Algul oli naljakas selliseid postitusi lugeda aga kui järele mõelda siis väga kurb, et inimesed tikuvad elektritootjateks absoluutselt aru saamata kuidas elektriturg toimib.
Ja kommentaare ka samas stiilis:
1 Like
Enefitil on turu kõrgeim marginaal 1,8 s/kWh aga 627 kWh energia eest midagi nagu ei makstaks, see on mingi spämm või pole kirjutanud palju ta võrgust võttis elektrit
Kuidas ta siis toimib?
Su kokkukleebitud pildikestest küll midagi imelikku ei nähtunud.
Elektriturg toimib nagu maasikaturg. Koguaeg on kilohind kosmiline, aga siis kui kõigil korraga põllul saak valmib, on turg maasikatest üle ujutatud ja müüakse sisuliselt nullmarginaaliga.
Härra ilmselt müüski kogu oma elektri maha lõunatundidel ja ostis elektrit õhtuti ja hommikuti. Märtsis oli palju päikselisi päevi ja Eesti päikeseelektritoodang oli väga suur, mis ajas hinnad alla.
Elektrit tuleb müüa õhtuti ja hommikuti. Selleks tuleb päevane elekter purki hoiule pista. Aga kõik tootjad vist pole veel aru saanud sellest.
Aga noh, kui küsida, kas see on normaalne, et turul elektri hind kõigub ööpäeva lõikes rohkem kui 20x, siis tõepoolest, kellegi võiks selle eest vastutusele võtta, et päike ainult päeval paistab 
Ja pärast vastutuse võtmist tuleks siis kõik päikesepaneelid ära koristada, et hind oleks ühtlaselt kõrge kogu aeg
Ja igaks juhuks võiks tuulikute mastid ka maha saagida, sest vahel puhub tuul ka.
3 Likes
Päike ja tuul pole süüdi, et neid valel otstarbel kasutatakse.
Jah, päikest võiks kasutada päevitamiseks ja tuult purjetamiseks. Mis kuradi elekter. Selleks on tuumajaam. Või põlevkivi kui tuumajaama ei oska teha.
1 Like
Tuleb põllule lihtsalt nii palju vastastikku teineteist vahtivaid peegleid üles panna, et need päeval päikesevalgust püüaksid ja päikesevalgust üksteisele peegeldaksid, et lõpuks kui valgus peeglite vahelt minema pääseb ja päikesepaneelil maandub, siis on õhtu juba käes, päike loojunud ja elektrihind kõrge. Siis saab sellst toodetud elektri edukalt maha müüa.
Sisuliselt nagu päikesevalguse kadalipp tuleb põllule moodustada, enne päikesepaneele.
3 Likes
Võib proovida ka päikese õhtuti kotti püüda. Nagu kilplased tegid, et toas valgem oleks.
2 Likes
Vastupidi, päikesevalgus tuleb päeval kotti püüda ja õhtul pimedas nende kottidega paneelide vahel jalutada ja kotist tuleva valguse päikesepaneelidele peale lasta.
Lahendusi päikesepaneelidega elektritootjate vaevuste leevendamiseks on kui palju.
Hõbepaberist kott peaks töötama?
See peab siis väga-hõbepaber olema.
Kusjuures, Eesti kilplased, need kes kõik põllud päikesepaneele täis panid, et suurt raha teha, on parajasti uuele ringile minemas, seekord akusid paigaldades, et elekter päeval purki panna ja õhtul ning hommikul seda kalli raha eest müüa. Lõpeb see aga nagu kõik kilplaste tegutsemised, elektri hind turul ühtlustub ja kokkuvõtes ei teeni keegi midagi, ainult kulud.
2 Likes
Tuleb osta suuremad akud ja elektrit pooleks aastaks salvestama asuda. Algul 10-ks päevaks, siis 20-ks päevaks, siis 30-ks ja nii edasi kuni 180…200 päeva saab täis. Vahepeal ostad akusid juurde.
Delfi artikkel paywalli taga: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120567890/martsikuu-arved-jahmatavad-paikesepaneelide-omanikke-vorku-muumisele-tuleb-peale-maksta
Et kogu elektri hind kogu päeva peale ühesuguseks siluda, siis peab olema tehtud meeletult suur investeering akudesse. Tõenäoliselt palju-palju suurem kui päikesepaneelidesse investeeriti. Teistpidi aitab ühtlustatud hind päikesepaneelidega tootjatel uuesti jälle mingit kasumit saada, sest päevasel ajal on turul uued tarbijad, mis muidugi tingib, et uusi päikespaneele lisandub varsti kõvasti juurde.
Praegu hetkel on valminud või valmimas need 2 suuremat akupanka pole ju mõeldud hinna silumiseks vaid elektri stabiliseerimiks hoopis. Hinda nad veidi aitavad siluda, ehk ainult kõige kõrgemaid tippe, nagu kirjeldati.
Seega, akupaigaldajatel on tööpõld lai, lihtsalt kas akude hinnad tagavad asja kasumlikkuse? Kindlasti on palju neid kes arvutavad akude maksumust ning oodatavaid rahavooge valesti ja pärast on raevus ja uuesti meedias kõiki süüdistamas.
1 Like
Kogu massiivne reklaamikampaania päikesepaneelide paigaldamiseks on olnud ju selgelt eksitav reklaam.
Selle eest võiks vastutusele võtta küll.
2 Likes
Elektrimolekulide säilitamiseks on välja mõeldud akuga autod. Mida suurema akuga, seda parem, soovitavalt mõlemat pidi elektri ülekandmise võimalusega. Hetke kütuse postihindu vaadates võiks see üritus end isegi mingil määral ära tasuda. Noo ja veel kavalam lüke oleks osta kohe kaks särtsukat. Üks laeb ja teisega sõidad.
1 Like
Kas tõesti pole imelik, et inimesed süüdistavad kõiki teisi kui paneelid neile enam tulu ei teeni.
2 Likes
Veidi tippe toovad alla juhul kui nad päev ette turul osalevad aga, et oma investeering tagasi teenida, ei tohi neid liiga palju olla sest siis hakkab hinnavahe vähenema. Kahjuks pannakse neid sama arutult edasi nagu siiani paneele.
Ma ei mäleta kas kinnisvara buumi tipus pankrotti läinud arendajad ka süüdistasid selles riigimaffiat.
Otse loomulikult. Olgu hinnad liiga kõrged, liiga madalad, liiga kõikuvad või liiga paigalseisvad - riik on süüdi:
Üks ettevõtja ütles hiljuti Äripäevas, et oleks tulnud kasvõi riiklikult luua mingisugune mõistlik regulatsioon vältimaks massilist lõhkilaenamist. Tema tegi 22 miljoni krooni laenamise otsuse kevadel, kui kehtis madalam intress, ning kui võimalik, võtaks firmajuht tehingu enda sõnul praegu tagasi. Ettevõtja soov, et riik pidanuks piirama tema vabadust ettevõtlusega tegeleda, kõlab küll uskumatuna, kuid paraku pole selles soovis midagi uut.
Prantslased naljatavad, et nende ettevõtjate soovid on alati perioodiliselt muutunud – headel aegadel ärgu ajakirjandus ega riik oma nina nende asjadesse toppigu, halbadel aegadel aga ostku riik neid nende võlgadest välja. Seega tuleb teatud ihalust targa riigi sekkumise järele pidada ka Eestis loomulikuks.
Kas riik oleks saanud laenamist piirata ja pidanud seda tegema? Eesti Pank ju muutis laenutingimusi karmimaks, riik piiras Kredexi garantiiga laenusaajate ringi ja laenusumma suurust. Kuid avatud majandusmudeli puhul ning fikseeritud kursi tingimustes ei saa riik reguleerida raha massi turul. Igal pool, kus seda meiega võrreldavates oludes teha on üritatud, on üritus ebaõnnestunud. Raha tuleb ikkagi turule. End lõhki laenanud kinnisvaraarendajatel pole praegu õiglane süüdistada teisi. Samuti pole mõtet loota, et valitsus maksab nüüd maksumaksjate rahaga ülemäärased riskid kinni.
… nh, kui lähiminevik juba meelest läind, siis oota valimistulemused ära… suht kindel et kellelegi miskit taas kinni makstakse… ümberjagamise röem on suurim röem, siis saab ka oma näpud piisavalt rasvasex… vöi kuidas
1 Like