Eesti Vabariigi võlakirjad

Investeerimine
81
Kui su aktsiapositsioon läheb nulli, peaksid olema selle positsiooni pärast mures.
Kui EV võlakiri liigub nulli lähedale, on sul hästi palju tõsisemaid probleeme, kui see võlakiri. Eriti kui elad Eestis.
82
"enn.e"
Kui su aktsiapositsioon läheb nulli, peaksid olema selle positsiooni pärast mures.
Kui EV võlakiri liigub nulli lähedale, on sul hästi palju tõsisemaid probleeme, kui see võlakiri. Eriti kui elad Eestis.


See on meelevaldne väide. Vabalt võib olla vastupidi - venevedude harrastajatel jääb probleeme vähemaks.
83
"toonik"
"enn.e"
Kui su aktsiapositsioon läheb nulli, peaksid olema selle positsiooni pärast mures.
Kui EV võlakiri liigub nulli lähedale, on sul hästi palju tõsisemaid probleeme, kui see võlakiri. Eriti kui elad Eestis.


See on meelevaldne väide. Vabalt võib olla vastupidi - venevedude harrastajatel jääb probleeme vähemaks.


Ma ei ole sinuga nõus, et meelevaldne. Ükskõik kui venemeelne sa ei ole. Või eestimeelne. Või ameerika- või lätimeelne, siis kui EV võlakirja väärtus on nullilähedane ja sa elad Eestis, on sul ilmselgelt suuremaid probleeme, kui EV võlakirja väärtus.
84
Mujal pole näinud aga err väidab, et ükski fond ei märkinud. Ei tea kas väikeinvestoritele õnnestus kõik ära müüa?
85
"Cynic"
Mujal pole näinud aga err väidab, et ükski fond ei märkinud. Ei tea kas väikeinvestoritele õnnestus kõik ära müüa?

Need reformarid ostsid ehk, kes parajasti maja ei ehita :P
86
Tuleb välja, et Jürgen bluffis siin kaardilaua taga.
Ta ju ütles, et kui eraisikud täis ei märgi siis teevad pensionifondid musta töö ära.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120320773/riigivolakirjad-jatsid-pensionifondid-kulmaks-mitte-ukski-fond-ei-votnud-pakkumisest-osa
87
"toonik"
"enn.e"
Kui su aktsiapositsioon läheb nulli, peaksid olema selle positsiooni pärast mures.
Kui EV võlakiri liigub nulli lähedale, on sul hästi palju tõsisemaid probleeme, kui see võlakiri. Eriti kui elad Eestis.


See on meelevaldne väide. Vabalt võib olla vastupidi - venevedude harrastajatel jääb probleeme vähemaks.


Ei jää ka neil venevedude korraldajatel probleeme vähemaks, ikka hullemaks. Ajalugu on seda korduvalt näidanud - vaata näiteks, milline oli enamuse juunipöörde kohalike aktivistide saatus 1940. aastal või mis on saanud enamuses donbassi paduvenemeelsetest aktivistidest.
88
Märgiti 4 korda üle.
https://www.err.ee/1609450208/investorid-markisid-eesti-riigivolakirjade-emissiooni-neli-korda-ule
89
Pidu ja pillerkaar saab jätkuda.
90
Kui pensionifondid ei osalenud, siis kes märkis 792 miljonit? See jagunes 28 kutselise investori vahel. Teades Eesti investeerimismaastiku üsna hästi, siis meil ei ole siin palju kutselisi investoreid kellel oleks võimekust 28 milli (keskmiselt) ühte emissiooni parkida. Pidid olema big ticket investorid, aga kes need siis olid, kui kohalikud pensionivara haldurid jäid kõrvale? Jae koha pealt ütleks, et ebaõnnestunud. TS IPO kaasas nt 2x rohkem jaeinvestoreid.
91
Institutsionaalsed investorid? :)
Eesti riigi võlakirjade emissiooni perioodil avati Swedbankis koguni üle 1800 väärtpaberikonto.
92
Eesti institutsionaalsed investorid märkisid kokku ca 550 miljoni eest, mis on märksa rohkem kui ma oleks oodanud. Huvitav oleks teada, kui suure osa sellest märkisid erinevad emissiooni korraldajate LHV/Swedi investeerimisfondid?
93
Neli korda üle märgitud emissioon on super tulemus, usaldust Eesti riigi vastu on küll ja veel.
94
Jah, ilmselt kauplevad juba esimesel päeval 104€ juures, kuna nõudlus on nii suur.
95
Praktiliselt kogu nõudlus tuli pankadelt kes pole lollid. Nad ostsid seda seepärast, et valitsuse võlakirja saab kapitali adekvaatsuse arvestuses hoida bilansis null riskikaaluga (mis on absurdne aga see selleks). Kui rohkem ei saanud siis ei saanud ja asi unustatakse ära. Pangad seda ülesse ostma ei hakka. Jaeinvestorid samas märkisid väikese osa ja said kõik mis tahtsid mis on ratsionaalne- tähtajalise hoiusega võrreldes see jaeinvestorile midagi ei paku. See on üks neist instrumentidest mille kohta võib öelda, et kes sees see sees ja kes väljas see väljas.
96
Ega siis midagi, riik saab varsti turule tulla uute võlakirjadega, mille intress on 3,1% ja maht on 300-400 miljonit eurot. Raha lausa vedeleb laual.
97
Minu mäletamist mööda ju Kaval-Hans märkis `numbriliselt jõuliselt` , sealt siis see ülemärkimine
98
Väike võrrandisüsteem ja tulemus on selline:
Eesti väikesed: 29/29=100%
Eesti suured: 136/523=26%
Muud suured: 35/269=13%
Kokku 200/821=24%
99
Kui ma nüüd saan õigesti aru siis Eesti riigi 2Y võlakiri kaupleb hetkel ostuhinnaga 100,6375 ja müügihinnaga 100,7775.

Seda tuleb (spreadi ning intressi osas) pidada väga edukaks, ja kohe peaks tõusma instrumendi atraktiivsus.

https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE1300001563/trading

=>
Positiivne mõju pikaajaliselt mis puudutab 1) riigi finantseerimiskulusid, ning 2) konkurentsiolukorda hoiuseturul.
100
Muidugi tuleb siinjuures ka mainida neid riske mis tekivad, kui riik peaks laenama liiga palju. Mitte ainult kasvaksid siis intressikulud riigieelarves, vaid tekiks ka "crowding out"-efekt kuna riik korjaks kokku säästusid, mis muidu oleksid laenatud erasektorile.

Aga hetkeseis on selle uue instrumendiga väga lootusrikas.