"isonts" Ei ole kokkuleppe, on antud korraldus, et kui tavaline kodanik ei osta siis ostab II samms kõik kokku... Ei ole tavainimesel sellest võlakirjast kuidagi pääsu..
Kui sul on pension indeksfondis, siis pääsed küll. Kindlasti on ka teisi fonde, mis võlakirjadesse ei investeeri.
"Margo1" Pakkumine tuleks siduda valitsuse usaldusküsimusega. Kui füüsilised isikud (Jürid/Marid) panevad pakkumise täis, siis jääb valitsus püsima...
Kui see oleks nii, siis rahvale neid võlakirju poleks pakutud.
Meil on olnud rahvaaktsiaid, nüüd siis pakutakse rahvavõlakirju. Ei tea, kas Lätis- Leedus ka nii on olnud. Sellega poliitikud tahavad näidata vaid head nägu, et nii väga nad hoolivad rahvast.: kes ei märgi- see on ise loll, et ei taha riiki aidata ja sellega natuke jäätiseraha teenida.
"isonts" Ei ole kokkuleppe, on antud korraldus, et kui tavaline kodanik ei osta siis ostab II samms kõik kokku... Ei ole tavainimesel sellest võlakirjast kuidagi pääsu..
Palun viidet allikale, millel see väide põhineb. Aitäh!
Riigikassa juht Janno Luurmees: kui väikeinvestoril napib huvi, ostavad riigivõlakirjad ära kohalikud pensionifondid. Swedbanki kapitaliturgude juht Alan Marnot: Võlakirjadega hakatakse kauplema börsil. See võimaldab võlakirjast ka varem väljuda ja see peaks muutma selle huvitavaks ka neile investoritele, kes hoiavad täna raha arvelduskontol, Marnoti sõnul eeldab pank, et võlakirjast on huvitatud kohalikud konservatiivsed pensionifondid ja pankade enda treasury'd. Endine rahandusminister Sõerd: Asi pole pakutavas intressimääras, vaid selles, et riigi võlakiri võrreldes tähtajalise hoiusega on likviidne.
Tähtajalise hoiuse saab ju iga hetk välja võtta ja kaotab ainult kogutud intressi. Hetkel on alla aasta tähtajalise hoiuse intress kõrgem kui aastane. Sõerd ajas vist midagi sassi või ongi see kohalike endiste ja praeguste reformierakonna rahandusministrite tase?
Pidev rahulolematus on sageli vaid suhtumise ja maailmavaate küsimus. On kummaline, et kui avalikult kaubeldavaid riigi võlakirju ei olnud, siis oli see probleem. Nüüd, kui nendega algust tehakse, on jälle halvasti. Tegelikult on kaubeldavate riigivõlakirjade turuletulekut oodatud 20+ aastat. Kapitalituru seisukohast ei ole esmatähtis, millise intressimääraga võlakirju emiteeritakse, vaid hoopis see, millisel tootluse tasemel need igal ajahetkel kauplevad. See on väga oluline akadeemilisema väärtuse hindamise ja selle sisendiks oleva riigi riskivaba tulumäära määramise seisukohast.
Enne kui teha tõsist kriitikat, tasuks vaadata, millisel tasemel kauplevad täna näiteks A1-A3 reitinguga riigivõlakirjad. Keegi ei ole sunnitud seda instrumenti ostma. Kui see mingil põhjusel ei sobi, siis ei sobi ja mis seal ikka rohkem tuututada.
Samas on tore, et lõpuks tehakse esimesi samme selle instrumendi turule toomiseks. Kuidas see välja kukub, saab näha, aga algatus on igal juhul positiivne.
Nii lihtne see pole. Tähtajalise hoiuse tingimused kehtestab ja muudab pank. Hoiukontole ei saa teha täiendavaid sissemakseid ega sellelt väljamakseid. Hoiustajal ei ole õigust hoiusummat hoiustamisperioodi jooksul käsutada. Pangal on õigus ühepoolselt muuta lepingu tingimusi. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ei maksa pank hoiustajale jooksva hoiustamisperioodi eest intressi ning peab igakuiselt väljamakstud intressi kinni väljamakstavast hoiusummast. Pangal on õigus kontolt kinni pidada kõik lepinguga seotud ja hinnakirjaga kehtestatud tasud. Pank rahuldab hoiuse ennetähtaegse lõpetamise avalduse 15. pangapäeva jooksul selle saamisest. ja nii edasi ja nii edasi.
Kõik ju tore, et pakutakse. Paljudel seisab raha niisama kontol, ei viitsita isegi deposiiti panna. Lihtsalt siin kuluks teavitus ära, et Kalled-Malled ei tormaks100eurot investeerima, kus juba 6-eurine teenustasu sööb absoluutselt kogu 2-aastase tootluse ära. Lisaks veel maksuamet tahab oma noosi
"privador" Kõik ju tore, et pakutakse. Paljudel seisab raha niisama kontol, ei viitsita isegi deposiiti panna. Lihtsalt siin kuluks teavitus ära, et Kalled-Malled ei tormaks100eurot investeerima, kus juba 6-eurine teenustasu sööb absoluutselt kogu 2-aastase tootluse ära. Lisaks veel maksuamet tahab oma noosi
Miks LHVs 6+ € maksta, kui Swedis saaks soodsamalt?
Holm pangal näitab aastase hoiuse intressiks 3,90% ja kui panna, siis ikka jagada hoius tükkideks, juhul kui peaks tekkima soov vb osa raha välja võtta. Iseküsimus, kui likviidsed need nn reformierakonna riigivõlakirjad on ja vb tuleb need hoopis odavamalt ära müüa, kui tekib vajadus raha järgi.
"Tervist Teile" Holm pangal näitab aastase hoiuse intressiks 3,90% ja kui panna, siis ikka jagada hoius tükkideks, juhul kui peaks tekkima soov vb osa raha välja võtta. Iseküsimus, kui likviidsed need nn reformierakonna riigivõlakirjad on ja vb tuleb need hoopis odavamalt ära müüa, kui tekib vajadus raha järgi.
Kas oled Holm panga uus reklaaminägu? Ehk oskad veel tuua välja tähtajalise hoiuse positiivsed külgi. Ma ei ole kunagi investeerinud sellisel moel, see sobib pigem vanuses 70+ j
"Risto" LHV enda tähtajaline hoius alates kolmest kuust 3.75% Tore heategevuslik instrument tõesti
Kolme kuu puhul tõesti, aga intressimäärad on langemas ja võrreldav 2 aastane deposiit on LHV's 2.5% ainult. Sama Swedis ja SEBs. Peale selle 3 või 6 kuulis hoiuse perioodi lõppu, vaevalt, et järgmis hoiust sama määraga saad, arvestades üldist intressimäärade ja euribori langust.
Tõsi, kuskil veidi kahtlases väikepangas saab praegu veel 3.5% ka kahe-aastasele hoiusele. Aga kui paljud raatsivad selle 0.2% pärast uut pangakontot avada? Lisaks risk, et selle kahe aasta jooksul äkki leituab see väikepank mingi "konto haldustasu" või "konto sulgemistasu" või määrib sulle midagi muud pähe.
Paraku on näha, et isegi siin foorumis jääb paljudele intressikõvera loogika võõraks ja see lühiajaliste hoiuste vs 2-aastase võlakirja võltsvõrdlus sellel emissioonile saatuslikuks saada, kui just patriotismi argument üle ei kaalu.
Samas, vähemalt on see avantüür jaeinvesteerimise ja säästmise teema ilmselt viinud veidi laiematesse massidesse. Ehk on sellel pikemas perspektiivis kohalikule kapitaliturule positiivne effekt.
Patriotismiargument? Kaitseminister ütles, et suhtena SKP-sse võivad kaitsekulud 2025 aastal isegi langeda. Tõesti tahaks patriotismist kasvõi ühe kaitsevõlakirja osta, aga no... (facepalm)
"Tervist Teile" Tähtajalise hoiuse saab ju iga hetk välja võtta ja kaotab ainult kogutud intressi. Hetkel on alla aasta tähtajalise hoiuse intress kõrgem kui aastane. Sõerd ajas vist midagi sassi või ongi see kohalike endiste ja praeguste reformierakonna rahandusministrite tase?
Kuna võlakiri on börsil, on tõenäoliselt seal selle hinda intressid sisse arvutatud. Mis peaks tekitama olukorra, et võlakirja müüja lahkub investeeringust kasumiga, erinevalt tähtajalisest hoiusest mis on enne tähtaega välja võetud.
Paljud inimesed ei tea, millal neil seda raha võib vaja minna, seepärast nad ei julge ka tähtajalist hoiust kasutada. Puhtalt psühholoogiline mõte, et: "miks ma pean panema raha tähtajalisele hoiusele, kui ma ei teeni sealt mitte midagi, sest ma ei tea oma tulevikku ette".
"Tervist Teile" Tähtajalise hoiuse saab ju iga hetk välja võtta ja kaotab ainult kogutud intressi. Hetkel on alla aasta tähtajalise hoiuse intress kõrgem kui aastane. Sõerd ajas vist midagi sassi või ongi see kohalike endiste ja praeguste reformierakonna rahandusministrite tase?
Kuna võlakiri on börsil, on tõenäoliselt seal selle hinda intressid sisse arvutatud. Mis peaks tekitama olukorra, et võlakirja müüja lahkub investeeringust kasumiga, erinevalt tähtajalisest hoiusest mis on enne tähtaega välja võetud.
Paljud inimesed ei tea, millal neil seda raha võib vaja minna, seepärast nad ei julge ka tähtajalist hoiust kasutada. Puhtalt psühholoogiline mõte, et: "miks ma pean panema raha tähtajalisele hoiusele, kui ma ei teeni sealt mitte midagi, sest ma ei tea oma tulevikku ette".
Dziiiz. Ei pea 100k ühele hoiusele panema. Ava 10 erinevat. SEBis avamine ja sulgemine tasuta ning katkestamisel raha kohe arveldusarvel.
Nende riigi võlakirjadega finantseeritakse lihtsalt eelarveauku, ja neid kalleid diivaneid, mida ministeeriumi ametnik peab ära ostma, sest raha on ju "eelarves olemas". Kogu see teema riigi rahandusega on korralik fiasko, millega valitsejad ei oska, ei taha tegeleda. Selles finantseerijana osaleda ei ole tahtmist.
"winston1984" Dziiiz. Ei pea 100k ühele hoiusele panema. Ava 10 erinevat. SEBis avamine ja sulgemine tasuta ning katkestamisel raha kohe arveldusarvel.
Inimesed ei oska mõelda nii kaugele üksikasjadesse.
6,20 Vanasti olnuvat nii, et kui oli vaja aiamaal kartulivagu sisse lasta, siis andsid traktoristile pudel viina ja sai tehtud. Nüüd aga, kui kaitsetahe lõpuni välja ei vea ja pead võlatähe turgu laskma -- saab ka Laua Viina eest tehtu.
=> Prognoosin, et Eesti oma tõuseb umbes 100 =>101 esimesel kauplemispäeval, ehk intress langeb pisut alla 3%. Aga küsimus on spreadi suurus. Siit ma olen väljendanud arvamust, et peaks olema võimalik emiteerida rohkem võlakirju samas seerias, aga hiljem. Ehk kui kõik 200 MEUR ei peaks leidma kohe ostjat, siis riik peaks ise need tagasi ostma ja taas müüma hilisemal juhul, et tagada likviidsust=madalat spreadi.