"argo1974" Natuke tuuleenergia tehnilisest poolest ja võrdlusnumbreid: Installitud nimivõimsus 30 MW -> keskmine tootmisvõimsus 5 MW -> tagatud (99,5% ajast) võimsus 1 MW. Elektrienergia tarbimisvõimsuse 1500 MW korral oleks seega vaja 45 GW installitud nimivõimsust, et 99,5% ajast oleks puhas tuuleelektrienergia saadaval (salvestuseta üledimensioonimine). /../
Loogika viga seisneb selles, et need tuulikud ei ole sõltumatud - kui eestis tuul ei puhu, siis sõltumata sellest mitu tuulikut sul on, on väljund ikka 0. Max varustuskindluse protsendile seab ilm piiri ette.
Võib-olla aitab see, kui Eestis, Lätis ja Leedus on igaühes 7000 MW võimsusega tuulikuid, et kui ühes või kahes riigis tuul ei puhu, siis on lootust et ühes riigis ikkagi puhub ning varustab kogu Baltikumi oma elektriga. Ja loomulikult see ei tähenda et iga 7000 MW -ne nimivõimsusega komplekt annab sama suurt võimsust ka välja. Pigem võib arvata, et võimsus on kolmandik või heal juhul pool nimivõimsusest. Mis tähendab seda, et 7000 MW ei piisa Balti riikide varustamiseks.
Kui selle tabeli kasutatavate võimsuste osast avariijaam maha arvestada, siis jääb ikkagi 1628 MW + tuul ja päike. Tipu katmisega tuleb toime kenasti.
Juhul tõesti, kui midagi remondis ei ole. Aga remondis võivad olla ka Estllinkid, Rootsi tuumajaamad jms, sestap remondi puudumist päris "heade asjaolude kokkusattumiseks" vast ei nimetaks. Võimsused on esialgu veel olemas.
"Homemaker" Fukushima juhtus 2011. aastal, Ingalina suleti aastail 2004 - 2009 Euroopa Liidu nõudel. Rahvahääletus toimus 2008 ja see pooldas jaama 2. bloki säilitamist, kuid tulemus tunnistati tühiseks.
Ei ma räägin Visaginase tuumajaamast, milles pidid osalema ka teised Balti riigid, aga kõik hüppasid alt ära ja lõpuks leedukad ise ka.
Visaginase tuumaelektrijaama plaanitav ühikuvõimsus on 1250-1300 megavatti. Praeguste turutingimuste juures maksaks Visaginise jaama megavatt-tund umbes 50 eurot.
Hetkel on meil liiga vähe (territoriaalselt hajutatud) tuulikuid, et tagatud võimsuse numbreid saavutada. Võimalik, et Eesti pindalast ühtlase tuulevaesuse välistamiseks isegi ei piisaks. Vana nali, et tehnika alal on rohkem luuletajaid ja muinasjutuvestjaid kui kirjanduses. Arvudele ja salvestustehnoloogia reaalsusele otsa vaadates on selge, et elektrienergia tootmise rajamine puhtalt tuuleenergeetikale (salvestusega või ilma) on puhas bluff. Nii majandusliku võimekuse, ühiskondliku aktseptantsi kui ka territoriaalsete võimaluste osas. Kogu senine energeetika on põhinenud esmalt energia koondamisele ja alles seejäärel selle kasulikuks muundamisele. Olgu kivisütt kompaktses ahjus põletades või rohkete harujõgedega jõestiku suudmesse hüdrogeneraatoreid paigaldades. Roheenergeetika on aga hajusa ja juhusliku energia püüdmine väljal, mille püüdmise seadmed on kallid ning ruumimahukad.
Nüüd, kui vesi ahjus, siis imestatakse, et miks meil piisavalt tootmisvõimsusi ei ole (ei rohelist ega "musta"). See on hea võimalus kõikidel peegli ees seista natuke - kes on proovinud midagi vähegi tootmisega seotut viimasel ajal Eestis rajada, see teab, et paberimajandus on üüratu ja enamiku ametnike õilis eesmärk on sulle selgeks teha miks midagi ei saa teha. Ja isegi, kui ametnikest õnnestub end läbi närida, siis ilmub suvalises vallas alati välja mõni kõva häälega härra või kandva vokaaliga daam, kelle peale kohalike omavalitsuste poliitikutel jalg värisema hakkab ning kaikad kodaratesse hakkavad lendama. NIMBY ruulib ja nüüd imestame, et kuidas küll see jälle niimoodi läks... Isegi kanalat ega lasteaeda ei saa teha, muust rääkimata, näiteid on palju.
Kogu see energia kriis on paljuski ikkagi mitte toimiva börsi probleem. Kõik jahvatavad mingist nõudluse ja pakkumise tasakaalust turu tingimustel, aga see turg on väärakas. - meil on nõudluse poolel elektri müüjad, kes ei tooda ega juhi tarbimist (sisuliselt on nõuglus fikseeritud) - pakkumise poolel on meil aeglaselt juhitava võimsusega tootjad (suuma ja fossiilsed kütused), kiiremalt juhitavad võimsused (gaas) ja suvaliselt juhitava võimsusega tootjad (tuul ning päike). Kaks viimast saavad oma tootmist juhtida kuidas suvatsevad ja sellega igal tunnil pakkumise olukorda muuta. Kui pakkumise kahandamisega saab hinda täiesti ulmeliseks ajada, siis nõudluse pool ei saa sisuliselt midagi teha. See ei ole enam turg, vaid tootjate poolne manipulatsioon, et igas olukorras maksimaalne kasum võtta. Viimasel ajal ei ole kuidagi muutunud TEJ, põlevkivi/kivisöe ega tuule/päikese elektri tootmise sisendhinnad. Aga millegi pärast maksab tarbija kogu aeg mingit tohutut "energiahindade kasvu" kinni, mis olla tingitud sõjast, sest kuskil on 2MWh puudu!!!
Eilsest UV'st saime ka teada, et Eesti Energia, istudes nii tootja kui müüja toolil, on aluse pannud NordPoolile ja selle loogikale ning koolitanud järelvalve tegelema turumanipulatsiooni tuvastamisega. Kas ainult mulle ei tundu asi õige?
Seejuures on halenaljakas vaadata kriisi lahendamist. Nii nagu pandeemia kriisiga, on ikka tüüri juures poliitikud. Poliitikul pole mitte mingit huvi/motivatsiooni kriisi ära hoida tehes pikki plaane ja parandades süsteemi, valmistuda. Poliitiku tõeline tähetund algab tagajärgedega likvideerimisel - siis saab särada pildudes raha toetusteks, fikseerides hindu, printides talonge, murdes vabaks ladude uksi, kehtestades piiranguid ja vabadusi. Mingid pikaajalised strateegiad, läbimõeldud süsteemid, toimiv regulatsioon ja järelevalve - see kõik on iii-ga-av! Kes hindab poliitikut, kui kõik toimib ja töötab? See ei tule ju kellelegi meelde! Aga jaga toetust, talvekartuleid ja fikseeri hindu - seda mäletatakse pikalt!
AI peaks suutma olemasolevatest ressurssidest kombineerida pikaajaliselt (aasta lõikes) kõige optimaalsema segu (nii hinna kui ka CO2 osas), võttes arvesse füüsikaseadusi ja reaalseid tootmisfunktsioone. Selliste simulatsioonide tegemine ei tohiks olla matemaatiliselt keeruline.
"Zoom" Kui selle tabeli kasutatavate võimsuste osast avariijaam maha arvestada, siis jääb ikkagi 1628 MW + tuul ja päike. Tipu katmisega tuleb toime kenasti.
Juhul tõesti, kui midagi remondis ei ole. Aga remondis võivad olla ka Estllinkid, Rootsi tuumajaamad jms, sestap remondi puudumist päris "heade asjaolude kokkusattumiseks" vast ei nimetaks. Võimsused on esialgu veel olemas.
Talveperiood 2020/2021 aastal - Eesti elektrisüsteemis ei katnud tootmine tarbimist 99,7 % ajast ja oli vajalik import. Maksimaalseks ekspordiks oli 131 MW ja maksimaalseks impordiks 894 MW. Keskmiselt importis Eesti elektrisüsteem 437 MW.
Tegelikult peaks soojustagastusega basseinivee vahetussüsteem väga palju energiat kokku hoidma, aga kas Eestis on mõni bassein sellise süsteemiga varustatud, pole õrna aimugi. Ventilatsiooni soojustagastussüsteemid on levinud, aga sama on tehniliselt võimalik teha ka kanalisatsiooniga.
Olen siiski päris kindel, et SPA-de energia vajadus on murdosa tööstuse vajadusest. Me peame tööstust sulgema. Eesotsas pelleti ja tselluloosi tootmisega.
See on ju levinud hinnaskeem, et hommikul vara saad odavamalt ujulapääsme osta. Ja ega vesi siis nii kiiresti ka maha ei jahtu et õhtuks jääkülm on. Paar kraadi langeb jah, ujuge kiiremini siis, saate sooja :)
Ja vahetage oma klaasputkade aknad soojapidavamate vastu välja. Aura veekeskus just seda äsja tegigi.
kindsigo. SPA-s kulub energiat palju, sest kliendile on vaja pakkuda kokkuleppelist teenust. Kas sa võtaksid SPA-paketi, kus peenes kirjas on: * saunu köetakse vaid juhul, kui elektri hind on alla X ** vesi voolab vaid juhul, kui elektri hind on alla Y *** tuled põlevad vaid siis, kui elektri hind on alla Z **** üldkasutatavate ruumide temperatuur on vahemikus 10-25 kraadi, sõltuvalt elektri hinnast. Suure basseini võid sa päevaks "ette kütta"*, saunad, voolav vesi jms - paindlikkust on siin väga vähe kui tahad kasvõi mingil määral tasemel teenust pakkuda.
* - nõuka ajal oli Tartus Tähtveres ujula, kus nädalavahetusel vett vist üldse ei köetud, mistap esmaspäevased trennid olid võrdlemisi jaheda veega. See-eest reedel tervitas ujula nii mõnigi kord türgi sauna kliimaga.
Vee erisoojus on 4x suurem kui õhul, seega peamine energiaröövel on vee soojendamine. Seda saab teha peamiselt öösiti. Neid mullivanne jms pisemaid basseine peab tõesti ka päeval soojendama, aga seda võiks teha soojuspump kanalisatsiooni suunatava vee soojuse arvelt. Sooja vee suures koguses majast välja laskmine on esimene koht, kust kokkuhoidu otsida.
"Investor" Ma nendest rohevastastest ei saa aru, pidevalt on mingi näide jaanuarikuu külmast õhtust kui tuul ei puhu ja päike ei paista ja ainuke alternatiiv on surnuks külmumine. Siis on väga ok ju LNG gaasi turbiini ajada või Soomest tuumaenergiat osta, kui selline hetk on. Aga valdava osa aastast siiski tuul puhub ja aprillist oktoobrini paistab päeval (kui toimub lõviosa tarbimisest) ka päike. Peaks olema ju enesest mõistetav, et kui me 90% ajast saame roheenergiat kasutada, siis kõik võidavad.
PS. Üllatus-üllatus, isegi Enefit Green, kes alles alustab oma tuuleparkide rajamist, on suutnud nii jaanuaris kui ka veebruaris korralikult megavatt-tunde välja keerutada isegi "kui tuul ei puhu". Kes ei usu, lugege börsiteateid.
Kui tuul ei puhu, siis ei suuda tuulik ühtegi MWh välja keerutada. Vaatamata börsiteadetele. Ausõna, objektiivne loodusseadus. Siin on meil keegi k525, kes on kohe valmis sildistama puutini trollifarmiks need, kes väidavad, et ilma tuuleta tuulik ei saa toota elektrit (sest taastuvenergeetika on meie ajastu au, mõistus ja südametunnistus). Aga nii see paraku on. Tuulik muutub alles siis taastuvenergeetika vastuvõetavaks lahenduseks, kui temale lisada salvestus, mis on piisavalt suure mahutavusega, et siluda tormituulega ja tuulevaikusega perioodid ja anda välja ühtlast energiavoogu ehk muutuda juhitavaks tootmiseks. Need võimalused on juba praegu olemas, aga teevad taastuvenergeetika installimise 3x kallimaks ja roheentusiasm ei köida enam piisavalt palju muutliku meelega võuke, järelikult pole poliitiliselt kasulik.
"Ausi" Need võimalused on juba praegu olemas, aga teevad taastuvenergeetika installimise 3x kallimaks ja roheentusiasm ei köida enam piisavalt palju muutliku meelega võuke, järelikult pole poliitiliselt kasulik.
Tuuleenergia koos 3x kallima hinnaga jääb ikka rämedalt alla sellele Nord Pooli hinnalaele 4000 EUR/MWh, millest varsti saab 5000. Ja mis mõttes pole poliitiliselt kasulik. Eesti Energia Liivi lahe meretuulepark tulebki koos salvestussüsteemidega.