Uskumatu - Youtube-i reklaamina tuli täna Euroopa Komisjoni animeeritud pauerpoint koos kõnetekstiga (kõla järgi otsustades masinõppemudeliga genereeritud kõne), mille sisuks oli lõputu enesekiitmine, et kuivõrd hästi ja targalt on Euroliit energiakriisiks valmistunud - et kuidas ikka rohe-elekter ruulib ja päästab, aga puhuks kui ikkagi ei päästa siis lisaks tervelt 35% ühe talve gaasivajadusest on LNG reservides olemas jms. propagandaiba 
Ei imestaks kui kogu stooriboord ja tekst lasti samuti masinal genereerida - propa loomine pole bürokraatide jaoks kunagi varem olnud nii lihtne ja nii odav! Masendav.
3 Likes
Minu võime Enefiti tegemiste üle imestada lõppes mõne aasta eest, kui selgus et Enefit Green võttis Leedus PPA-ga kohustuse müüa fikseeritud hinna ja mahuga elektrit enne, kui tuulepargi ehitajal tekkis üldse kohustus park EG-le üle anda. Ja kui siis üks post ümber kukkus ja viivitus tekkis, ostis Enefit Green PPA täitmiseks turult kõrge hinnaga elektrit. Riskijuhtimine riigibörsifirma moodi.
3 Likes
Eleringi juhi Kilk sõnul oli vaja lisakaablit saaremaalt(äärmiselt kahjumlik projekt), sest lõunast tuleb odav elekter!
Aga, et selle odava elektri maksab Enefit ise kinni Leedus 25 milliga.
Ma ei tea enam kas nutta või naerda. Soomlased ei taha meiega 4ndat ühendust ehitada, sest Kilk saadab kõik edasi lõunasse…
Eleringi juht Kilk tuleks päeva pealt lahti lasta!
Kilk aasta tagasi:
“Kui meile täna tundub, et ainuke koht, kus on elektrit üle ja kus seda on soodsamalt kui meil, on põhjamaad, siis 10-15 aasta pärast ei ole see sugugi nii. Me juba täna näeme, mismoodi Leedu ja Poola ehitavad endale tohutu suures koguses taastuvelektri tootmise elektrijaamasid.”
Ja see Enefiti juht Hõbejõgi samuti. Mis eesti maksumaksja rahade eest heaolu preemia maksmine sinna Leetu käib!
“Kuna tahame seal energiatootmisega ka tulevikus jätkata, ei saa me oma sildu lõplikult põletada,” ütles Hõbejõgi.
2 Likes
Selle merekaabliga on minu arust natukene nagu Rail Balticagagi- ühendused lõuna poole teoorias on igal juhul tervitatavad, probleem tekib siis kui jäetakse vahele see etapp, kus peaga spetsialistid vaatavad hinnasildile otsa ja küsivad, et “äkki saaks mingi mõistlikuma hinnaga ka ligilähedase tulemuse?”
Elektrotehniliselt on loomulikult kõige väiksem takistus kui tõmbad lühimat teed pidi joonlauaga (läänes ühendus puudu ja palju tuuleparke- teeme max. läände!) Minul veidi tekib küsimus, et kui selle asemel teha mööda maismaad 4. ühendus (transiidi võimekus kasvab samamoodi) ja ülejäänud pudelikaelu lappida vastavalt konkreetsetele projektidele ja vajadustele, äkki ei peaks ~1,2 miljardit maksma? Väike täiendav boonus veel, et ei saa ankruga läbi lohistada. Kilingi-Nõmmest Lätti teine liin + Lihulast Sindisse vms.
Saaremaal on ~30k elanikku ja minimaalselt suurtööstust ehk väga väike tarbimine. Ja värskelt valminud kaks 110kV kaabliühendust. 330kV liin veel lisaks kui meretuulepargid välja arvata, siis… wtf miks? Või nimetame asju nii nagu on ja kui konkreetselt on eesmärk rajada ühendus meretuulepargile, siis võiks ka finantseerimise allikas olla vastav.
3 Likes
Meil on vaja rohkem tuulikuid, et lisada süsteemi uusi energiamolekule 
1 Like
See fiks-pakettide hind üles -uudis oli ka:
Kõige kurvem, et sihtgrupp loeb ja noogutab kaasa.
2 Likes
Kuulasin just praegu Vikerraadio Reporteritundi ja ei uskunud oma kõrvu. Eleringi juht Kalle Kilk ütles niimoodi: “Kui mõelda, mis oleks see alternatiiv, mis suudaks toota elektrit soodsalt ja püsivalt, siis on see tuulik ainult”
No appii…
10 Likes
To: mutionu
“Püsivalt” tähendab mitte seda, et see annab vahelduvvoolu (kord on vool, kord ei ole voolu), vaid hoopis seda, et asi püsib püsti ja ei pea seda mingi gaasi või puiduga või põlevkiviga kogu aeg toitma, et see voolu annaks.
Palun väga - Taltechi elektroenergeetika doktorant:
Eesti laiuskraadil katab just tuul kriitilised talvised tarbimistipud, mida päike katta ei suuda.
https://www.err.ee/1610014759/ahto-parl-eesti-energiapoliitika-on-joudnud-ristteele
Minu viimase aja kogemus on, et 92% teadlaste “massist” on nõus väitma täpselt seda, mille eest neile hetkel makstakse.
9 Likes
Artiklist sõnaotsesesmõttes järgmine lause:
Hispaania kogemus näitab, mis on taastuvenergia toel võimalik, tuule- ja päikeseenergia kasv on alates 2019. aastast vähendanud fossiilkütuste hinnataset 75 protsenti
Mis s!tt see on? Mida see sisuliselt mõttega lugedes tähendama peaks?
Küsisin AI-lt Hispaania energiahindade ajaloo kohta, et mis neil seal 75% vähenenud on?
1 Like
Hispaaniaga on üleüldse Eesti taastuvenergiat väga tobe võrrelda.
Esiteks on neil mägine maastik, mis võimaldab pumbatud hüdroenergiat:
-
Installeeritud võimsus 3.5 GW (16 GWh) + olemasolevatesse jõe-hüdrojaamadesse lisatud reversible generaatorid 2 GW.
-
Lisaks nad ehitavad hetkel mandrile 4 GW (15 GWh) juurde.
-
Lisaks on enne 2030 planeerimisjärgus veel 10.5 GW (80 GWh).
-
Ehk siis aastaks 2030 saab olema odavat energiasalvestust kokku 18 GW / 110 GWh.
Tiputarbimine Hispaanias on 40 GW, installeritud energiatootmine kokku 120 GW, sellest juhitav tootmine (tuum, fossiil, normaalne hüdro) 57 GW, mis enamuses seisab kui päike paistab. tegelikult on neil äärmiselt suur taastuvenergia ületootmise probleem.
Hispaania ei maksa uusi toetusi taastuvenergiale juba 2012. aastast (enne seda 2007-2012 maksti ülikülluslikult läbi pikajaliste lepingute (mis on alates 2013 osa RECORE skeemist)). 2013 kehtestati 7% lisamaks energiatootmisele. Oksjonitega jagatav toetus läheb nüüd enamuses energiasalvestusele.
Lisaks siis see pilt:
Põhimõtteliselt see doktorant valetab - praegune Hispaania üritab hoopis enne 2012 hoogtöö korras ehitatud subsideeritud taastuvenergiat maha suruda, piirab seda erinevate meetoditega ja kontrollib kahju pumbatud hüdro arendamisega.
4 Likes
Hispaania on juba võimeline saama või üsna odavalt ehitama uusi kaableid selleks, et saada odavat elektrit Marokost. Sisuliselt odavat päikeseenergiat sealt. Teatavasti Maroko on viimastel aastakümnetel päris kõvasti investeerinud päikeseenergiasse arendades väga erineva tegumoega elektrijaamu. Mere põhja pandud kaabel ei pea isegi alalisvoolukaabel olema, et elektrit saada. Gibraltari väin on umbes 15km lai.
raulir pildi järgi on Hispaania ideaalne päikeseenergia tootmise maa, His häda neil peaks olema seda Marokost importida?
1 Like
Jah, ehitame kümne miljardi eest maismaa elektrivõrku, veel ehitame miljardi eest merekaableid juurde, et ühe kõrbe asemel ehitada teise päikesepaneele ehitada
Ega sa Kaja Kallasega samas koolis pole käinud?
1 Like
Eleringi arveldusarve sai täis ja hakkas üle ajama:
Veel 2024. aasta alguses prognoosis Elering, et Eesti-Läti neljas ühendus valmib 2033. ja Soome-suunaline EstLink 3 2035. aastaks. Nüüdseks on aga selgunud, et niipea kaableid ehitama ei asuta ning uued ühendused valmivad heal juhul alles järgmise kümnendi lõpus.
Kuna Eleringil on aga juba praegu kontodel ligi 300 miljonit eurot vaba raha ning aastani 2038 peaks täiendavalt laekuma veel ligi 1,2 miljardit eurot, on ligi 800 miljonit eurot justkui vabalt kasutada. Praegune plaan näeb ette, et ligi 200 miljonit eurot investeerida kriisivalmiduse parandamiseks. 517 miljonit eurot on aga plaanis suunata võrgutasu vähendamiseks. Olgu öeldud, et võrgutasu vähendamise alla kuulub ka tulevaste tõusude ärajätmine.
Üle pika aja üks mõistlik plaan energeetika valdkonnas.
Siis võiks ju Lätti ühe kõrgepingeliini rajada, ei pea rajama seda üle Saaremaa. Ja võiks Soomesse ühe merealuse kaabli maha panna, seda kaevates laevateede kohas merepõhja sisse.
Ja seda kõike saaks teha kiirendatud korras.
Ja utsitada Leedut, et nad veaksid Poolasse veel 1 või 2 kõrgepingeliini, sest siin vahepeal oli üks suure akujaama käivitamisega seotud õnnetus, kus lülitusid EstLinkid välja ja meie elektrivõrgu kokkukumise päästsid poolakad, samas oli Poola ühenduse liin ülekoormatud. Oleks Poola liinil ka mingi katkestus tulnud, siis tõenäoliselt oleks meil olnud kogu Balti piirkonna peale üks suur pikk elektrikatkestus, kus elektrit üldse ei ole.
2 Likes
Nüüd pushitakse maeitea kui mitutuhat kilomeetrit vesinikutoru Soomest Saksamaale mis maksab TA andmetel 20 miljardit.
Seletage rumalale kas Soomes on mingi vesinikumaardla avastatud või mis värk on?