tegemist tsiviliseeritud õigusriiga - et täidad aga seadusi ja kõik ongi OK. Nõukogude Liit ei olnud õigusriik. SORVVO keeras elu tuksi neil, kellel oli vaja keerata, hoolimata sellest, kas paberid olid korras või mitte. SORVVO keeras elu tuksi ka neil, kellel tahtis. Seega ei tasu siin õnne ja korralikkust segi ajada.
Ja ma palun protokollida igaveseks oma seisukoha, et ma ei näe midagi halba selles, kui keegi (ilma sisendeid virutamata) kurke vms. kasvatas, need Leningradis maha müüs ning endale null-seitsme, eramaja ja värviteleri tekitas. Samuti palun protokollida seisukoha, et minu arvates puudub sõnal spekuleerima igasugune negatiivne konnotatsioon. Ega ma sotsialist/kommunist ei ole.
"Karum6mm"
Sellega pidasin ma silmas neid, kelle kasvuhoone oli ehitatud virutatud materjalist ja köetud virutatud kütusega.
Praktiliselt kõik, kes nõuka ajal midagi ehitasid (maja või suvilat vms.), oleks võinud kinni panna. Loomulikult olid kõigil tśekid-värgid ette näidata. Aga kui oleks pidanud selgitama ka seda, et kuidas Sa ikkagi sellise koguse tsementi ostsid kui seda poest pool aastat järjest saada ei olnud, siis oleks pilt terake teisem :)
Igasuguste ehitusmaterjalide saadavus oli kategooriast "huvitav", kui oleks pidanud ametlike kanalitega piirduma.
Karum6mm, sa väidad, et Leningradis oldi nõus 5 rubla tomatikilost maksma, kuna nad olid seal nii meeleheitel ja see oli ainuke toit, mida nad kätte said? :D Umbes nagu tänapäeval maksaks mõni 200 EUR šampusepudeli eest, "kuna muud pole lihtsalt osta"?
Su SORVVO spekulatsioon (arutelu mõttes) aga näitabki, et sa tekitad siin narratiivi, kuidas kõik tavaliselt elanud inimesed Nõukogude Eestis olid kaasajooksikud. Sest miks neid kinni ei pandud - pandi ju kinni kõik, keda võim tahtis - järelikult olid venemeelsed kaasajooksikud.
ziff, sa ilmselt ei tea, aga Pärnus oli vene ajal Papiniidu ristis, sissesõiduga umbes praeguse Kaubamajaka tagumise otsa juurest, eraisikutele avatud ehitusmaterjalide jaemüügi ladu. Üldiselt oli seal enamusi baasasju saada. Kilekasvuhoonete puhul küll tsementi ei kulunud. Aiatarvete kauplusladu oli umbes 3. silla planeeritud otsa juures. Ma mäletan suuri hunnikuid kasvuhoonekile rulle, mida igaüks osta võis. Saadavus oli kuni 80. lõpu mingi hetkeni üsna vaba.
Ühe Leningradi reisi tulupool oli ca 1500 rubla - korra nädalas sõiduautoga, millest enamus istmeid välja võetud. Ei olnud mitte mingit mõtet näiteks seda kilet varastada, isegi kui see Lasnamäe õpetajale, kellele see oli aastapalk vms, kallis tundus.
Su SORVVO spekulatsioon (arutelu mõttes) aga näitabki, et sa tekitad siin narratiivi, kuidas kõik tavaliselt elanud inimesed Nõukogude Eestis olid kaasajooksikud. Sest miks neid kinni ei pandud - pandi ju kinni kõik, keda võim tahtis - järelikult olid venemeelsed kaasajooksikud.
ziff, sa ilmselt ei tea, aga Pärnus oli vene ajal Papiniidu ristis, sissesõiduga umbes praeguse Kaubamajaka tagumise otsa juurest, eraisikutele avatud ehitusmaterjalide jaemüügi ladu. Üldiselt oli seal enamusi baasasju saada. Kilekasvuhoonete puhul küll tsementi ei kulunud. Aiatarvete kauplusladu oli umbes 3. silla planeeritud otsa juures. Ma mäletan suuri hunnikuid kasvuhoonekile rulle, mida igaüks osta võis. Saadavus oli kuni 80. lõpu mingi hetkeni üsna vaba.
Ühe Leningradi reisi tulupool oli ca 1500 rubla - korra nädalas sõiduautoga, millest enamus istmeid välja võetud. Ei olnud mitte mingit mõtet näiteks seda kilet varastada, isegi kui see Lasnamäe õpetajale, kellele see oli aastapalk vms, kallis tundus.
Seisan Karum6mmi kõrvale. Olen ja jään russofoobiks (kordan - foobia kui põlguse tähenduses). Viimane aasta on selles osas pisimadki kahtlused elimineerinud. Mitte niivõrd agressiooni enda, kui venelaste reageeringu (puudumise) tõttu sellele.
Isegi kui täna alustataks seal millegagi, mida alustati saksa rahvaga pärast II Maailmasõda, kuluks miinimum kolm inimpõlve, et venelane muutuks orjahingest vabaks ja väärikaks kodanikuks.
Seda eeldusel, et kogu selle aja jooksul ei kuuleks ta kuskilt piiksugi mingist "russkii mirist".
Isegi kui täna alustataks seal millegagi, mida alustati saksa rahvaga pärast II Maailmasõda, kuluks miinimum kolm inimpõlve, et venelane muutuks orjahingest vabaks ja väärikaks kodanikuks.
Seda eeldusel, et kogu selle aja jooksul ei kuuleks ta kuskilt piiksugi mingist "russkii mirist".
Ma ei leia praegu seda allikat üles, aga Aleksandr Solženitsõn on oma Gulagi Arhipelaagis tsiteerinud Aleksandr Herzenit, ehkki hiljem selle tsitaadi jälle välja võtnud. Tsitaat ise oli umbes selline, et häbi on olla venelane teades kui palju venelased teistele rahvastele halba on teinud. Kas nemad siis ka russofoobiks kvalifitseeruvad? Kui jah, siis on nad väga kuulsad ja tunnustatud sellised...
"raulir"
ziff, sa ilmselt ei tea, aga Pärnus oli vene ajal Papiniidu ristis, sissesõiduga umbes praeguse Kaubamajaka tagumise otsa juurest, eraisikutele avatud ehitusmaterjalide jaemüügi ladu. Üldiselt oli seal enamusi baasasju saada. Kilekasvuhoonete puhul küll tsementi ei kulunud. Aiatarvete kauplusladu oli umbes 3. silla planeeritud otsa juures. Ma mäletan suuri hunnikuid kasvuhoonekile rulle, mida igaüks osta võis. Saadavus oli kuni 80. lõpu mingi hetkeni üsna vaba.
Tean küll. Minu vanemad ehitasid kuuekümnendate lõpust alates suvilat ja mul on olnud selle kõrvalt väga hea ülevaade kõikvõimalike ehitusmaterjalide ning aiakaupade saadavuse teemal (nii Tallinna lähistel kui ka üle Eesti) kuni nõukaaja lõpuni välja. Oli paremaid ja halvemaid aegu aga sellist aega ei olnud praktiliselt küll kunagi kus mingi asi ei oleks defitsiit olnud. Ka kasvuhoonekilet pidi mingi ajal tikutulega taga otsima, paraku ei mäleta ma siinkohal konkreetseid aastanumbreid.
Pole mõtet selle üle eriti vaielda, eks igaühel ongi omad mälestused. Need ajad on möödas ning loodetavasti ei tule kunagi enam tagasi.
"ziff""raulir"
ziff, sa ilmselt ei tea, aga Pärnus oli vene ajal Papiniidu ristis, sissesõiduga umbes praeguse Kaubamajaka tagumise otsa juurest, eraisikutele avatud ehitusmaterjalide jaemüügi ladu. Üldiselt oli seal enamusi baasasju saada. Kilekasvuhoonete puhul küll tsementi ei kulunud. Aiatarvete kauplusladu oli umbes 3. silla planeeritud otsa juures. Ma mäletan suuri hunnikuid kasvuhoonekile rulle, mida igaüks osta võis. Saadavus oli kuni 80. lõpu mingi hetkeni üsna vaba.
Tean küll. Minu vanemad ehitasid kuuekümnendate lõpust alates suvilat ja mul on olnud selle kõrvalt väga hea ülevaade kõikvõimalike ehitusmaterjalide ning aiakaupade saadavuse teemal (nii Tallinna lähistel kui ka üle Eesti) kuni nõukaaja lõpuni välja. Oli paremaid ja halvemaid aegu aga sellist aega ei olnud praktiliselt küll kunagi kus mingi asi ei oleks defitsiit olnud. Ka kasvuhoonekilet pidi mingi ajal tikutulega taga otsima, paraku ei mäleta ma siinkohal konkreetseid aastanumbreid.
Pole mõtet selle üle eriti vaielda, eks igaühel ongi omad mälestused. Need ajad on möödas ning loodetavasti ei tule kunagi enam tagasi.
Minu arust me elame praegu sellises ajas, kasvuhoonekile vist on küll saadaval aga uut autot peab ootama järjekorras 1,5 aastat. Uskumatu olukord, kus inimesed tahavad osta aga kapitalist ei taha raha teenida.,
mis sa sellest uuest autos ikka ostad kui sisepõlemismootor ära keelatakse.
Ennaktempos nagu hulludel kommunistidel ikka kombeks .
Viisaastak nelja aastaga !
Osta mõni vana ront siis pole kahju kui sind sunnitakse see vanametalliks viima
Ennaktempos nagu hulludel kommunistidel ikka kombeks .
Viisaastak nelja aastaga !
Osta mõni vana ront siis pole kahju kui sind sunnitakse see vanametalliks viima