Tekib küsimus miks keegi tahab olematu intressiga riigile raha laenata just nüüd kui muid võimalusi nii palju hiljuti olnud oma vaba raha teenima panna. Näiteks
Isegi IBKR kontol lihtsalt rahas istudes teenid 4,7% intressi mis makstakse välja igakuiselt.
Nüüd tahab AS Eesti Vabariik saada laenu 3,3%-ga. Sellise intressiga ennustaks Härra Ligile suurt läbikukkumist sest nagu ma aru sain siis on ka Härra Ligil endal näpud põhjas ja ei suuda ühtegi võlakirja märkida. Seega miks peaks Eesti rahvas märkima? Neil ka ju näpud põhjas.
Lisaks ei investeeri riik seda rahavoogu tootvasse varaklassi näiteks 200 miljonit maksvasse laskemoona tehasesse, mis aastate jooksul tooks raha tagasi, mida saaks siis rahvaga jagada. See raha läheb ju kaitseinvesteeringuteks. Ehk see 200 miljonit ei tooda Eestis mitte midagi mitte kellelegi mitte kunagi sest laskemoon tuleb Saksamaalt. Seega mille arvelt makstakse tagasi põhisumma ja intress? Eks ikka uue laenuga.
Lõhmus ütles hästi: „Kui EV oleks ettevõte siis oleks see pankrotis“
Kindlasti EI märgi ühtegi AS EV võlakirja kuna ei näe kodanikuna et see raha kasutus Eestile üldiselt mingit kasu tooks või väärtust looks.
Rahandusminister peaks olema Eesti edukaim pankur Rain Lõhmus mitte EVEA Panga Kuressaare filiaali juhataja (1993–1995) Jürgen Ligi.
Üks mees teab kuidas majandus töötab, teine mees arvab et ta teab kuidas majandus töötab. Kahjuks tipptegijad omal alal ei roni poliitikasse „põhulõuaks“ vaid teevad oma asja tipptasemel ja väga hästi.
Kujutage ette kui EV valitsus koosneks 101-st kõige edukamast Eesti inimesest omal alal, see oleks „Dream Team“ mis viiks Eesti päriselt 5 jõukama riigi sekka. Selle asemel on meil 100 kõrgelt haritud „kährikut“ ja üks Härra „Ma ei kommentaari“ kes selle asemel, et Eesti elu edasi viia koguaeg on üksteise kõri kallal. Aur läheb vile peale ja rong seisab paigal.
Tegelikult saaks isegi EV maksta 10% oma kodanikele kui sooviks, sest kui Mati saab oma 1000 euro pealt 100 eurot aastas, siis sealt maksab ta 20% tulumaksu mis läheb riigile ja ülejäänud läheb tarbimise kaudu Eesti majandusse ja jõuab ringiga riigi rahakotti varem või hiljem tagasi.
Eesti kodanik ei vii seda raha Eestist välja erinevalt Euroopa pankadest kes viimati märkisid 10 aastaseid võlakirju selle aasta alguses 1 billioni väärtuses.
Unustasid listist alternatiivina Planet42. Tsiteerides nädalavahetuse jutusaatest rahandusekspert P. Hõbemägi: "Paned näiteks 1000 eurot kaheks aastaks riigi võlakirjadesse ja siis kahe aasta pärast saad oma 33 eurot intressina, millest riik võtab veel veerandi tulumaksuna!!!11"
"Telia" Tekib küsimus miks keegi tahab olematu intressiga riigile raha laenata just nüüd kui muid võimalusi nii palju hiljuti olnud oma vaba raha teenima panna. Näiteks
Isegi IBKR kontol lihtsalt rahas istudes teenid 4,7% intressi mis makstakse välja igakuiselt.
Nüüd tahab AS Eesti Vabariik saada laenu 3,3%-ga. Sellise intressiga ennustaks Härra Ligile suurt läbikukkumist sest nagu ma aru sain siis on ka Härra Ligil endal näpud põhjas ja ei suuda ühtegi võlakirja märkida. Seega miks peaks Eesti rahvas märkima? Neil ka ju näpud põhjas.
Lisaks ei investeeri riik seda rahavoogu tootvasse varaklassi näiteks 200 miljonit maksvasse laskemoona tehasesse, mis aastate jooksul tooks raha tagasi, mida saaks siis rahvaga jagada. See raha läheb ju kaitseinvesteeringuteks. Ehk see 200 miljonit ei tooda Eestis mitte midagi mitte kellelegi mitte kunagi sest laskemoon tuleb Saksamaalt. Seega mille arvelt makstakse tagasi põhisumma ja intress? Eks ikka uue laenuga.
Lõhmus ütles hästi: „Kui EV oleks ettevõte siis oleks see pankrotis“
Kindlasti EI märgi ühtegi AS EV võlakirja kuna ei näe kodanikuna et see raha kasutus Eestile üldiselt mingit kasu tooks või väärtust looks.
Rahandusminister peaks olema Eesti edukaim pankur Rain Lõhmus mitte EVEA Panga Kuressaare filiaali juhataja (1993–1995) Jürgen Ligi.
Üks mees teab kuidas majandus töötab, teine mees arvab et ta teab kuidas majandus töötab. Kahjuks tipptegijad omal alal ei roni poliitikasse „põhulõuaks“ vaid teevad oma asja tipptasemel ja väga hästi.
Kujutage ette kui EV valitsus koosneks 101-st kõige edukamast Eesti inimesest omal alal, see oleks „Dream Team“ mis viiks Eesti päriselt 5 jõukama riigi sekka. Selle asemel on meil 100 kõrgelt haritud „kährikut“ ja üks Härra „Ma ei kommentaari“ kes selle asemel, et Eesti elu edasi viia koguaeg on üksteise kõri kallal. Aur läheb vile peale ja rong seisab paigal.
Tegelikult saaks isegi EV maksta 10% oma kodanikele kui sooviks, sest kui Mati saab oma 1000 euro pealt 100 eurot aastas, siis sealt maksab ta 20% tulumaksu mis läheb riigile ja ülejäänud läheb tarbimise kaudu Eesti majandusse ja jõuab ringiga riigi rahakotti varem või hiljem tagasi.
Eesti kodanik ei vii seda raha Eestist välja erinevalt Euroopa pankadest kes viimati märkisid 10 aastaseid võlakirju selle aasta alguses 1 billioni väärtuses.
Tark jutt see krõpsupaki ja keefiri võrdlus, täpselt sama kraam ju....
"mrk" Unustasid listist alternatiivina Planet42. Tsiteerides nädalavahetuse jutusaatest rahandusekspert P. Hõbemägi: "Paned näiteks 1000 eurot kaheks aastaks riigi võlakirjadesse ja siis kahe aasta pärast saad oma 33 eurot intressina, millest riik võtab veel veerandi tulumaksuna!!!11"
Hr. Hõbemägi presenteeris Eesti inimeste finantsteadlikuse kõrgtaset, kui see tsitaat on täiesti korrektne st. tegu ei ole 2 aastase hoiusega, mille intress makstakse hoiuseperioodi lõpus ning mille intress ei ole kogu perioodi koondsummana. ehk mitte et see väga suurt muudaks, on nende riigivõlakirjade intress siiski aastapõhine ja samuti ka väljamakse aastapõhine, nii et saad nii esimese kui ka teise aasta lõpus oma 33 € miinus tulumaks (-24%)
ehk minuarust oli õigem väide, et tegu ei ole investeerimistoote vaid säästmistootega - ja nii nagu stefan ülal juba välja tõi, siis nö. globaalsemate säästmistoodete/ riikide võljakirjade võrdluses ei ole pakutud 3,3% üldse mitte nii halb. Lihtsalt Eesti kohalikus konteksti (nii kohalik eluolu, inflatsiooniootuse, palgatõusuprognooside, fin.gurude tootlustasemete) võrdluses jätab mannetu mulje. Samas 2.aastasele tähtajalisele hoiusele on täna vist parim pakkumine 2,5% aastas ...
loomulikult oleks palju atraktiivsem kui riik oleks pakkunud nt 2 korda kõrgemat intressi või vähemalt tulumaksuvabastust aga noh ... on nagu on ja eks oma otsused tuleb teha olemasoleva info pealt ning minule teadaolevalt ei ole selles pakkumises osalemine kohustuslik, seega sorry aga ma ei saa sellest üleüldisest kiunust ja vingumisest väga aru - kas see kiunumine teeb enda olemise paremaks? Kui ei tee, siis miks kiunuda?
"mancik" - kas see kiunumine teeb enda olemise paremaks -
teeb, oi kuidas teeb, kui oled ikka selline tõsine tegija, paned mingi 200 doltsi sisse, siis on täiega õigus öelda, mis arvad, või mis õigus, lausa kohustus, krt
LHV on otsustanud rakendada Eesti Vabariigi võlakirjadele soodsamat tehingutasu. Tavapärase teenustasu asemel kehtib Eesti riigi võlakirjadele tehingutasuks 0.1%, min 1 EUR. Täpsem hinnakiri on leitav siit.
Ideaalne oleks, kui esimesel kauplemispäeval oleks spread 100,9-101,00 - risk aga on, et tuleb pigem 99,00-101,00. Sel juhul on oluline mitte vaadata emissiooni kui ebaõnnestunuks. Samamoodi juhul kui märgitakse oluliselt vähem kui 200 MEUR - see poleks ebaõnnestumine. On hoopis oodata, et inimesed kõhklevad, nagu ikka, tahetakse vaadata mis toimub. Ehk siis peaks riik lihtsalt jätkama emissioonidega, kasvõi kuu aja hiljem sama paberiga, siis on juba rohkem inimesi kes "julgevad". Samamoodi kui oleks turule tulnud uus raha nagu EEK 1990-ndate algul. Muidugi inimesed alguses kõhklevad, enne kui nad näevad, et toimib.
Ehk madal huvi alguses poleks sugugi mingi ebaõnnestumine, vaid tuleb jätkata. Niimoodi ka spread aegamööda kitseneb. Seda öeldud on küll suht võimatu hinnata mahuliselt kuidas läheb. Kas 200 MEUR on palju või vähe - keegi ei tea.
"Marten Põllumees" LHV on otsustanud rakendada Eesti Vabariigi võlakirjadele soodsamat tehingutasu. Tavapärase teenustasu asemel kehtib Eesti riigi võlakirjadele tehingutasuks 0.1%, min 1 EUR.
Märkimine on LHV klientidele endiselt tasuta.
Paluks veel lihtsamat selgitust, nii igaks juhuks, et ei saaks valesti aru. Kas Eesti Vabariigi võlakirjade ost või müük börsil saab läbi LHV olema tehingutasuga 0.1%, min 1 EUR?
Riik on nii pees ku pees, et nüüd vaja jooksvateks kuludeks laenu võtta??? Kas keegi laenaks inimesele laenu kui ta ei suuda oma igapäevaseid kulusid tasuda vaid vaja söögi, elektri, transpordi, riiete jne tarvis laenu võtta, uskumatu ja leidub inimesi kes seda teevad!!! Niikaua kuni see riigikene kulusid kärpima ei hakka vajume kõik koos kenasti sinna kohta kus päike ei paista!
Euroopa madalaima riigivõla tasemega riik Eesti ei saa kuhugi vajuda. Kui Keskerakond, Isamaa, EKRE ja sotsid poleks oma sigadusi teinud alates 2016. aastast, siis loomulikult oleks olukord olnud parem ja riigivõlg veel madalam.
See mis tehti või ei tehtud 2016. ei õigusta küll mitte kuidagi valitsuse viimase 3,5 aasta prassimist ja vastutustundetut ning lõtva rahanduspoliitikat, mistõttu me selles olukorras olemegi. 3,5 aastat on piisavalt pikk aeg, et need väidetavad 2016. aasta sigadused ära klaarida. Ega ei klaaritud, vaid võeti laenu juurde ja pillerkaar käis nii nagu homset ei oleks. Eriti enne valimisi. Enne 2023. aasta valimisi oli ju jutt, et riigi rahandus on heas korras, reformierakond ise hääletas peretoetuste tõstmise poolt ning viimase 3,5 aasta rahandusministrid on olnud reformierakonnast. Mõne miljoni kaupa perehüvitisi kärpides eelarvet korda ei tee. Nii et mulle endale tundub ka, et pigem aitame me nende võlakirjadega pillerkaarevalitsuse priiskamist jätkata ning nii ei olegi stiimulit vajalikke kärpeid ära teha.
... on suht selgelt näha et riik ei tunne ennast olevat sunnitud koomale tömbama niikaua kui ei saa sellest paratamatus tulenevalt olukorrast kus maksud eeldatud mahus ei laeku..
kui laekuvad, läheb pidu edasi.. ei kehti eriti enam vanasöna et jagajale jäävad näpud.. pigem hoopis onu Remuse tarkus, et sel kes käis rasva toomas, on näpud rasvased..
110 % nõus eelmise kommentaariga. Eelarvekulude käest laskmine on puhtalt olnud viimase kahe- kolme aasta teema... oli ju aega piisavalt riigiaparaati kokku tõmmata... Midagi ei tehtud selleks, et asja korda teha, vaid lasti köiel edasi lohiseda ja kaagutati vaid maksude töstmise ja uute maksude väljapakkumise teemadel... Nüüd on siis eelarve lõplikult katki minemas... ja kui kehtestatakse veel mingid uued tobedad bürokraatlikud maksud, siis on küll nägemist konkurentsivõime, eksport, ja tere tulemast parimate väljaränne, sisserännanud "eriteadlaste" kuritegevus ning võlaorjus kohalikule ausale maksumaksjale.
no lihtsalt ei osnud paremini kokku võtta:) haridust pole ilmselt piisavalt.
Kui suure osa eelarvest moodustavad täna igast EU toetused? Siin üks viimane kroonitud pea isegi oli valmis neist osati loobuma.. Teisisõnu panna kokku tänane võlg + igast EU toetused näeme ära, kui suur on meie tegelik üle võimete elamine.
=> Prognoosin, et Eesti oma tõuseb umbes 100 =>101 esimesel kauplemispäeval, ehk intress langeb pisut alla 3%. Aga küsimus on spreadi suurus. Siit ma olen väljendanud arvamust, et peaks olema võimalik emiteerida rohkem võlakirju samas seerias, aga hiljem. Ehk kui kõik 200 MEUR ei peaks leidma kohe ostjat, siis riik peaks ise need tagasi ostma ja taas müüma hilisemal juhul, et tagada likviidsust=madalat spreadi.
Sul on raudne loogika. Ära unusta ka seda ,et kui mingi instrument on börsil siis tema hind võib minna ka nulli.
Riigi võlakirjad ei ole päris nulli läinud isegi mitte siis kui emiteeriv riik maapealt kaob - leidub raisakotkaid kes loodavad uut riiki survestada vanu võlgu (osaliselt) ära maksma.