Eestisse ei ehitata kunagi tuumajaama. Miks te üldse arutlete selle üle. See käib meile üle jõu. Rail Baltica on llapsemäng selle kõrval. Mitte kunagi, saage üle.
2 Likes
Sedand küll, et see törts mis puulusikate voolimiseks kulub saab muudmoodi tehtud.
Aga kui ehk ükskord see kestlikult kahanejate ja propelleriärimeeste punt pumbajuurest minema lüüakse siis võib ju ka nii juhtuda, et siin ka jälle tööstust ja tootmist arendama hakatakse ja selleks ka elektrienergiat vaja on.
10 Likes
Vaja võib ju olla, see ikka ei tähenda, et me selle ehitamisega hakkama saame.
Ma just lugesin, et Tallinna LV ei ole kahe kuu jooksul suutnud Vabaduse platsi bussipeatuse uutele tabloodele särtsu sisse organiseerida. Kuigi juba paigaldades selgus, et voolu ei ole. Läks kuu aega, enne kui asjapulgad tulid olukorda uurima ja tõdesid, et tõepoolest, voolu ei ole. Ja siis läheb veel kuu aega hankeks, et juhe külge ühendada. Nagu seal oli öeldud - “loodetavasti”.
Päris hirmus, tegelikult.
3 Likes
Siin kõrval oli just lühiülevaade võrklaeva majahankimisest.
Sellise mentaliteediga inimestele usaldada tuumajaama ehitamine? Sorry, siis tuleb soovitada lastel siit ära kolida. Sest enne, kui sellistelel tõhkudele näidispoomist ei korraldata, kannab aatomiga mängimine endas liiga suurt riski.
6 Likes
Elering on elektri ja gaasi süsteemihaldur, mis seob tootjatest, erinevatest võrguettevõtetest ja tarbijatest koosneva süsteemi üheks tervikuks. Süsteemi toimimine ühe tervikuna on oluline ka lõpptarbijate jaoks, kuna see võimaldab tagada tarbijatele mõistlike kuludega kvaliteetse energiavarustuse. See on üks Eleringi olulisimaid eesmärke.
Kõik Eleringi aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile, kelle aktsionäri õigusi teostab Kliimaministeerium.
Kui riigifirma ehitab midagi, siis riik ise maksab ju kõik kinni ka? Mismõttes kirves selga? Selleks ajaks, kui tuumajaam kunagi valmis saab, võib Eesti energiavajadus oluliselt suurem olla, seega pole mingit alust arvata, et uusi võimsusi enam turule ei mahu, kui gaasijaamad on valmis saanud. Nord Pool on ikkagi ühendatud anumate süsteem mitte konnatiik.
2 Likes
Leedukatele viis pihku talupojaliku lähenemise eest. Ja see pole neil vist ainuke skeem, kus meie Mats mõmiseb, kuid laseb järjekindlalt põhjata kaabusse rahakest juurde ja juurde.
.
https://www.err.ee/1610005453/leedu-paikeseelektri-skeem-toi-eesti-energiale-ainult-25-miljonit-eurot-kahjumit
Niipalju siis võrdsest kohtlemisest NordSpooni ühendatud anumate süsteemis.
3 Likes
See pole mingi “talupoeglik” lähenemine Leedu poolt, vaid konkreetselt “kratti tegemine”
Minu jaoks on üllatus, et Enefit seal nii suurelt selliste lepingutega sees on ja miks nad seal eraisikutega selliseid pikki lepinguid on sõlminud, et nüüd sellest supist välja ei saa?
4 Likes
Mulle Leedu kolleeg rääkis, kuidas pani terve hoovi päikesepaneele täis. Ja ütles, et kõik selle elektri, mis suvel toodab saab ka talvel kasutada. Ja kuidas Enefit kõik kinni maksab.
Ütles, et Leedus käib seetõttu väike rahvussport, kes rohkem paneele jõuab oma maalapile panna. Ma olin pahviks löödud…
Reformi ja Enefiti rohepöördel maailmavallutuse kampaania vol. 5000.
6 Likes
Kui antud “green” ettevõte oleks jätkuvalt börsil, oleks börsiuudis, et Leedu kratid tegid 25-miljonilise kahjumi.
3 Likes
PANKROT
2 Likes
Siin aitaks ainult 10% nõrgemate energeetikute iga-aastane välja vahetamine.
14 Likes
Võibolla see oligi ka üks põhjus börsilt ära tulemiseks. Lisaks miljonite eest päikesepaneelide allhindlus mida osteti lademetes kõrge hinnaga ja vedelesid Irus.
2 Likes
Reformierakonna komöödiateater rahvale “rohepesu tehes” börsile minekuga ja börsilt ära tulekuga. Kõik, et ainult oma nahka ilusana näidata.
2 Likes
Leedus mängitakse Jõuluvana, aga kodus kooritakse võrgutasudega väiketootjatelt viimanegi sent käest ära.
9 Likes
minuarust oli ka eestis mingil hetkel ringlemas teave, et oma nö. päikese- või tuulepargist toodetud elektrit saad nö. hiljem sulle vajalikul hetkel kasutada. Kuigi see võis olla ka lihtlabane möödarääkimine (ilustamine/ahvatlemine) ning tegelikkuses võis päädida olukorraga, et a’la sinu tootmine ja (tasuta)tarbimine ei pea olema samas asukohas ehk a’la Hiiumaal/Läänemaal toodetavat energiat saad kasutada nt Harjumaal, oluline et tootmise ja tarbimise aeg on sama. täpselt ei mäleta, aga tean, et kaalusin ka ise väiksema(tootmis)pargi rajamise mõtet, et suvel nulliga toota ja talvel tasuta tarbida 
Sellist asja ei mäleta.
Algusest peale on Eestis olnud see, et kogud rahalist puhvrit ja saad seda rahalist(!) puhvrit kasutada hiljem vastavalt oma elektriostu lepingule, iseasi kuidas keegi seda infot enda jaoks tõlgendanud on: olid ajad, kui suvise ja talvise elektrihinna vahe ei olnud nii suur ja päevane elekter maksis rohkem, kui öine, siis mõni võiski seda tõlgendada enda jaoks kunagi selliselt, et müüb kWh ja pärast ostab need müüdud kWh-d tagasi. kui elektri hind püsib ööd ja päevad ja läbi aastaajad samana, siis sisuliselt see umbes selliseks kujunekski.
2 Likes
Teab keegi üldse mingit kampaaniat mida EE teeb ja mis pole lõppenud tõdemusega, et ise olid loll, et õnge läksid?
Küta elektriga
Pane kahetariifne arvesti
Pane päiksepaneelid
jne…
7 Likes
Millegipärast ei ole meil kombeks selliste “tulemuste” saavutamise analüüs- kes tegi ja miks, rääkimata vastutamisest. Järgmise käki korral kordub sama!
2 Likes
Minu tagasihoidlikule kogemusele tuginedes Eesti energeetikasektoris toimub see pigem vastupidi ja see alumine 10% hoiab oma kohast riigisektori aparatuuris edukalt kinni kaugele üle pensionipõlve, samas kui teravam 10% miskipärast kas lahkub erasektorisse omal valikul või vales kohas arvamuse avaldamise tõttu.
Loodan et keegi ei solvu, alati on erandeid 
6 Likes
antud juhul ei ole erandeid