Michali ülbus ajab ikka üle ääre.
4 Likes
Juudast on evangeeliumides kujutatud kui negatiivset tegelast, alatut reeturit, äraandjat. Tegelt oli tal hoopis tähtsam roll ja see oli Jumala poolt ette määratud. Vaba tahet polnud tal ollagi .Ta pidi Kristuse reetma, et Jeesus kinni võetakse, kohtu ette veetakse ja risti lüüakse. Ristilöömine ja ülestõusmine aga lunastas kõik patused inimesed maailmas .
Juudas sõitis nagu vedur rööpaid pidi kuristiku poole, oma hukatuse poole.
Ta ei saanud kõrvale kalduda, ustavaks jüngriks jääda nagu Johannes, sest siis poleks Kristuse kinnivõtmine ja hukkamine õnnestunud.
Kogu suur patuste lunastamise plaan oleks nurjunud .
Juudas oli kulumaterjal, mis ohverdati suurema hüve nimel .
Võik koguni öelda, et Juudas tegi Kristusele suure teene, sest pidas Jumala plaanist täpselt kinni oma elu ja oma hingeõnnistuse hinnaga .
Mitte sõimata ja alandada pole vaja Juudast, vaid kiita tema kindlameelsust osaleda lunastusplaanis just niiviisi nagu Jumal seda oli ette määranud - sest kuidas muidu oleks pühad kirjad tõeks läinud ?
Väljavõte artiklist:
Kui tavaliselt on klaverikaanele märgitud sõna Estonia, siis nüüd on seal kaks rida: Laul Estonia. (Jumalaema kiriku klaver Pariisis).
«See on väga suur tähelepanuvajadus, kui Indrek pani sellele klaverile oma nime, unustades kes on Estonia klaveri tehnoloogia tegelikud autorid!» märgib eakas lugupeetud allikas ning lisab, et vana ajaloolise traditsiooni kohaselt pannakse klaverile meistri nimi. «See on keegi, kes on teinud klaveri juures olulise tehnoloogilise lahenduse. Ta on konstrueerinud klaveri. Mitte kunagi ei märgita klaveri peale müügimehe nime. Indrek on müügimees. Ta ei tea klaverite ehitusest kahjuks mitte midagi!»
11 Likes
Üldiselt nõus, aga kas ilma Juudase reetmiseta poleks saanud Jeesust kinni võtta? Ta ju ei peitnud ennast. Kui kinnivõtjad tulid kohale, oleks ka ilma Juuda suudluseta selgeks tehtud, kes on kes.
Kuuuurija infot tuleb muidugi koefitsiendiga võtta, aga selge on see, et presidenti siit ei tule. Ja veidi kurb on, et üldjoontes teenekas inimene ei suuda asju reaalselt hinnata.
Paistab, et nüüd tuleb teha nii: Riigikogu peab kokku korjama 70+ riigikogu saadiku allkirjad ühisele sooviavaldusele ja siis peab sellega Ülle Madise juurde minema ja siis see sooviavaldus peab seal Ülle juures soovi avaldama ja siis Ülle vastab sooviavaldusele “Jah”.
1 Like
- aastal Kersti Kaljulaid ju täpselt nii tegigi. Miks siis Ülle Madise ei võiks sama rada käia?
To: Murzilka
Ülle Madise on hetkel õiguskantsler. Kersti Kaljulaid ilmus välja alles valimiste hilisemas etapis, kui olid osad valimisvoorud juba toimunud (ma mäletan nii) ning Kersti ei olnud tol hetkel mitte ühegi olulise ametiga koormatud. Ülle ei saa ametikoha tõttu end ise välja pakkuda sest siis seatakse ta neutraalsus koheselt küsimärgi alla. Seega pole need täiesti võrreldavad situatsioonid.
Seega oleks vägagi normaalne, kui saadakse nii palju allkirju paberi alla kokku, et Riigikogus saaks sellise numbriga presidendi ära valida. 70+ oleks igati ilus number.
2 Likes
Ma pikka aega nii ei arvanud (vastuargumendid olid arvestatavad), aga presidendi otsevalimised oleks vast siiski paremad.
presidendid otsevalmistel ilmselt olekski kandidaadid helme, ratas, lauristin, tarand, ansip. võidab see, kes suudab populistlikum olla. ja pärast kirud samamoodi nagu riigikogu valimiste järgselt.
ja vähegi pädevamad inimesed hoiaks sellest, ametist, kui katkust eemale.
ja palju siis võimu anda otsevalitud preskule?
1 Like
Kas ma just lugesin, et demokraatia kui selline on väga halb, sest siis saab rahvas kasutada oma põhiseadusejärgset võimu läbi valimiste ning nendel kes otse rahva poolt valitud on, neil ei tohiks üldsegi võimu olla?
Kas see mitte korra juba Eesti ajaloos pole olnud, et rahvas haigeks jäi ja valimistel valesti valida himustas ning seetõttu tuli parematel inimestel kiiremas korras radikaalsemad meetodid kasutusele võtta?
1 Like
Kersti Kaljulaid vannutati Eesti Vabariigi presidendiks 10. oktoobril 2016. Kuni 2. oktoobrini 2016 oli ta ametis Euroopa Kontrollikojas. Ehk siis ta loobus sellest ametist nädal enne tema ametlikku nimetamist presidendiks. Ma ei oska öelda, kas see Kontrollikojas audiitorina töötamine oli oluline amet või mitte. Esmapilgul tundub olevat pigem selline tähtis Euroopa amet., samas võin eksida ja selgub, et täiesti mõttetu mutrike ühes suures masinavärgis. Samas, Kersti oli kindlasti ametlikult ametis veel siis, kui ta presidendi kandidaadiks nimetati ja kui riigikogu ta presidendiks valis.
Kersti Kaljulaidi presidendiks “nüginud” Erki Nestor kommenteeris kunagi Kersti saamist presidendiks nii: Nestor ise (ehk veel keegi) arutasid-pakkusid Kerstile presidendiks kandideerimist juba 2016 kevadel. Aga Kersti olla vastanud, et tema ei soovi kogu eelnevas tramburais ja “trikoovoorudes” osaleda. Samas kinnitas Kersti, et ta on valmis presidendiks hakkama, kui valijameestel hääled koos on, ja et tuldagu siis uuesti tema juurde. 2016 sügisel, peale presidendivalmiste ebaõnnestumist toonases valimiskogus nii juhtuski - Nestor kauples vajalikud hääled riigikogus kokku ja läks uuesti Kerstit paluma, et hakaku too ikka presidendiks.
Sellest tulenevalt saab Ülle Madise soovi korral tegutseda täpselt Kersti Kaljulaidi järgi, ei mingit probleemi.
Disclaimer: minu kommentaar ei tähenda, et ma promon või toetan või soovin Ülle Madise saamist presidendiks. Ma lihsalt väidan, et Üllel on Kersti näol olemas hea eeskuju, kuidas on võimalik saada Eesti Vabariigi presidendiks nii, et ei pea osalema mingites eelnevades valmisvoorudes-debattides.
3 Likes
täitsa valesti lugesid. mis ma ridade vahele kirjutasin oli see, et ainult reptiilid tohivad võimu teostada. need, kes on suguluses sorosega. ja demokraatia on illusioon orjadele.
aga tõsisemalt. prooviks nüüd need labased demagoogilised võtted kõrvale jätta. rahvas ilmselt ei ole haige.
rahvas saab oma põhiseadusliku võimu kasutada Eestis mitmetel valimistel- riigikogu, kov, europarla ja võimalik on ka referendumeid korraldada. kas seda on piisavalt või vähe eks igaühe maitse küsimus.
okei kui presidenti ei saa otse valida, siis pms ei ole rahval demokraatliku võimu. on väide. fine aga miks piirduda antud väite puhul ainult presidendi institutsiooniga. võimu on ka meil teistel ametikandjatel. miks mitte lasta rahval valida ka eesti panga presidenti, õiguskantsleri, riigikohtu esimeest, kaitseväe ülemjuhatajat, riigikogu esimeest jne jne. no leiame veel ameteid, kus on võimu ja võimu, mille teostamisel saab juhtida kellegi huvide realiseerumist, ligipääsu ühisele hüvisele jne.
tänane arutelu presidendi otsevalmiste osas on puhtalt seotud teatud erakondade lootusega sogases vees kala püüda. ütleme otse ekre, isamaa ja kesk. ainuke asi, millega need võitjad ei arvesta, on see, et neil ei pruugi see kala näppude vahele jääda ja siis on jälle rahvas haige, valimised võltsitud ja sorose punt võimul.
aga kui minna presidendi otsevalmiste teed, siis kui suur võim võiks olla presidendil?
viimaks keerleb kõik ju piruka jagamise ümber. täna jagavad meil pirukat 101 pead, presidendi otsevalmise korral jagaks pirukat 1 inimene. tõenäoliselt määraks peaministreid jne. ja siis tuleks loota, et ta on valgustatud ja ei juhtuks olema t*bla. aga selge on see, et võimule saamiseks peaks ta olema kõige parem populist ja ilmselgelt mõnele erakonnale lojaalne.
Mis kinnisideed sul nende soroste ja reptiilidega on?
Klassikaliselt minnakse väitluses isiklikuks ja hakatakse oponenti sildistama siis kui argumendid otsa saavad. Mina sinu tekstis muud argumenti presidendi otsevalimiste vastu ei suutnud leida kui see, et äkki ta juhtub koos rahva enamusega valesti mõtlema.
2 Likes
President ei peaks olema poliitmanipulaator, et oodata millal on sobivaim hetk oma jah välja käia. igal inimesel peaks hinges-südames selge olema kas ta tahab või ei. Rohkem sirgeseljalisust. Vabadussõtta mindi ka missioonitundest kui olukord rindel oli niru mitte peale Võnnu lahingut…
3 Likes
mulle nagu ei sobi see, kui keegi mulle sõnu suhu hakkab panema. või väidab, et ma ütlesin midagi, mida ma ei öelnud. siis ma vastangi keel põses huumoriga. kui seda nüüd isiklikult võtsid siis puhtalt sinu mure.
kui sa kogu selle teksti peale muud argumenti välja ei suut lugeda, siis võib-olla tuleks lugema õppida? vahest võiks ka mõnele küsimusele nt vastata arutelu huvides.
ses suhtes küsimus ei ole ju keeruline. kas me tahame parlamentaarset või presidentaalset riigikorda? ja kui me nüüd otsustame, et me tahame presidentaalset riigikorda, siis ma küsiks, kas see lahendab kõik meie ühiskondlikud probleemid ja toob õnne ja jõukuse meie hoovile?
näiteid, kus ainest saada, on maailmas rohkem, kui üks.
To: Murzilka
Euroopa Kontrollikoda ei ole Eesti sisepoliitiliselt niivõrd tundlik institutsioon, kui seda on õiguskantsler. Ma ei tea kas Ülle Madise säilitab oma sõltumatuse, et edasi töötada vanas ametis, kui ta korjab ainult 21 allkirja kandideerimiseks ja siiski ei osutu valituks. Tõenäoliselt oleks Ülle sõltumatuse-süüdistused ära langemas siis kui näiteks on presidendi valimiseks vajalikud hääled juba ette koos. See teeb 68 häält, aga veelgi parem kui oleks 70 või 75 või rohkemgi häält.
Samuti ma ei mäleta, mitu aastat Kersti Kaljulaiul veel jäi kontrollikojas töötada, kui ta poleks presidendiks saanud.
Teist-pidi: Milline motivatsioon oleks mingil lugupeetud isikul sukelduda presidendikaruselli oma 21 häälega, kui 2 olulisemat parteid parlamendis on tõenäoliselt tema presidendiks saamise vastu. Ja vastu on just need parteid, mis järgmistel valimistel saavad tõenäoliselt võidu.
lihtsalt ajaloolise täpsuse huvides. vabadussõtta mindi ikka lubatud maa pärast. enne seda värbamine sisuliselt ebaõnnestus ja rinne taganes. ei tasu ikka üle romantiseerida ka seda hetke. eestlane on pragmaatiline.
aga jah, see olukord, kus tänased kandidaadid pms viimse hetkeni harjakapis redutavad pole ka normaalne. väldivad debatte ja üritavad siis jokkerina lauda tühjaks teha.
4 Likes
Kes on see meie kelle nimel sa sõna võtad?
Kas presidendi otsevalimine muudaks Eesti riigikorra presidentaalseks? Otseloomulikult mitte, aga muutuks see, et tagatoa kokkulepetega määratud süvariigile kuuleka esindusametniku asemel oleks meil rahva mandaadiga riigipea kellel küll poleks mingitki suuremat seadusandlikku võimu kui täna, aga oleks rohkem moraalset võimu talitsemaks seadusandlikku võimu kui see - nagu viimasel ajal kombeks on saanud - rahva tahtest jõuga üle rullib.
Jah ma mõistan, selline president oleks sellele meiele keda eespool mainiti väga ebamugav president, sest tema arvamusega peaks arvestama.
9 Likes