Väljavahetamine on toimunud EE-s igal aastal ainult, et kriteeriumid ei ole ilmselt need mida tahaksime.
1 Like
Uskumatu - Youtube-i reklaamina tuli täna Euroopa Komisjoni animeeritud pauerpoint koos kõnetekstiga (kõla järgi otsustades masinõppemudeliga genereeritud kõne), mille sisuks oli lõputu enesekiitmine, et kuivõrd hästi ja targalt on Euroliit energiakriisiks valmistunud - et kuidas ikka rohe-elekter ruulib ja päästab, aga puhuks kui ikkagi ei päästa siis lisaks tervelt 35% ühe talve gaasivajadusest on LNG reservides olemas jms. propagandaiba 
Ei imestaks kui kogu stooriboord ja tekst lasti samuti masinal genereerida - propa loomine pole bürokraatide jaoks kunagi varem olnud nii lihtne ja nii odav! Masendav.
3 Likes
Minu võime Enefiti tegemiste üle imestada lõppes mõne aasta eest, kui selgus et Enefit Green võttis Leedus PPA-ga kohustuse müüa fikseeritud hinna ja mahuga elektrit enne, kui tuulepargi ehitajal tekkis üldse kohustus park EG-le üle anda. Ja kui siis üks post ümber kukkus ja viivitus tekkis, ostis Enefit Green PPA täitmiseks turult kõrge hinnaga elektrit. Riskijuhtimine riigibörsifirma moodi.
3 Likes
Eleringi juhi Kilk sõnul oli vaja lisakaablit saaremaalt(äärmiselt kahjumlik projekt), sest lõunast tuleb odav elekter!
Aga, et selle odava elektri maksab Enefit ise kinni Leedus 25 milliga.
Ma ei tea enam kas nutta või naerda. Soomlased ei taha meiega 4ndat ühendust ehitada, sest Kilk saadab kõik edasi lõunasse…
Eleringi juht Kilk tuleks päeva pealt lahti lasta!
Kilk aasta tagasi:
“Kui meile täna tundub, et ainuke koht, kus on elektrit üle ja kus seda on soodsamalt kui meil, on põhjamaad, siis 10-15 aasta pärast ei ole see sugugi nii. Me juba täna näeme, mismoodi Leedu ja Poola ehitavad endale tohutu suures koguses taastuvelektri tootmise elektrijaamasid.”
Ja see Enefiti juht Hõbejõgi samuti. Mis eesti maksumaksja rahade eest heaolu preemia maksmine sinna Leetu käib!
“Kuna tahame seal energiatootmisega ka tulevikus jätkata, ei saa me oma sildu lõplikult põletada,” ütles Hõbejõgi.
2 Likes
Selle merekaabliga on minu arust natukene nagu Rail Balticagagi- ühendused lõuna poole teoorias on igal juhul tervitatavad, probleem tekib siis kui jäetakse vahele see etapp, kus peaga spetsialistid vaatavad hinnasildile otsa ja küsivad, et “äkki saaks mingi mõistlikuma hinnaga ka ligilähedase tulemuse?”
Elektrotehniliselt on loomulikult kõige väiksem takistus kui tõmbad lühimat teed pidi joonlauaga (läänes ühendus puudu ja palju tuuleparke- teeme max. läände!) Minul veidi tekib küsimus, et kui selle asemel teha mööda maismaad 4. ühendus (transiidi võimekus kasvab samamoodi) ja ülejäänud pudelikaelu lappida vastavalt konkreetsetele projektidele ja vajadustele, äkki ei peaks ~1,2 miljardit maksma? Väike täiendav boonus veel, et ei saa ankruga läbi lohistada. Kilingi-Nõmmest Lätti teine liin + Lihulast Sindisse vms.
Saaremaal on ~30k elanikku ja minimaalselt suurtööstust ehk väga väike tarbimine. Ja värskelt valminud kaks 110kV kaabliühendust. 330kV liin veel lisaks kui meretuulepargid välja arvata, siis… wtf miks? Või nimetame asju nii nagu on ja kui konkreetselt on eesmärk rajada ühendus meretuulepargile, siis võiks ka finantseerimise allikas olla vastav.
2 Likes