See on vist nagu kahepoolne bluff, kuna sellise hinnaga pmst peab toetuse tegema...? Ja päris raske hakkab olema 24-aastaste laste üüritoetusi ära seletada...
Riikogus on hetkel tants aurukatla ümber. Hinda mida vastu võetakse keegi muidugi ei tea. Ja nagu keegi seal ütles, hinna määrab tootja koos konkurentsiametiga. Ühesõnaga kits kärneriks.
"ain25" Nüüd siis asi nii kaugel, et firmad ei tohi oma elektritarbimist optimeerida ette teatamata. Ma loodan, et sain kiirustades millegist valesti aru, sest muidu asi muutub juba komöödiaks. Paar punkti lepingust:
4.2 Ostja kohustub mitte optimeerima turupõhiselt ega muutma oma järgmise päeva elektritarbimist pärast Nord Pool elektribörsi päev-ette turu hindade avalikustamist ilma Müüja eelneva, vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta.
4.3 Juhul kui Ostja rikub punktis 4.2 nimetatud kohustust, on Müüjal õigus nõuda Ostjalt lisaks Lepingus sätestatud tasudele tunnipõhiselt tasu alla koormamise tõttu alatarbitud elektrienergia eest ja/või üleskoormamise tõttu üle tarbitud elektrienergia eest.
Välja pakutud kompensatsioonimehhanism elektriterrorile on nõrk ja aitab pisut vaid kodutarbijat, kuid sedagi mitte oluliselt.
Oletame, et teil on kindel pakett hinnaga 22 senti kWh. Sellest kompenseeritakse kuni 5 senti 31.märtsini, 23 % leevendus Seega saab olema 17 senti kWh talvel . Samas tõuseb võrgutasu 3 % ja selle rahanumber on minu arvel vähemasti suurem kui elektri hinnal.
Nii et näpuotsaga jagatakse elektriräkiti megakasumitest kodutarbijale tagasi, kuid sedagi ainult 31. märtsini..
Samas ettevõtted ei saa midagi ja see on juba väga hull olukord, nad ei suuda lihtsalt konkurentsis püsida. Ei saa ka omavalitsused, kelle elektrikulu sügistalvisel perioodil pole just väike. Mitte ainult linnaviletsuse kontorid vaid ka koolid, spordirajatised, lasteaiad, tänavavalgustus, basseinid...
Lihtsalt kustutatakse ära, sest kust seda raha võtta, et kõige selle eest maksta ? Neil pole ju nii kasutoovat bisnessit nagu energiamonopolil, millega teenida.
Minu kodu lähistel on ilusti korda tehtud jalgpallistaadion, kunstmuruga, suurepärase õhtuse valgustusega ja puha. Eelmistel sügis-talvedel mängisid laste ja täiskasvanute treeninggrupid seal jalgpalli ja tegid trenni kuni päris hilisõhtuni välja.
Nüüd peab tõenäoselt selle sügiseks-talveks kinni panema, sest kes jõuaks maksta kinni kogu selle valgustuse ja ka soojad siseruumid, spordipoisid ja tüdrukud tahavad ju pärast higistamist ka duši alla käia ?
Tänavalgustuse kustutamine, pimendamine nagu sõja ajal, mille üle varem Eestis jõhkralt irvitati kui kuskil mujal maailmas seda juhtus, saab ilmselt tavaliseks...
Mäletan, et umbes 20 aastat tagasi hämmastas mind teadasaamine, et toonases Gruusias oli elektrivarustus perioodiline, kodutarbijaid said voolu vaid mingitel kindlatel kellaaegadel, et süüa teha jne. See tegi väga ilmekalt selgeks, kui p**** oli omadega Gruusia ja kui hästi oli tol hetkel meil.
"stagna" See oli mingis paberlehes jutt turbatootjaga. ( võib-olla oli Postimees ? ) Ta ütles, et hetkel läheb Eesti turbast kütteks vaid 3 %. Ülejäänud osast suurem osa veetakse laevaga välismaale .Kuid nii kütteks kui elektri tootmiseks sobiks turvas hiilgavalt.
Ja samas oli väide, et alla 50 MW võimsusega elektrijaam ei pea CO2 kvooti ostma.
Lihtsalt energiahinnad pole veel nii kaua ülikõrged olnud, et ettevõtlus oleks suutnud reageerida ja neid odavama tootmise nišše kasutada . Vähem kui aastaga sa mingeid uusi tootmisvõimsusi ei loo , eriti kui ka tulevik on ebakindel . Kuid kui riikklik räkit kestab edasi, siis kahtlemata reageeritakse.
Keegi ei keela mul end kodus EE juhtmest lahti ühendada ja ise endale elektrit ( ja ühtlasi ka soojust ) toota. Juhul kui see on odavam kui riikliku räkiti pakutav. Keegi ei keela seda teha koostöös naabermajadega. Keegi ei keela seda teha ettevõtteil.
Lihtsalt vanal elukorraldusel on oma inerts. Praegu see kestab edasi . Kuid mitte lõpmatult. Elektri keskmise hinna 35 senti kWh juures, nagu siin inimesed näiteid tõid ( kusjuures tootmise omahind on max 3-5 senti kWh ) tekib suur soov seda ise toota kasvõi hinnaga 10-15 senti kWh . Ja erinevalt puskariajamisest selline omatootmine pole keelatud. Seni veel pole karistatav
Ja kauaks seda turvast elektritootmiseks jätkuks?
Ja kas tekkivaid jamasid looduses võib siis nimetada inimtekkelisteks?
Turvas on samuti fossiilne loodusvara. Lisaks, kuna turvas osaleb nii veeringes kui ka elupaikade loomises, siis on enamuses Euroopas selle kaevandamine äärmiselt piiratud või lausa keelatud.
Turbal on nimelt juurdekasv, ning selle jagu võiks seda co2-kvoodi vabalt ahju ajada küll kui ainult rohefashistid seda lubaks. Aga turvast on meil sama palju kui põlevkivi, jätkuks 100 aastat elektritootmiseks.
"decibel" Turbal on nimelt juurdekasv, ning selle jagu võiks seda co2-kvoodi vabalt ahju ajada küll kui ainult rohefashistid seda lubaks. Aga turvast on meil sama palju kui põlevkivi, jätkuks 100 aastat elektritootmiseks.
Kui esimene EU riik selle tottaka co2 teema peesse saadab, siis tekib sellest ahelreaktsioon ja lootus normaalse energeetika suunas.
"decibel" Turbal on nimelt juurdekasv, ning selle jagu võiks seda co2-kvoodi vabalt ahju ajada küll kui ainult rohefashistid seda lubaks. Aga turvast on meil sama palju kui põlevkivi, jätkuks 100 aastat elektritootmiseks.
Point selles, et praeguse, ütleme et "21.sajandi alguse elustiili" säilitamiseks me peame kasutama oma loodusvarasid elektri tootmiseks. Ja mida paremini me tahame elada, seda rohkem elektrit me vajame per capita. Soomlased ja rootslased tarbivad ühe inimese kohta üle 2 korra rohkem elektrit kui eestlased, norralased üle 3 korra rohkem. Me ei saa manduda 19.saj. tasemele tagasi
Tuul ja päike meid hädast välja ei aita. Selle seljas kaugele ei sõida. Soome meid välja ei lunasta, neil pole endalgi kuigi palju üle pärast seda kui Putin rubilniku välja raius . Tuumajaam - kui üldse - on väga kauge tulevik, 30 + aasta kaugune . Vene gaasi ega LNG peale loota ei saa.
Jäävadki vaid kodumaised varud : põlevkivi, turvas, hakkepuit.
See peab andma meile juhitava tootmise.
Eesti turbavarud on 2,4 miljardit tonni, sellest kasutusvalmis praegu 775 miljonit tonni . Toodetakse igal aastal vaid 4,5 - 5 miljonit kuupmeetrit. Kuid saaks toota hoopis rohkem ja kindlasti saaks rohkem kui 3 % sellest kasutada energeetiliseks otstarbeks. Praegu sõidab üle 90 % Eesti turbast üle merede välismaale, seda kasutatakse taimekasvatuseks nii Hollandis, Hiinas kui Jaapanis ja isegi Uus- Meremaal. Kui sööme Hispaania tomatit, siis suure tõenäosusega on see kasvatatud Eesti turbas .
Põhjus on kah selge : seal makstakse turba eest rohkem kui eestlane maksis turbabriketi eest.
Nuuh, ... asjad muutuvad. Kui energia- ja energiakandjate hinnad on niivõrd laes, siis võib- olla Jaapani lillekasvataja ei taha enam maksta tonni Eesti turba eest rohkem kui Eesti ettevõte, mis toodab briketti või elektrit sellest.
Turbabrikett on väga hea küttematerjal eelkõige eramute ja suvilate küttekolletes – ahjus, pliidi all ja keskküttekateldes. Samuti sobib turbabrikett põletamiseks kaminates ja saunaahjudes. Turbabrikett on kütteväärtuselt võrreldes õhkkuivade segapuu halgudega 1,4 korda parem (segapuu halgude kütteväärtus 25% niiskuse juures on umbes 3,5 MWh/t, turbabrikett omab arvestusliku niiskuse juures kütteväärtust 4,5 MWh/t). Ühes tonnis turbabriketis sisaldub ligikaudu sama palju energiat kui 3,8 ruumimeetris õhkkuivades küttepuudes.
Müüme kohapeal turbabriketti euroalusel hinnaga 135€/alus (hind sisaldab käibemaksu). Aluse kaal~850-860 kg. https://www.peatmill.ee/toode/
Teavad küll aga ise selle pasaga arvatavasti ei küta.
Umbes kolmandik kuni pool briketimahust jääb järgi tuhana, mis on tüütu ja võrreldes küttepuidu põletamisega ikka ülemõistuse palju jebimist nõudev.
Spetsiifiline hais, mis korstnast väljub, on vale põletamise puhul tuntavalt ebameeldiv. Seda täielikult vältida ei saa ka eeskirjadekohase põletamise juures, lihtsalt nii on. Ise ei sooviks kindlasti sellises elamurajoonis pesitseda, kus rohkesti turbabriketiga kütjaid leidub.
Korraliku põlemise jaoks soovib aegajalt segamist saada ja siis on see sama vastik pigihais siseruumides ja riiete küljes.
Oma kogemustest võin lisada, et puudega pooleks põletades saab kuidagi hakkama, aga täiusest on asi kaugel. Mingisugune poolpehme lahendus võiks turba pelletiks pressimises ja automatiseeritud katlas põletamises leiduda, aga otseselt pole millestki taolisest kuulnud. Kunagi küll iseseisvuse algusajal olen näinud selliseid a.3cm läbimõõduga pressitud turbajunne, mida kühvliga pidi katlasse ajama, aga viimasel ajal mitte enam. Samas kuskil korraliku põlemiskontrolliga suuremas katlamajas pole mõttel ju viga ja seda ka tehakse, kuigi vist otseselt mitte briketiga.
Muideks, mina ei suutnud küll sellelt lehelt antud hinnaga müügikuulutust leida, ju siis on juba maha võetud.
EUs on selline asi nagu toidu äraviskamist vähendav initsiatiiv: https://food.ec.europa.eu/safety/food-waste/eu-actions-against-food-waste_en. Hispaanias tuleb kohe seadus, mis tegeleb sama probleemiga. Sisaldab muu hulgas kohustusi käitlejatele annetada ülejääv toit, ratsionaliseerida best before kuupäevi, kasutada ülejäävat toitu loomasöödana, kõrvaltoodete tootmiseks, komposteerimiseks, jne. Meil oleks samasugust seadust vaja.
