ehk aitab juba ENSV-st??

Venemaa koondise peatreener Valeri Karpin: "Kui käin Ukrainas, Eestis, Leedus, Gruusias – kõikides endistes Nõukogude liidu vabariikides – tunnen, nagu oleksin Venemaal. Seal räägitakse endiselt vene keelt, noored küll vähem, aga kõik saavad sinust aru. Minu jaoks on see kõik üks riik – NSVL,» sõnas ta.

Kahjuks on selles lauses on oma tõetera sees, arvestades kui mugavalt saab igal pool vene keeles kõik asjad aetud ning kui kergelt minnakse püsivalt siin elavate inimestega suheldes üle vene keelele selmet sõbralikult kuid kindlalt rääkida eesti keeles ning aidata kohalikel inimestel seda keelt kiiremini omandada…

Võtame kasvõi paar näidet rohujuure tasandilt…

Miks meil 32 aastat peale iseseisvuse taastamist on jätkuvalt vaja piimapakile kirjutada "goden do"? Kas solidaarsusest Venemaa vastu? Tunduks kohasem hoopis ukrainakeelsed kirjad lisada… Või arvab piimatootja, et üle 30. a. vabas Eestis elanud inimesed pole võimelised õppima selgeks mida tähendab "Parim enne"? Meenub siinkohal esimene reis Rootsi 90ndatel ning siiani meeles mida tähendab "Bäst före"… või teine näide Läti reisilt kus grill-liha pakkidel olid vaid lätikeelsed kirjad…

Nt. RMK arvab, et Viimsi metsaradadel liiguvad vaid kohalikud ja "vene turistid"… ning selliseid näited võibki jääda üles lugema. Aeg on lõpuks need abirattad ära võtta ning suhelda kohalike inimestega selle maa keeles kindlalt kuid abivalmilt ja sõbralikult.



100% nõus! Ja kui vaadata SEB panga maksekviitungit, siis seal on vene keelele valitud selline fondisuurus, et ma olen pidanud KORDUVALT selgitama välismaalaste, et EI MA EI ELA VENEMAAL!

ENSV ajaga võrreldes on venekeele osakaal olematu.
Ei maksa iga asja peale ärrituda!
"sewar"
ENSV ajaga võrreldes on venekeele osakaal olematu.
Ei maksa iga asja peale ärrituda!


Iga asja peale ei ärritutagi, ikka oluliste asjade peale. 100% nõus, et tiblakeel peab vabast maailmast taanduma.
Jama jah, pursitakse püüdlikult vene keelt kui teenindaja venelane. Ükskord EMO-s tuli naine oma teismelise pojaga. Venelastest meditsiinitöötajad rääkisid temaga heas eesti keeles (aktsendiga). Tema aga muudkui "upal, upal" Masendav. Kui Prisma kassas istub mustanahaline, siis kohe läheb käiku inglise keel.

Oskan ise mingil määral hispaania keelt. Hispaanias käies tahan praktiseerida. Kui kohvikus alustan oma algelise hispaania keelega, siis edaspidi jääb teenindaja reeglina jäigalt hispaania keele juurde ja ingilise keeles jätkata eriti võimalik ei ole. Ja nii mulle sobib.
Ainus asi, milles väike värdjas on oma eelkäijatest edukam olnud tänu oma sõjale, on Eesti venestamine. Või - kui tahate poliitkorrektsemad olla - slaavistamine. Kogu Tallinna kesklinn koosneb ainult venekeelsest suhtlemisest
Eesti rahvastikust 20-25% moodustavad etniliselt vene taustaga inimesed. Julgen väita, et vähemalt 1/3 neist tuleb ka eesti keelega toime. Nüüd selle 2/3 pärast dubleeritakse nii riigiasutustes, kui eraettevõtluses kõike üks ühele ümber.

Kui suur on sellise riik riigis majanduslik kulu ja palju on selle tegevuse tulu? On kellegil päris arvutusi?
**Tean ettevõtjaid, kes põhimõtteliselt ei tõlgi oma kodulehte vene keelde. Ei lähe neil seetõttu kehvasti.

Integratsioon toimuks ilmselt kordades kiiremini, kui saab selgeks vajadus osata asjaajamiseks kohaliku keelt.
Olen komistanud teenindussektoris töötavate kahte sorti ukrainlaste otsa, kellest kumbki piisavalt eesti keelt polnud (veel) jõudnud ära õppida. Esmased "tere, aitäh, head isu" jne olid selged, aga sealt edasi kippusid hätta jääma. Kui üks lasi selgelt välja paista et on Ukrainast ja seeläbi lihtsamini kliendilt vene keele "välja meelitas", siis teine kuidagi nagu häbenes seda ja hätta jäädes oli lihtsalt vait. Mis pani mind mõtlema, et keeleoskusealaste järeldustega ei peaks tormama. Aga ülaltoodud viidetega kirjalikele näidetele olen täiega nõus.
"White Nigga"
Ainus asi, milles väike värdjas on oma eelkäijatest edukam olnud tänu oma sõjale, on Eesti venestamine. Või - kui tahate poliitkorrektsemad olla - slaavistamine. Kogu Tallinna kesklinn koosneb ainult venekeelsest suhtlemisest


Ei mäleta, et oleksin Tallinna kesklinnas pidanud vene keeles suhtlema viimase 10 a jooksul (jättes kõrvale selle, kui mõni turist küsis teed).

Paar korda on söögikohas olnud probleem, et eesti keelt ei osata (Raekoja platsil või veidi nurga taga), aga siis on tegemist olnud päritolult lõuna-Eurooplastega. Algul arvasin, et mind peetakse turistiks, et sellepärast alustati juttu inglise keeles. Ka on olnud nii vanalinnas kui Telliskivis näiteid, kus söögikohtade info on peamiselt või suuremalt inglise keeles (vanalinnas läks koroonaga asi paremaks, kui turiste ei olnud siis tuli ettevõtjatel eesti keel ka meelde). Sel suvelgi oli Telliskivi-Balti jaama vahelisel toidutänaval üks söögikoht, millel väljapandud menüü oli vaid ingliskeelne.

Huvitav, et eriti noortel inglise keele pealetungi vastu kaitsekehad puuduvad, Keeleamet (või mis ta nimi on) tegeleb ka kurat teab millega.
Lihtsalt tänaval on igal pool venekeelne vada, välismaalasel võib tunduda slaavi riik.
"janek"

Nt. RMK arvab, et Viimsi metsaradadel liiguvad vaid kohalikud ja "vene turistid".. ning selliseid näited võibki jääda üles lugema. Aeg on lõpuks need abirattad ära võtta ning suhelda kohalike inimestega selle maa keeles kindlalt kuid abivalmilt ja sõbralikult.

Peab vist hakkama jalutuskäigule minnes aerosoolipudelit kaasas kandma ja väikeseid abivalmeid ja sõbralikke vandalismiakte korraldama tiblakeelsete siltide kallal.
ma juba mingi aeg tagasi kirjutasin teises teemas, aga kriban ka siia: miks teeb riigitelevisioon intekaid kohalikega vene keeles? Meil on olemas ETV+ venekeelesete saadete jaoks. Kui riigikeelt ei oska, siis ei ole vaja riigitelevisioonis neid umbkeelseid prsenteerida. Küsi eesti keeleski vähemalt, kui peab küsima, vastab vene keeles, siis tölge peale.
Ma saan aru neist, kes peavad müüma ja kelle palk sellest sõltub, aga teised peaksid aitama muukeelsetel eesti keelt õppida ja nendega eesti keeles suhtlema kui võimalik.
"pahurik"
teised peaksid aitama muukeelsetel eesti keelt õppida ja nendega eesti keeles suhtlema kui võimalik.

Ma arvan, et suuresti ongi eestlased ise süüdi, eriti vanemad inimesed, kes venelasega automaatselt vene keeles räägivad, kuigi too on sündinud ja üles kasvanud Eestis. Mul on tööl enamus kolleege vene keeles, aga ma põhimõtteliselt ei räägi nendega vene keeles. Üks kolleeg avaldas ka tänu, sest aastate jooksul on ta eesti keele enam-vähem suhu saanud tänu minule.
Umbingliskeelse teeninduse otsa olen sattunud isegi Saaremaal. Samas Narva kohvikus ja poes olen eesti keelega hakkama saanud (müüjal võib olla aktsent, aga see ei sega).
Передаю привет всем русофобам в этом чатике!
Ülemine postitus on hea näide vene šovinisti mõtlemisest, et seal kus ei ole "oma väike venemaa" on russofoobid jne.
"... prae teist või või sees ..."
1 Like
"Tuffik"
Передаю привет всем русофобам в этом чатике!


Vene propagandistid võiks endale terminid selgeks teha. Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana.
Tänu Ukraina ründamisele olete meid foobiast ravinud, asemele tulnud vene vihkamine. Nii et proovi järgmine kord oma tiblatähestikus russohate trükkida (aga ära unusta, et sinu kodumaa uue seaduse kohaselt on keelatud võõrterminite kasutamine :) ).
Tänama ei hakka, aga minu jaoks on "russofoob"* kompliment. Nagu ka "nats", "fašist" vms, kui see kõlab tibla suust.

* - "foob" põlguse, mitte hirmu tähenduses.
Eesti venekeelsel elanikkonnal on olnud aega piisavalt riigikeeles põhiline eluks vajaminev oskustase omandada. Ukrainlastel, kes siia sõja eest põgenenud on, seda võimalust olnud pole. Seega võiks nendel kakskeelsetel kaubaetikettidel, reklaamidel ja tutvusstusstendidel jms vene keele asemel kasutada ukraina keelt.