Eesti Vabariigi võlakirjad

Eesti riik pakub esmakordselt Eesti inimestele suunatud võlakirju, mis pakuvad jaeinvestorile kindlat intressi ja võimalust kaubelda Tallinna börsil.

Pakkumise kogumaht: 200 000 000 EUR
Kupong: 3.3%
Nominaal: 100 EUR
Lunastustähtaeg: 16.09.2026
Märkimisperiood: 28.08.2024 - 09.09.2024

LHV klientidele on märkimine tasuta.

Täpsem info leitav börsiteatest (link)

Kas keegi tark võiks selgitada, miks on jaeinvestoritele suunatud emissiooni kupong madalam kui on sama perioodiga deposiidi intress Eesti kommertspankades? Riigi tagatisega (kuni 100 000 €) deposiit pangas on võimalik hoiustada aastaks intressiga 3,7%-4%. Miks peaks keegi jaeinvestor märkima riigi võlakirju intressiga 3,3%? Kas see emissioon ei ole mitte garanteeritud läbi kukkuma?
Kaheaastase depo intress on märksa madalam kui 12 kuu pikkuse oma. LHV, SWED jt pakuvad kaheks aastaks 2,5%.

AGA näiteks Holm, Inbank pakuvad tõesti 3,4-3,5%. Seega väike eraisik võib tänu tagatisfondile saada oma deposiidile pangast veidi kõrgema tootluse.

Institutsionaalsed investorid muidugi hindavad väikepanga riski pisut kõrgemaks kui EV riigiriski.

Küsimus LHV-le. Kas riigivõlakirja on plaanis võimaldada kasutada võimenduslaenu tagatiseks? Kui jah, siis mis % määraga?
"Mati.Maalt"
Kas keegi tark võiks selgitada, miks on jaeinvestoritele suunatud emissiooni kupong madalam kui on sama perioodiga deposiidi intress Eesti kommertspankades? Riigi tagatisega (kuni 100 000 €) deposiit pangas on võimalik hoiustada aastaks intressiga 3,7%-4%. Miks peaks keegi jaeinvestor märkima riigi võlakirju intressiga 3,3%? Kas see emissioon ei ole mitte garanteeritud läbi kukkuma?


äkki see, et võlakirja saad igal ajal maha müüa, depo katkestamise korral kaotad intressi
> äkki see, et võlakirja saad igal ajal maha müüa, depo katkestamise korral kaotad intressi

Jah, tasub tähele panna, et intresse makstakse ainult kord aastas, ehk et väljumine mõttekas ainult teatud ajal peale intresside maksmist. Teeb natuke paindlikumaks, aga siiski mitte päris igal ajal..
Ärge unustage kõrgeid kauplemistasusid vähemalt LHVs või on kavas neid nüüdseks automatiseeritud süsteemis langetada? Ei usu hästi.
Kui depost saad kogu põhisumma kätte, siis võlakirja hind on börsil kõikuv. Võlakirja hind võib nii tõusta, langeda kui ka külgsuunas liikuda.
"sigala"
Ärge unustage kõrgeid kauplemistasusid vähemalt LHVs või on kavas neid nüüdseks automatiseeritud süsteemis langetada? Ei usu hästi.


Swedis on soodsam: 0,2%, min 3 €.
Ärge unistage, see võlakiri ei saa olema likviidne kui just mõni pank ei võta endale kohustust likviidsust pakkuda. Ta on küll börsil aga ostu/müügi noteeeringute vahe saab olema selline, et vahet pole. Ehk siis kui ostad siis pead arvestama, et hoiad lõpuni nagu kõikide muude Baltikumi võlakirjade puhul.
"ilvez"
> äkki see, et võlakirja saad igal ajal maha müüa, depo katkestamise korral kaotad intressi

Jah, tasub tähele panna, et intresse makstakse ainult kord aastas, ehk et väljumine mõttekas ainult teatud ajal peale intresside maksmist. Teeb natuke paindlikumaks, aga siiski mitte päris igal ajal..


Parandan siis, ei olnud päris korrektne kommentaar. Tsiteerin investeerimiskooli:
Arenenud võlakirjaturgudel ning börsidel kaubeldakse võlakirjadega nn. puhta hinnaga, mis tähendab seda, et võlakirju noteeritakse protsentides nominaalist. Rahasumma, mis tuleb aga võlakirja eest välja käia erineb sellest kogunenud intressi võrra. Kupongiga võlakiri kogub intresse ja seepärast tuleb ostjal ka ostuhetkeni kogunenud intressisumma (accrued interest) kinni maksta. Hind, mida ostja võlakirja eest peab tasuma (dirty price), võrdub turuhinna ja arvestamishetkeks kogunenud intressi summaga.
Lisan, et tavaliselt on võlakirja ostul-müügil ka teenustasu, mis juba sööbki selle väikese teenitava intressi ära.
Juhul muidugi, kui ei tehta väga suures mahus tehinguid.
Infoks, kõige madalam tehingutasu on SEB-s, 0,1%, min 1€.
Irvhambad sotsiaalmeedias:

Riigi võlakirju võiks ka Selveri infoletist saada nagu suitsu ja ID-kaarte.
- Härra, härra, teil on selline patriootlik nägu, võtke patriotismivõlakirju, 3,3 prossa nagu maast leitud!
- Hea küll, andke kümme.
- Paneme ikka tosina täis, põhimõtteliselt ühe paani siis.
- Hea küll, võtan 12. Kas värskeid ID-kaarte on tulnud?
- Hommikul tuli, aga just said otsa. Jäävad siis ainult võlakirjad?
- Üks SuperSumm ja üks Keno ka.
- Olge hea.
- Ärge sisse pakkige, ma hakkan kohe kasutama.
- Võlakirju või lotosid?
- Mõlemaid.
Nojaa, mingi patriotism võiks ka nagu olla või mis? Nagu ka on välja öeldud et rohevõlakirjadel peabki väiksem intress/tootlus olema kui tavalistel, sest ikkagi rohe, junõu.
/sarkasm/
Millegipärast arvan samuti, et suurem osa eratarbijatest ei ole huvitatud riigi võlakirjadesse panustamisest.
Nad oleksid seda juba teinud tähtajaliste hoiuste najal, mis on endiselt suurema tootlusega saadaval.
Nad lihtsalt ei soovi kellegi teise kontol hoiustada, raha peaks olema nende enda juures ja enda kontol...

Kindlasti on olemas erinevaid patrioote ja institutsioone, kes siiski suures osas selle mahu täis märgivad.
Ise siiski ei raatsi, tootlus on liiga väike, ja vaba raha eriti ei ole...
Õnneks ei ei ole mingi finfluencer ja see ei ole mingi mitteinvesteerimise idee, lihtsalt tavalise lihtkodaniku arvamus :)
Ehkki tingimused ei tundu just ülemäära soodsad, on minu arvates tore, et püütakse kaasata lihtrahvast ka.
Ei pea ju osalema, kui ei soovi, aga võimalus on. Sellega kaob ka vajadus siinsamas foorumis toriseda, et väikeinvestorid segastel asjaoludel taaskord ukse taha jäeti.
Oleks meil vastutustundlik valitsus, siis riigi seiskohalt jah mõistlikum laenata see raha rahvalt. Intressist saadav raha jääb Eesti majandusse ja tarbitakse suuresti kohapeal, intressilt läheb kohe tulumaks eelarvesse tagasi. Iseküsimus, milleks seda raha kasutatakse. Kas senise priiskamise jätkamiseks ja järgmise valimiseelse laristamise kinni maksmiseks või niisama sotstoetuste ja tasuta rahana küttepuude ja kardolate ostmiseks laiali jagamiseks? #2023 aasta valimiseelne pillerkaar.
"Solitary"
Küsimus LHV-le. Kas riigivõlakirja on plaanis võimaldada kasutada võimenduslaenu tagatiseks? Kui jah, siis mis % määraga?


Võlakirjad võimenduslaenule tagatist ei anna ning hetkeseisuga ei ole plaanis ka riigivõlakirjadele sellist erandit kehtestada.
Kuskilt jäi silma ja kirjutan alla > tegemist on säästmis- mitte iinvesteermistootega