Kõik Eesti energeetikas hetkel toimuv ja võimalikud tulevased arengud. Rohepesutoetused, hinnareaalsused, valitsused ja Euroopa suunad on muutuvad, energiavajadus tsivilisatsiooni kestmiseks aga jääv.
Hinnareaalsuse teemast:
"k525"
Ma olen Norrat maininud ühe korra ning samas lauses kirjutasin, et Taani on parem näide ja Eestiga sarnasem. Aga olen ka endiselt seisukohal, et selline lahendus, mida Norra ja Taani arendavad, kus tuulevaiksel perioodil imporditakse Norra salvestusjaamast ning tuulisel perioodil eksporditakse, on minu meelest väga hea näide, kuidas energiapoliitikat ajada.
Kus sul see Eesti "Norra" on. Su näide on just vastupidine näide su väitele, et kõikuva roheelektriga saab midagi ära teha. Tegelikult saab jah, kui oleks kõigil kohe kõrval võtta "Norra", kuhu saaks piiramatult energiat vee potentsiaalina salvestada. Tegelikult on see väga haruldane situatsioon maailmas - mujal ei ole sellist mägist, vesist ja hõredalt asustatud piirkonda kohe kõrval võtta.
Kunagi sai siin foorumis lahatud Austria kogemust, mille mägisus sarnaneb Norraga - aga seal ei ole energia pikaajaline salvestus veesse eriti teemaks, kuna seal elab ka inimesi.
"k525"
Meil ei ole väga suurt pointi tuumajaamade LCOEde üle vaielda ning eriti mõttetu on seda teha sinu poolt refereeritud tuumaenergia lobiorganisatsiooni arvutatud LCOEde üle. Kui keegi tahab tuumajaama ehitada, siis jumala eest, andku minna. Aga mitte minu raha eest. Ostan ise ka sealt hea meelega elektrit, kui saab mõistliku hinnaga. Ma lihtsalt ei näe põhjust, miks seda peaks tegema kolhoosikorras rahva raha eesti. Mingil põhjusel ei ole rahvusvahelised energiaettevõtted järjekorras, et Baltikumi tuumajaam ehitada. Äkki see ei ole siiski nii kasumlik, nagu viidatud allikas näitab?
Allikas oli su enda oma. Sa kopeerisid siia ainult pildi, aga jätsid kopeerimata jutu.
Link on siin. Lehe ülaosas saab ka terve dokumendi alla laadida.
Pilt:
Tuumaenergia LCOE kogu elutsükli jooksul on USAs $29. (Reaalsed projektid. Koos jaama likvideerimisega eluea lõpus. Söel $42 ja gaasil $24). Offshore wind LCOE üle tsükli on $83 (arvestuslik).
Sinised horisontaalsed tulbad konkreetsel joonisel on arvutatud juhul kui rahastamine on 40% omakapital, kulukusega 12%, ning 60% laen, intressimääraga 8%. Reaalsuses on suurte tuumajaamade rahastamine teistsugune - intressimäär 1-4% (sest reeglina on taga valitsuse garantiid). Samuti rakendatakse siin 20a eluiga tuulejaamadele ja 40a eluiga tuumajaamadele, mis on esimeste osas ülehinnatud ja teiste osas pigem alahinnatud.
Lisaks ei arvestata uurimuses ülekande maksumust, energiatootmise ajalist profiili, sotsiaalset maksumust jne.
Arvestus on elektroni liikumasaamise peale, aga ei arvestata, et kas seda kuhugi ka panna on ja kas ta ka sinna kohale jõuab sel ajal kui seda toodetakse.
Kokkuvõte:
When U.S. government subsidies are included, the cost of onshore wind and utility-scale solar continues to be competitive with the marginal cost of coal, nuclear and combined cycle gas generation.
Ehk siis maapealne madala ehitusmaksumusega tuuleenergia ja päikeseenergia on tänu subsiidiumitele konkurentsivõimeline. Ilma subsiidiumiteta (eriti tuuleenergia, joonis 2) pole. Offshore tuul pole USAs isegi subsiidiumitega konkurentsivõimeline. Ja seda enne ülekande ja salvestuse ehitamist.
Seega on just sinu paljukiidetud tuuleenergia kolhoosikorras ehitatud. USAs samamoodi nagu Eestiski.
Rahvusvahelised energiaettevõtted on järjekordades nendes maades, kus valitsused on nõus tuumaenergiat garanteerima (mitte subsideerima, vaid garanteerima näiteks kokkulepitud hinna kokkulepitud aegadel - jaam peab tagama, et neil aegadel ta ka toodab ja siis riik ostab selle energia näiteks 100$/MWh ära ja suunab börsile).
Muidu on see erakapitali jaoks liiga suur risk oma mahu ja pikaajalisuse tõttu - kuigi tavaline kommenteerija siin "musti luiki" arvesse ei võta, siis reaalses eraettevõtluses kardetakse neid 50+a ja 10+G$ projektide puhul ka tegelikult.
"k525"
Võta näiteks Soomes arendatud tuumajaama uus reaktor. Uue reaktori lisamine pidi ju soodne olema, aga realistlikult võttis aega 13 aastat ja 11 bn eurot ehitamaks 1600 MW nominaalvõimsust. Eeldades, et selle 13a jooksul tuli ka nt 7% WACCi katta, on juba enne ehitamise algust kulunud koos intressidega ca 20bn eurot, ehk 12,5M EUR MW kohta. Eeldades 50a eluiga ja sama WACCi, on ainuüksi kapitali ja amortisatsiooni kulud MW kohta 100% capacity juures 130 EUR. Sinna lisanduvad kütuse ja jaama opereerimisega seotud kulud. No ei ole selline projekt, kuhu tahaks raha panna.
30% hinnavõitu tuleb samasse jaama seeriana uue reaktori lisamisel.
Teist tüüpi reaktori arendus ongi kallis. Ilmselt samas hoiti Soomes natuke (sama 30% kui oleks seeriareaktor olnud) raha kokku, kuna ehitati olemasoleva jaama juurde, aga uue reaktoritüübi arendamisel on see kokkuhoid suhteliselt väike.
WACC kasutamine selle projekti juures niimoodi on vale. Sobib mõnemiljonilise tuulegeneraatori puhul, aga riiklike garantiidega või riigi omanduses olevate kümnete miljardite väärtusega projektide puhul see päris nii pole.