Ma ei oleks üldse kindel, et selline initsiatiiv positiivse netoefekti toob. Niigi on müüja huvides hinnakujunduse ja muude võtetega kaup enne halvaks minemist realiseerida. Uued tarbimistähtaja ületanud toidu käitlemise kohustused tekitavad surve mitte võtta müüki säilitusainteteta lühikese realiseerimistähtajaga tooteid, tingivad vajaduse luua täiendav logistika ja transpordivõrgustik realiseerimata toiduainete laialiveoks alternatiivsetesse tarbimiskohtadesse jne. Kokkuvõttes maksame meie ikkagi kõik selle kinni viletsama ja kallima toiduainevaliku ja kasvanud keskkonnareostuse hinnaga.
Läheb energeetika teemast küll pisut kaugele, aga kiirelt guugeldades leidsin artikli, mis pakub selliseid andmeid Eesti kohta:
Ma ei tea küll täpselt, mida mõeldakse "esmatootmise" all, aga siit loetelust tundub, et need põhikäitlejad, keda kõige rohkem süüdistatakse (kauplused ja restoranid) on pigem üsna hästi oma logistika ja hinnakujunduse ära optimeerinud, nii et nendele kruvide keeramisega võiks veidi hoogu maha võtta.
Põhiroll on ikka inimesel endal. Osta nii palju kui tegelikult ära sööd ja kõik OK.
Kõige rohkem toidujäätmeid tekib kodumajapidamistes – 48%, mis teeb inimese kohta 61 kg äravisatud toitu inimese kohta aastas. Toidujäätmetest 19% tekib toidutööstuses, 14% esmatootmises, 12% kaubanduses ning 6% toitlustusasutustes.
Ma ei tea küll täpselt, mida mõeldakse "esmatootmise" all, aga siit loetelust tundub, et need põhikäitlejad, keda kõige rohkem süüdistatakse (kauplused ja restoranid) on pigem üsna hästi oma logistika ja hinnakujunduse ära optimeerinud, nii et nendele kruvide keeramisega võiks veidi hoogu maha võtta.
Põhiroll on ikka inimesel endal. Osta nii palju kui tegelikult ära sööd ja kõik OK.
UK-s ei pea peale EL-ist lahkumist enam paljude toiduainete, nagu puuviljad, best before supermarketis näitama.
Samuti ei pea paljudel toiduainetel, nagu jogurtid ja kuivained, olema enam use by vaid best before.
Samuti ei pea paljudel toiduainetel, nagu jogurtid ja kuivained, olema enam use by vaid best before.
UK oleks võinud ELi süüdistamise asemel lihtsalt peale hakata ja ära teha. Nt Eestis 2021 lõpust on piimatoodetel samuti üle mindud kõlblik kuni peale. loe siit.
"PeaLiK"
Ma ei oleks üldse kindel, et selline initsiatiiv positiivse netoefekti toob. Niigi on müüja huvides hinnakujunduse ja muude võtetega kaup enne halvaks minemist realiseerida. Uued tarbimistähtaja ületanud toidu käitlemise kohustused tekitavad surve mitte võtta müüki säilitusainteteta lühikese realiseerimistähtajaga tooteid, tingivad vajaduse luua täiendav logistika ja transpordivõrgustik realiseerimata toiduainete laialiveoks alternatiivsetesse tarbimiskohtadesse jne. Kokkuvõttes maksame meie ikkagi kõik selle kinni viletsama ja kallima toiduainevaliku ja kasvanud keskkonnareostuse hinnaga.
Mõjusid hinnatake tavaliselt mõjuhinnanguga (impact assessment), mis eelneb akti vastuvõtmisele. EL vastava direktiivi muutmise eelhinnagu leiab sellelt lehelt: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13223-Food-waste-reduction-targets_en
Ütleb muuhulgas: Overall, studies show a positive financial return on investment for public and private entities which engage in food waste prevention actions as well as savings for consumers. Therefore, food waste prevention measures should bring economic savings for society as a whole, given the overall reduction in resource use. Its impacts on different groups of stakeholders may however vary.
"raulir"
UK-s ei pea peale EL-ist lahkumist enam paljude toiduainete, nagu puuviljad, best before supermarketis näitama.
Samuti ei pea paljudel toiduainetel, nagu jogurtid ja kuivained, olema enam use by vaid best before.
Võib-olla ma olen eriliselt nägemispuudulikkusega, aga ma pole Eestis kunagi puuviljadel mingit kuupäeva näinud.
"Draax""raulir"
UK-s ei pea peale EL-ist lahkumist enam paljude toiduainete, nagu puuviljad, best before supermarketis näitama.
Samuti ei pea paljudel toiduainetel, nagu jogurtid ja kuivained, olema enam use by vaid best before.
Võib-olla ma olen eriliselt nägemispuudulikkusega, aga ma pole Eestis kunagi puuviljadel mingit kuupäeva näinud.
Seetõttu pole ka meil müüdaval tualettpaberirullil, erinevalt UK omadest, kasutusjuhendit peale joonistatud.
"mykoloog"
Ütleb muuhulgas: Overall, studies show a positive financial return on investment for public and private entities which engage in food waste prevention actions as well as savings for consumers. Therefore, food waste prevention measures should bring economic savings for society as a whole, given the overall reduction in resource use. Its impacts on different groups of stakeholders may however vary.
Ma oleks veidikene skeptiline nende kõigile kasu tõotavate tulevikuanalüüside suhtes. Kui see kõigile nii huipu kasulik on, nagu analüüs väidab, oleks maailma tuhandeteaastase toiduainekaubanduse jooksul keegi selle tasuta lisakasumivõimaluse juba lahti hammustanud.
Pakun, ja ilmselt mitte väga mööda, et põhiline ära viskamine toimub lahtises puuviljaletis ja sooja valmistoidu letis oleva kaubaga. Muule kraamile leiab alede ja väljapanekuga ikka ostja, enne kui kell lööb. Puuviljaletis põhjustavad kauba ära viskamise ostjad ise, kes nokivad sealt ilusamad viljad välja. Toidu ära viskamise vältimiseks peaks talitama risti vastupidi - tõstma enda korvi plekilised ja riknemisele lähemal viljad ja jätma ilusamad letti, aga no sedaviisi talitavat lolli tahaks küll oma silmaga näha.
Kui ise oleks poodnik, kes toidu järelkasutuse kohustust täitma peab hakkama, kaotaks isevaliku võimaluse lihtsalt ära ja laseks viljad plastikkarpidesse pakendada. Küpseid vilju sisse ei võtaks. Muust riknenud mandist lahti saamiseks võtaks diiselkaubikuga jorsi, kes selle igal õhtul lähimasse sigalasse veab. Pakendi, diislikulu ja jorsi palga keevitaksin hindadele otsa. Ei näe küll kuskilt otsast, et keegi peale sigalatüübi, kütusemüüja ja kaubikujorsi siit kasu lõikaks.
..ja nagu eespool mainitud, lõhnab see initsiatiiv üldse tugevalt potjomkinluse järgi - selle asemel, et tegeleda pärisprobleemiga ehk nende kohtadega, kus toiduainete ära viskamine tegelikult toimub, tekitatakse endale asendustegevus, löömaks lokku töövõitudest kaubandussektoris, kus ka ideaaliolukorras null-kao korral, mõjutaks see kokkuvõttes toiduainete ära viskamist täiesti marginaalselt. Suurema positiivse netoefekti annaks ühiskonnale pigem see, kui selle pseudoeelnõu tekitajad lahti lasta ja tootvale tööle suunata.
"Draax""raulir"
UK-s ei pea peale EL-ist lahkumist enam paljude toiduainete, nagu puuviljad, best before supermarketis näitama.
Samuti ei pea paljudel toiduainetel, nagu jogurtid ja kuivained, olema enam use by vaid best before.
Võib-olla ma olen eriliselt nägemispuudulikkusega, aga ma pole Eestis kunagi puuviljadel mingit kuupäeva näinud.
Ma olen UK-s näinud eelpakendatutel.
"PeaLiK"
Pakun, ja ilmselt mitte väga mööda, et põhiline ära viskamine toimub lahtises puuviljaletis ja sooja valmistoidu letis oleva kaubaga. Muule kraamile leiab alede ja väljapanekuga ikka ostja, enne kui kell lööb. Puuviljaletis põhjustavad kauba ära viskamise ostjad ise, kes nokivad sealt ilusamad viljad välja. Toidu ära viskamise vältimiseks peaks talitama risti vastupidi - tõstma enda korvi plekilised ja riknemisele lähemal viljad ja jätma ilusamad letti, aga no sedaviisi talitavat lolli tahaks küll oma silmaga näha.
Kui ise oleks poodnik, kes toidu järelkasutuse kohustust täitma peab hakkama, kaotaks isevaliku võimaluse lihtsalt ära ja laseks viljad plastikkarpidesse pakendada. Küpseid vilju sisse ei võtaks. Muust riknenud mandist lahti saamiseks võtaks diiselkaubikuga jorsi, kes selle igal õhtul lähimasse sigalasse veab. Pakendi, diislikulu ja jorsi palga keevitaksin hindadele otsa. Ei näe küll kuskilt otsast, et keegi peale sigalatüübi, kütusemüüja ja kaubikujorsi siit kasu lõikaks.
Poes on lahtised puuviljad õige pakkumine.
Valmistoidul saab hinda alla lasta x kordselt ja see ostetakse ikka ära.
Sigala asemel veetakse ülejääke kodututele juba niikuinii.
Väitetavalt on suurem kadu põllu ja poe vahel, kus "kvaliteedistandartitele mittevastavaid" produkte lihtsalt müüki ei võeta.
Jah, pigem on see toidu ära viskamise probleem igasugu banaanikõverusereeglite ja väidetavalt tarbijat kaitsvate normidega ise kunstlikult esile kutsutud. Võin kinnitada, et kärntõveplekiga õun on tegelikult täpselt samasugune, sama maitsev ja sama ohutu kui iga teine õun. Pigem on väike kärntõveplekk õuna küljes isegi omamoodi kvaliteedimärk, mis kinnitab, et õun pole hiiglaslikest Topazi ja Effectori kogustega pritsimistest fungitsiididega küllastunud.
"jpedro"
Üks klassikaline Twitteri-jada "koledatest puu- ja köögiviljadest" siia vahele
Mingi BS on sul seal.
Näiteks:
Know what happens to most of the produce that's edible, has enough shape to survive in transit, but looks funny?
IT GOES TO THE GROCERY STORES THAT POOR PEOPLE SHOP AT
Most of your real poor ppl, when buying produce, get it from shops white collar ppl don't go to.
Those shops stock ugly produce.
That white collar ppl don't go to. Then conclude, looking at their nice stores stocked w pretty #1 produce, that nobody's eating the ugly stuff.
Ma pole veel seda spetsiaalset poodi näinud, kuhu saadetaks kole toit vaestele inimestele ostmiseks... Euroopas vähemalt mitte.
See "looks funny" sortiment saab ju funny-koefitsiendile vastava hinnadiscounti? Sest muidu need "vaesed inimesed" ummistaks ju rikaste valgekraede poode, kui kõvera porgandi ja tünnikujulise kurgi hind sama oleks kui modellivälimusega kraamil.
"Draax"
Läheb energeetika teemast küll pisut kaugele, aga kiirelt guugeldades leidsin artikli, mis pakub selliseid andmeid Eesti kohta:Kõige rohkem toidujäätmeid tekib kodumajapidamistes – 48%, mis teeb inimese kohta 61 kg äravisatud toitu inimese kohta aastas. Toidujäätmetest 19% tekib toidutööstuses, 14% esmatootmises, 12% kaubanduses ning 6% toitlustusasutustes.
Veider kust see kodumajapidamiste number saadi. Oleks arvanud, et sellest suurema koguse toitu viskab kaubandus minema, sellise, millel aegumistähtaeg üle.
Ise ma ei viska sisuliselt üldse algselt söödavat kraami minema, põhiline mis tekib, on muna- ja banaanikoored ja muu taoline.
"PeaLiK"
..ja nagu eespool mainitud, lõhnab see initsiatiiv üldse tugevalt potjomkinluse järgi - selle asemel, et tegeleda pärisprobleemiga ehk nende kohtadega, kus toiduainete ära viskamine tegelikult toimub, tekitatakse endale asendustegevus, löömaks lokku töövõitudest kaubandussektoris, kus ka ideaaliolukorras null-kao korral, mõjutaks see kokkuvõttes toiduainete ära viskamist täiesti marginaalselt. Suurema positiivse netoefekti annaks ühiskonnale pigem see, kui selle pseudoeelnõu tekitajad lahti lasta ja tootvale tööle suunata.
Kogu sinu tekst lõhnab, nagu ikka, tugevalt tavalise kibestuja jutu järele - kõik on väga halvasti, aga midagi paremaks teha ei saa, see on võimatu, andmeid ja analüüsi ma ei usu, tean ise kõigest kõige rohkem oma sisetunde pealt ja üldse on kõige õigem mitte midagi teha, vaid hoopis hakata kätte maksma neile, kes mulle ei meeldi.
Proovi sellest luuseri rollist välja saada ükskord.
"peeter82""Draax"
Läheb energeetika teemast küll pisut kaugele, aga kiirelt guugeldades leidsin artikli, mis pakub selliseid andmeid Eesti kohta:Kõige rohkem toidujäätmeid tekib kodumajapidamistes – 48%, mis teeb inimese kohta 61 kg äravisatud toitu inimese kohta aastas. Toidujäätmetest 19% tekib toidutööstuses, 14% esmatootmises, 12% kaubanduses ning 6% toitlustusasutustes.
Veider kust see kodumajapidamiste number saadi. Oleks arvanud, et sellest suurema koguse toitu viskab kaubandus minema, sellise, millel aegumistähtaeg üle.
Ise ma ei viska sisuliselt üldse algselt söödavat kraami minema, põhiline mis tekib, on muna- ja banaanikoored ja muu taoline.
Üks uuring toidujäätmete kohta, kus ka metoodikat kirjeldatud.
https://www.sei.org/wp-content/uploads/2017/12/sei-2015-report-food-waste-and-food-loss-in-estonian-households-and-catering-institutions-sei-tallinn1.pdf
edit: eelnev post pani ka SEI uuringu lingi samal ajal. Allolev on selle uuem versioon.
Ei pea arvama ega spekuleerima. Loe uuringu täisteksti: Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas
Kopeerin siis lühikokkuvõttest paar lõiku ka.
Ei pea arvama ega spekuleerima. Loe uuringu täisteksti: Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas
Kopeerin siis lühikokkuvõttest paar lõiku ka.
Uuringu tulemuste põhjal võib kokkuvõtvalt öelda, et Eestis tekib kokku ligikaudu 167 000 tonni
toidujäätmeid aastas. Jagatuna inimese peale võib öelda, et kogu tarneahelas tekib Eestis elaniku
kohta 127 kg toidujäätmeid aastas. Ligi pool toidujäätmetest tekib kodumajapidamistes, 19% toidutööstuses, 14% esmatootmises, 12% kaubanduses ning 6% toitlustussektoris (vt ka tabel A).
Toidujäätmetest poole (50%) ehk ligikaudu 84 000 tonni aastas moodustab toidukadu ehk
inimtoiduna raisku läinud toit. Kõige suurem osakaal toidukao tekkes on kodumajapidamistel (41%),
kõige väiksem toidutööstusel (4%). Kogu toidutarneahelas raisatud toidu väärtus kokku on
hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas.
Kodumajapidamiste uuringusse kaasati erinevat tüüpi leibkonnad (kokku 104 leibkonda), kes kahe
nädala jooksul pidasid toidujäätmete päevikut tekkinud toidujäätmete koguste ja põhjuste kohta.
Uuringu tulemuste põhjal võib öelda, et Eesti kodumajapidamised tekitavad hinnanguliselt kokku 81
000 tonni toidujäätmeid aastas, millest 42% ehk ligikaudu 34 000 tonni moodustab toidukadu ehk
raisatud toit.
Käesoleva uuringu põhjal tekitab üks inimene kodumajapidamiste arvestuses toidujäätmeid keskmiselt
ligikaudu 61 kg aastas, millest natuke alla poole ehk 26 kg võib lugeda raisatud toiduks ehk
toidukaoks. Leibkonna kohta arvestatuna tekib toidujäätmeid keskmiselt 149 kg ja toidukadu 63 kg
aastas. Võrreldes eelmise sarnase uuringu tulemustega (2014) on suurenenud nii kodumajapidamistes
tekkiv toidujäätmete kogus, kui eriti toidukao osa selles (vastavalt 13% ja 33%). Seega võib väita, et
Eesti kodumajapidamised on sissetulekute suurenedes hakanud rohkem toitu ära viskama ja raiskama.
Rahalises väärtuses viskab üks Eesti leibkond ära keskmiselt 180 euro väärtuses toitu (lastega peredes
kuni 220 euro väärtuses). Kokku viskavad kodumajapidamised toidukaona ära ligikaudu 98 miljoni
euro väärtuses toitu aastas.
Ebastandardse kujuga vms puu- ja juurviljad sorteerivad käitlejad ise välja, kuna tarbijad neid ei soovi reeglina. Selliste toodete käibesse toomine (upcycling) on üks osa toiduraiskamise vastasest initsiatiivist.